1-20-5155 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20- 5155 (20231601245) Kohtunik Mairi He

§ 25

lg 2, § 274 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav S.M Isikukood: XXX; elukoht: xxx/viibib vahi all Tallinna Vanglas; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx, xxx, xxx; kahtlustatavana kinni peetud 28.05. - 29.05.2020, 31.05. - 01.06.2020, 05.06.2020; kehtivaid kriminaalkaristusi 12, viimati 30.01.2020 Harju Maakohtu poolt KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, lühimenetluses vähendatud 4 kuuni.

Karistus täidetud 28.05.

1. Tõkend Viibib vahi all alates 06.06.2020 Kaitsja Liis Suik (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
2. Tunnistada S.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
3. Tunnistada S.M süüdi KarS § 274 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
4. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 1-20-5155 ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.
5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes S.M-ile lõplikuks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
6. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.M karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.05.2020 kuni 29.05.2020, 31.05.2020 kuni 01.06.2020, s.o 4 päeva. Lõplik karistus on 9 kuud ja 26 päeva vangistust, mille kandmist lugeda alates S.M viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.06.
8. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
9. Asitõend – 2 DVD-plaati ja 1 CD-plaat videosalvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
10. Kannatanu xxx esitatud tsiviilhagi 21,29 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt S.M-ilt kannatanu kasuks 21,29 eurot, mis tuleb S.M-il hüvitada kannatanu xxx arveldusarvele nr xxx Swedbank või xxx AS SEB Pank, märkides selgitusena „S.M , kriminaalasi 1-20-5155, tsiviilhagi hüvitamine”.
11. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista S.M-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 551,40 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 1427,40 eurot.
12. KrMS § 180 lg 3
13. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 118,95 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700032498 ja selgitus „S.M , kriminaalasi 120-5155, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
14. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile ning kannatanutele ning edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja 2 1-20-5155 võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis menetluskulude vaidlustamise teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS S.M 19.05.2020 kella 08:00 paiku ähvardas Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla esimese üksuse O6 osakonna kambris nr 4 ametikohustusi täitnud valvur G Ki tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistatav vehkis karguga valvur G.Ki suunas, võttis oma kargu alumisest otsast kummist pehmenduse ära ja liikus valvur G. K´ile lähemale ja ütles „Kurat ma võtan selle karguga su silma peast ära“ ning lõi karguga tugevalt vastu kambris olevat lauda. G. Kil oli alust karta ähvarduse täide viimist süüdistatava agressiivse käitumise tõttu. Seega S.M pani oma tahtliku tegevusega toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega relvana kasutatava muu esemega ähvardades s.o KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti S.M isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid ja karistatud viimati Harju Maakohtu 30.01.2020 otsusega nr 1-20-772 KarS §

§ 25

lg 2 järgi: - - 28.05.2020 kella 18:16 paiku süstemaatiliselt uuesti xxx asuvas ja xxx ´ile kuuluvas kaupluses xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa: „Tullamore Dew“ viski maksumusega 15,99 eurot, „Stolichnaya Premium“ viin maksumusega 12,99 eurot, „Finlandia“ viin maksumusega 8,99 eurot, s.o. kaupa kogusummas 37,97 eurot. S.M asetas võetud kaubad põuetaskusse ja seljakotti ning seejärel väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kaup oli rikkumata ning tagastatud kauplusele. 31.05.2020 kella 12:05 paiku süstemaatiliselt uuesti Tallinnas aadressil xxx asuvas xxx kuuluvas kaupluses xxx võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis 2 pudelit 1l "Caribba" rummi kokku väärtuses 42,58 eurot ja 1 pudel 0,5 l „Red Label“ viskit väärtuses 10,99 eurot ehk kaupa kogusummas 53,57 eurot ja peitis kauba põuetaskusse ja seljakotti, millejärel lahkus kauplusest jättes tahtlikult tasumata kauba eest. Kaup oli osaliselt rikutud kuna peale kinnipidamist turvaruumis S.M pillas ühe pudeli "Caribba" rummi maha ja see purunes. Kauba rikkumisega tekitati kahju 21,29 eurot. 3 1-20-5155 - 05.06.2020 kella 08:00 paiku süstemaatiliselt uuesti viibides Tallinnas xxx asuvas xx kaupluses "xx" võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügiriiulilt R-Kiosk maasuitsusingi võileiva maksumusega 3 eurot ja lahkus kauplusest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega pani S.M oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2.

