) § 63 lg 1 p 2 kohaselt saab kinnistusraamatusse kanda märke kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (§ 65) tagamiseks (vastuväide).
¹ lg 4 kohaselt kantakse vastuväide kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust see puudutab. Seega on vastuväite kandmiseks kinnistusraamatusse vajalik kinnisasja omanike (P. Puuram ja J. Varimaa) nõusolekud. KRS § 2 34¹ lg-te 5 ja 51 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud. Puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolek loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud või notariaadiseaduse § 53 lg 1 p-i 52 alusel kinnitatud nõusolekuga. P. Puuram ja J. Varimaa ei ole esitanud nõusolekuid vastuväidete kandmiseks kinnistusraamatusse. MÄÄRUSKAEBUS 4. Avaldaja esitas maakohtu kinnistusosakonna määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub teha kinnistusraamatusse kanded vastavalt esitatud kinnistamisavaldusele.
lg 1 p 2 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda vastuväite kinnistusraamatu ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude (
Erialakirjanduses tuuakse välja, et kinnistusraamatusse kantud vastuväite eesmärgiks on mh tuua välja kande võimalik ebaõigsus mingisuguse kinnistusraamatust mittenähtuva õigusliku olukorra (õigusvaidlus vms) tõttu. Vastuväide teeb nähtavaks kande õigsuse küsitavuse. Kinnistamisavalduses oligi välja toodud asjaolu, et kohtutäituri aresti võimaliku kehtivuse või mittekehtivuse tõttu ei ole selge, kas pärandvara ühisuse osa võõrandamise lepingu alusel tehtud omanikukande parandused olid tehtud õiguslikul alusel ja kehtivad või on tegemist ebaõigete kannetega
tähenduses (kinnistusraamat on vale ja sealt on ühisomanike hulgast ära kustutatud isik, kes peaks seal endiselt olema). Seetõttu on avaldaja hinnangul vastuväite näol tegemist põhjendatud ja sobiva instrumendiga eelnimetatud ebaselge õigusliku olukorra välja toomiseks kinnistusraamatus. Avaldaja ei nõustu, et vastuväite kande tegemiseks käesoleva kinnistamisavalduse puhul on vajalik puudutatud isikute nõusolek. Kinnistamisavalduses oli välja toodud viide PärS § 175 lg-le -2, mis on ainus õiguslik võimalus esitada notaril omaalgatuslikult kinnistamisavaldus kande (vastuväite) tegemiseks kinnistusraamatusse. Kuigi praegu ei ole tegemist pärimistunnistuse ebaõigsusega, on olukord sarnane, mistõttu tuleks kohaldada analoogiat tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 järgi. Uute asjaolude ilmnemisel puuduvad notaril pärast tehingu tõestamist notaril hoovad tõestatud tehingu tagajärgedesse sekkumiseks, kuid võimaliku ebaõigsuse nähtavaks tegemiseks ja kahju võimaliku suurenemise (võimalikud edasised käsutused selleks õigustamata isiku poolt) vältimiseks peaks see notaril võimalik olema. Kui kohus peab TsÜS § 4 alusel analoogia kohaldamist põhjendatuks, langeb ära küsimus puudutatud isikute nõusoleku vajadusest, kuna KRS § 341 lg 7 p 4 kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolek nõutav, kui notar taotleb vastuväite kandmist kinnistusraamatusse pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist.
lg-st 4 vajalik kinnisasjade omanike, mille suhtes soovitakse vastuväidet sisse kanda, nõusolek. Avaldaja arvates ei ole vastuväidete kinnistusraamatusse kandmiseks kinnisasjade omanike nõusolek vajalik, kuna analoogia korras tuleb kohaldada PärS § 175 lg-t 2 ja KRS § 341 lg 7 p-i 4. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtunikuabi tuginenud õigesti
1 lg-le 4, mille kohaselt kantakse vastuväide kinnistusraamatusse selle isiku avalduse alusel või nõusolekul, kelle omandit või piiratud asjaõigust see puudutab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist seaduselüngaga, mida saaks ületada TsÜS § 4 kohaselt analoogiast lähtudes. PärS § 175 lg 1 sätestab, et kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar PärS § 175 lg 2 kohaselt läbi uue pärimismenetluse ning kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks. Kui notar taotleb vastuväite kandmist kinnistusraamatusse pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, ei ole KRS § 34 1 lg 7 p 4 kohaselt puudutatud isiku nõusolek kande tegemiseks nõutav. Ringkonnakohus ei nõustu, et praegusel juhul on tegemist sarnase olukorraga ning notari avalduse alusel peaks olema võimalik kanda kinnistusraamatusse vastuväide ilma kandest puudutatud isikute nõusolekuta. Ka muude tehingute puhul kui pärandvara ühisuse mõttelise osa võõrandamine ei ole notaril pärast tehingu tõestamist võimalik sellisel viisil tõestatud tehingu tagajärgedesse sekkuda. Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib esitada hagi ja nõuda
lg 1 kohaselt ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Koos hagi esitamisega on võimalik taotleda vastuväite kandmist kinnistusraamatusse hagi tagamise korras (
Vastuväite kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole puudutatud isikute nõusolek nõutav, kui nende suhtes on tehtud hagi tagamise määrus (KRS § 341 lg 7 p 1). 9. Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.