lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastustaja on tõstatanud kaebuse tagastamise (läbi vaatamata jätmise) küsimuse seonduvalt halduskohtu pädevusega, kuid nimetatud taotlust ei saa rahuldada. Töölepingu lõpetamisega seonduv vaidlus halduskohtu pädevusse ei kuulu, kuid antud juhul on tegemist kandega ja see kohustus oli vallal lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 252 lg 2, mis on eraldi toiming ja töölepingu pinnalt tekkinud (sisulise) tsiviilõigusliku vaidlusega otseses puutumuses ei ole. 12. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või vastav toiming on tehtud. Saaremaa vald on töötamise registrisse töötamise perioodi 01.03.2018 kuni 04.04.2018 kohta kande teinud. Vald on vastava väljavõtte haldusasja materjali juurde ka esitanud (tl 53). Kohtu hinnangul tuleb menetlus lõpetada
Seejuures ei ole oluline kas kandega seonduva perioodi pikkuse osas jääb vaidlus püsima või mitte, sest kohustamisnõude kui sellise puhul ei ole vastava perioodi täpne piiritlemine olemuslik. Käesoleval juhul olekski võinud kaebuse rahuldamise korral kõne alla tulla kande tegemise küsimuse uue läbivaatamise kohustamine, mitte aga konkreetsete kuupäevade kindlaksmääramisega, sest vastasel korral oleks tulnud lahendada neid küsimusi, mis on maakohtu pädevuses. Tulenevalt HKMS § 41 lg 3 ei ole kohus nõude formuleeringuga otseselt seotud ning võib kohustada toimingu tegemist uuesti otsustama, olenemata sellest kui täpselt kaebaja oma eesmärki piiritles ja kui täpselt ta nõude sõnastas. Taolistel juhtudel loetakse aga kohustamisnõue rahuldatuks tervikuna ning menetluskulu selles tähenduses vähendamisele ei kuulu.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui haldusakti tühistamine või soovitud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praegusel juhul ei nähtu seda, et see ei oleks olnud tingitud kaebuse esitamisest. Samas mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Mis puutub õigusabi osutamisega seonduvatesse kuludesse, siis on antud juhul tegemist olukorraga kus kaebajale (Y.Y) on osutanud lepingulise esindajana õigusabi OÜ QQQ seadusjärgne esindaja, kes on samuti Y.Y. Taoline situatsioon ei ole tavapärane, kuid kaebaja on leidnud, et menetluskulude väljamõistmiseks õiguslikku takistust siiski ei ole. Vald ei ole selles osas põhimõttelisi vastuväiteid esitanud, kuid on tõstatanud menetluskulude põhjendatuse küsimuse. Kohus lähtub eelnimetatust. Mis puutub aga menetluskulude põhjendatusesse, siis siinkohal tuleb vastustajaga osaliselt nõustuda. Vaidluse keerukust ja mahtu arvesse võttes, ei saa 1402,50 euro suurust õigusabikulu vajalikuks pidada. Nimetatud küsimus jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid antud juhul peab kohus põhjendatud menetluskuluks 500 euro suurust summat. Tasutud riigilõivu nimetatud summa ei sisalda. Riigilõiv tuleb kaebajale tagastada, seda vastustajalt välja ei mõisteta. 3 15.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja eest on tasunud 15 euro suuruse riigilõivu 24.07.2018 osaühing QQQ. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada osaühingu QQQ arveldusarvele nr XXX AS-s Swedbank ehk samale arvale, millelt see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.