MENETLUSE KÄIK Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 21. juulil 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks lühimenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus S.M-ile KarS §

§ 25lg 2 ja § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1. augustil 2020 andis kohus S.M kohtu alla, määras istungi aja ja jättis tõkendi vahistamine muutmata. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil
2. augustil
3. S.M tunnistas ennast süüdi vargustes, aga vanglaepisoodis süüd ei tunnistanud. Võttis esitatud tsiviilhagi õigeks. Prokurör taotles kohtul isik süüdi tunnistada 3 varguse katse episoodis ja karistada teda vangistusega 6 kuud. KarS § 274 lg 2 p 4 osas karistada vangistusega 1 aasta, liitkaristusena 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada seoses lühimenetlusega. Ärakandmisele jääb 1 aasta vangistust. Isik on kinni peetud 3 korral ja lugeda 4 päeva ärakantuks, 28.-
4. mai 2020 ja
5. mai -
6. juuni
7. Seega ärakandmata karistus on 11 kuud ja 26 päeva, mille kandmist lugeda alates
8. juunist
9. Kaitsja leidis, et vangla episoodis süüdistus põhjendatud ei ole, sest § 274 lg 2 p 4 koosseisu tunnused tema käitumises puuduvad. Vargustes tunnistab isik, et võttis need asjad, tunnistab süüd. Karistuse osas palub KarS § 274 lg 2 p 4 alusel S.M õigeks mõista ja karistust kanda vaid varguste katsete eest. Leiab, et prokuröri taotletud 6 kuud vangistust, millest kolmandik maha läheb ja jääb 4 kuud, on piisav eesmärgi saavutamiseks. Menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, sest isik on xxx, tal on xxx ja sissetulekud on väikesed, ja väljamõistetavas osas ajatada maksmine aasta peale. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED KarS § 274 lg 2 p 4 S.M-ile heidetakse ette, et ta 19.05.2020 kella 08:00 paiku ähvardas Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla esimese üksuse O6 osakonna kambris nr 4 ametikohustusi täitnud valvur G Ki tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdistatav vehkis karguga valvur G.Ki suunas, võttis oma kargu alumisest otsast kummist pehmenduse ära ja liikus valvur G. Kile lähemale ja ütles „Kurat ma võtan selle karguga su silma peast ära“ ning 4 1-20-5155 lõi karguga tugevalt vastu kambris olevat lauda. G. Kil oli alust karta ähvarduse täide viimist süüdistatava agressiivse käitumise tõttu. Maakohus kuulanud ära süüdistatava seisukoha esitatud süüdistuse kohta, kaitsja arvamuse ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. S.M süüd nimetatud kuriteos tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: Kannatanu G Ki ütluste kohaselt (tl 2-5) töötab ta Tallinna Vanglas valvuri na ning tööülesannete hulka kuulub ka kinnipeetavate saatmine. 19.05.2020 tööle tulles, kuulis öiselt vahetuselt, et S.M ei ole nõus minema etapiga Tartu Vanglasse. Läksid koos valvur R Sega umbes kella 8 paiku S.M kambrisse. Kui R S kambris loendust teostas, siis käitus S.M viisakalt. Siis kui tema kambrisse sisenes ja ütles, et asjad tuleb kokku panna, siis ei olnud S.M nõus Tartu Vanglasse minema, kuna tal on sissekirjutus Tallinnas ja ainult 4 päeva jäänud karistuse kandmise lõpuni. S.M hakkas u 2 meetri kauguselt karguga ta näo suunas vehkima ja tõstis häält. Tema ütles S.M-ile, et igal juhul tuleb etappi minna ja karguga vehkimine lõpetada, muidu hakatakse jõudu kasutama. S.M ärritus veel rohkem, võttis kargu otsast pehmendava kummi ära ja liikus tema poole ning ütles „Kurat, ma võtan selle karguga su silma peast ära“. S.M oli agressiivselt meelestatud ja ta igaks juhuks taganes ning hoidis kätt vööl oleva nuia peal ja väljus kiiresti kambrist. Kartis sel hetkel, et S.M võib teda karguga lüüa. Hiljem läks koos vanemvalvur M Mi ja R Laga, kellel oli ka kaitsekilp kaasas, uuesti S.M kambrisse. S.M oli end wc-sse lukustanud ja keeldus välja tulemast. Murdsid ukse lahti ja siis oli S.M nõus ise kaasa tulema. Kark võeti ta käest igaks juhuks ära. Tunnistaja R Se ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 6-8) töötab ta Tallinna Vanglas valvurina. 19.05.2020 kell 8 läks koos valvur G Ki ja T Oga hommikust loendust tegema. Kui ta oli S.M kambris loenduse lõpetanud, siis läks kambrisse valvur G K, kes seletas rahulikult, et S.M peab etappi minema. S.M ärritus ja ütles, et ta varsti vabaneb ja ei ole nõus etappi minemisega. S.M vehkis paari meetri kauguselt karguga, lõi karguga kõvasti vastu lauda, mille peale tema läks kambrist välja. Siis lähenes S.M Kile, võttis kargu otsast kummist pehmenduse ära ja ütles, et ta torkab karguga silma peast. S.M kehakeel oli agressiivne, ta kartis, et S.M lööb kedagi karguga. Pärast ähvardust tuli ka K kambrist välja ja uks sulgeti. Tunnistaja T O ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 9-11) töötab ta Tallinna Vanglas valvurina. Läks koos valvur G Ki ja R Sega hommikust loendust tegema. Tema jäi kambri ukse juurde, kui K küsis S.M-ilt, miks ta ei taha etappi minna. S.M selgitas, et ta vabaneb varsti ja on Tallinna sissekirjutatud ja mis mõtet on etappi minna. K ütles, et kui ta vabatahtlikult ei tule, siis tuleb jõudu kasutada, mille peale S.M ägestus. S.M võttis kargu otsast pehmenduse, astus Kile lähemale ja ütles karguga vehkides vihaselt, et koogib karguga silma peast välja. K võttis sisse kaitseasendi ja taganes kambrist. S.M käitumine ehmatas teda, kuna varasemalt ei olnud ta agressiivselt käitunud ja talle tundus, et S.M võib oma ähvarduse täide viia. K oli peale juhtunut endast väljas ja tundis end ohustatuna. 25.08.2020 toimunud kohtuistungil soovis süüdistatav S.M ütlusi anda ning taotles enda ülekuulamist. Esitatud süüdistuses ta end süüdi ei tunnistanud. S.M selgitas, et 19.05.2020 oli ta Tallinna Vangla üksikkambris, kui sai hommikul teada, et ta viiakse Viru 5 1-20-5155 Vanglasse. Kui kell 8 tuli valvur, siis ta keeldus ära minemast ja selgitas, et tal on sissekirjutus Tallinnas. Valvur ütles, et kui ta vabatahtlikult ei lähe, siis viiakse ta vägisi. Oli närvis. Selle peale võttis ta kargult kummist pehmenduse ära ja tõstis kargu ülespoole ja ütles: „Kui ma oleksin vägivaldne, siis ma võtaksin kargu ja võtaksin silma peast välja“. Kui oleksin. Ligemale ei astunud, seisis eemal. Võttis kargult pehmenduse ära, sest see käib kergelt ära, on seest tühi, sellega on hea silma peast välja torgata. Tegi seda naljaks. Oli nii närvis. Vahemaa oli vähemalt 2 meetrit. Enda rahustuseks lõi karguga vastu lauda. Valvur sellepeale jooksis minema. Ei arva, et valvur oli hirmul, siis on ta vale töö valinud. Kohus leiab, et kannatanu ja mõlema tunnistaja ütlused riimuvad süüdistatava tegevuse osas, s.o et süüdistatav oli agressiivselt meelestatud, et ta võttis kargu otsast pehmendava kummi ja vehkis karguga kannatanu suunas ning ähvardas karguga silma peast lüüa ning lõi karguga vastu lauda. Ka süüdistatav ise kinnitas, et ta oli närviline, et ta võttis kargult pehmendava kummi ära ja ütles, et kui ta oleks vägivaldne, siis ta lööks karguga silma peast välja. Samuti, et ta lõi enda rahustuseks karguga vastu lauda. Seega vaidlus seisneb vaid selles, kas selline süüdistatava poolne käitumine täidab KarS § 274 lg 2 p 4 objektiivse koosseisu. KarS § 274 lg 1 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohus juhib tähelepanu, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni KarS § 120-121 tunnustele vastav süütegu. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Kannatanu hirmu tundmine, et teda karguga lüüakse nähtub kannatanu ütlustest. Lisaks näitab hirmu tundmist ka kannatanu käitumine, s.o ta võttis sisse kaitseasendi, pani käe vööl olevale nuiale ja taganes kiiresti kambrist. Samuti näitab reaalse hirmu tundmist kannatanu edasine käitumine - ta tuli kambrisse tagasi koos kahe valvuriga, kellest ühel oli kaasas ka kaitsekilp ning igaks juhuks võeti süüdistatavalt tema kark ära. Ka mõlemad tunnistajad kinnitavad reaalse hirmu tundmist. Tunnistaja R S kartis, et süüdistatav lööbki karguga kedagi. Tunnistaja T O oli ehmunud, et muidu rahulik S.M nii agressiivselt käitus ja talle tundus, et S.M võib oma ähvarduse täide viia. K oli peale juhtunut endast väljas ja tundis end ohustatuna. Kohtu hinnangul oli süüdistatava poolne ähvardus reaalne ja hirmu tekitav ka objektiivsele kõrvalseisjale. Süüdistatava käitumine oli agressiivne, ta lihtsalt ei vehkinud karguga, vaid 6 1-20-5155 eemaldas sellelt kummist pehmenduse ja ähvardas sellega silma peast välja lüüa. Seda ilmestab ka süüdistatava kohtuistungil öeldud vastus küsimusele: „Kas te eemaldasite kummist pehmenduse oma kargult ja miks?“ „Jah, see käib kergelt ära, on seest tühi, sellega on hea silma peast välja torgata. Ma tegin seda naljaks. Olin nii närvis.“ Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ähvarduse veenvuse hindamisel ei ole tähtis, kas süüdlasel ka tegelikult oli ähvarduse täideviimise kavatsus ja võimalus (RKKK 3-1-1-7-07). Kuriteo asjaoludest nähtub, et süüdistataval oli reaalne võimalus kannatanut karguga lüüa, kuna vahemaa oli vaid paar meetrit. Süüdistatava enda arvamus, et ta tegi vaid „nalja“ ja ei tahtnudki kedagi lüüa, ei oma siinkohal tähendust. Kuriteo koosseisu täidabki juba teise inimese ähvardamine sellisel viisil, et teisel isikul tekib reaalne hirm, et tema tervist kahjustatakse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivsed asjaolud on tõendamist leidnud, s.t et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 120 ettenähtud süüteo koosseis kannatanu suhtes, s.o tervisekahjustamise tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Vaidlust ei ole ka selles, kas kannatanu puhul oli tegemist võimuesindajaga, kes täitis ametikohustusi. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu. Kuna kannatanu töötas Tallinna Vanglas valvurina ja teostas 19.05.2020 hommikul kell 8 oma tööülesandeid, siis oli tegemist just avalikku võimu teostava pädeva isikuga, kes parasjagu täitis oma ametikohustusi. Edasi, kaitsja märkis õigesti, et kark ei ole mingi relv. Samas KarS § 274 lg 2 p 4 räägibki relvana kasutatavast muust esemest, ehk ükskõik millisest esemest, millega on võimalik kahjustada elavat objekti (kööginuga, triikraud, golfikepp, kruvikeeraja jne). Seega, kui karku kasutatakse silma väljalöömisega ähvardamiseks (ja sellelt eemaldatakse vahetult enne kummist pehmendus, et n.ö relv oleks teravam), siis ongi tegu KarS § 274 lg p-s 4 nimetatud relvana kasutatava muu esemega. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et kui ta ähvardab karguga valvurilt silma peast välja lüüa, vahetult enne ka kargult pehmendava kummi eemaldab ja karguga kannatanu poole vehib, siis võib valvur sellist käitumist karta ja ähvardust tõsiselt võtta. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega S.M pani oma tahtliku tegevusega toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega relvana kasutatava muu esemega ähvardades s.o KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS §

§ 25

lg 2 Maakohus kuulanud ära süüdistatava seisukoha esitatud süüdistuse kohta, kaitsja arvamuse ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt. 7 1-20-5155 25.08.2020 kohtuistungil soovis süüdistatav S.M ütlusi anda ning taotles enda ülekuulamist. Süüdistatav tunnistas end kõigis varguse katsetes küll süüdi, kuid teo toimepanemise asjaolude kohta andis väga segaseid selgitusi, ega mäletanud enam täpselt midagi. Kohus tuvastas, et istungil antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud väga selgete ja konkreetsete ütlustega (tl 23-24, 45-46, 76-78). Süüdistatav selgitas vastuolu ütlustes sellega, et ta ei ole kohtueelses menetluses ütlusi üldse andnudki, et uurijad on ise need turvameeste protokollist maha kirjutanud ja tema kirjutas ainult allkirja alla. Kohus juhib tähelepanu, et kohtueelses menetluses antud ütlused ei saa olla turvameeste protokollist maha kirjutatud. Esiteks turvamehed ei kirjuta oma protokolle süüdistatava vaatenurgast, s.t ei lisa sinna põhjendusi, miks süüdistatav üldse vargile läks, palju tal raha kaasas oli ja kui palju ta oli sellel päeval alkoholi tarbinud. Samuti ei avalda turvamehed oma protokollides süüdistatava eest kahetsust. Selliseid asjaolusid teab ainult süüdistatav ise. Seega, kuna süüdistatava istungil antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega ja vastuolude selgitus on eluliselt mitteusutav, siis jätab kohus süüdistatava ütlused tõendikogumist üldse välja. Küll tõendavad süütegude toimepanemist allpool märgitud kirjalikud tõendid, s.h isikuliste tõendiallikate antud ütlused ja videosalvestused. 28.05.2020 episood Kohus leiab, et 28.05.2020 kella 18:16 paiku xxx asuvas kaupluses xxx müügisaalist „Tullamore Dew“ viski maksumusega 15,99 eurot, „Stolichnaya Premium“ viin maksumusega 12,99 eurot, „Finlandia“ viin maksumusega 8,99 eurot, s.o kaupa kogusummas 37,97 eurot varguse katse toime panemine S.M poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Tunnistaja N I ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 17-18) oli ta 28.05.2020 turvatöötajana xxx tööl ja nägi, kuidas vana mees, musta jope ja siniste teksadega võttis „Tullamore Dew“, „Stolichnaya Premium“ ja „Finlandia“ pudelid. Läbis kassaderivi kauba eest maksmata, kaup on rikkumata tagastatud kauplusele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti sündmuskohal turvatöötaja poolt 28.05.2020 varguse kahtlusega kinni S.M ja anti politseile üle (tl 20-21). Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 30-35), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestusi (tl 29). Nähtub, kuidas karguga ja musta jopega vana mees (hiljem tuvastatud kui S.M ) võtab alkoholiriiulilt 1 pudeli ja paneb selle korvi. Siis võtab teise pudeli ja paneb selle põue ja kolmanda pudeli paneb seljakotti. Siis paneb ka korvis oleva pudeli seljakotti. Kell 18.11 väljub kauba eest maksmata müügisaalist. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist (tl 15, 16) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 28.05.2020 kella 18:16 paiku xxx müügisaalist pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati xxx-le kuuluvat kaupa maksumusega 49,95 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kauba äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada 8 1-20-5155 nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna turvatöötaja kahtlustas süüdistatava poolt pudelite äravõtmist ja peale kassadest möödumist peeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et pudelite äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks ta pudeleid poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Eeltoodud tõenditest, s.h videosalvestusest nähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. 31.05.2020 episood Kohus leiab, et 31.05.2020 kella 12:05 paiku xxx asuvas xxx kuuluvas kaupluses xxx müügisaalist 2 pudelit "Caribba" rummi kokku väärtuses 42,58 eurot ja 1 pudel 0,5 l „Red Label“ viskit väärtuses 10,99 eurot ehk kaupa kogusummas 53,57 eurot varguse katse toime panemine S.M poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Tunnistaja S S ülekuulamise protokoll ist (tl 39-40) nähtuvalt oli ta 31.05.2020 turvatöötajana xxx-is tööl ja nägi, kuidas meesterahvas võttis 2 pudelit "Caribba" rummi, 1 pudeli „Red Label“. Mees möödus kassaderivist pudelite eest maksmata. Pidas mehe kinni ja leidis kotist 2 pudelit ja 1 pudeli põuest. Põues olev rumm kukkus maha ja läks katki, teised pudelid on tagastatud rikkumata. Andis isiku üle politseile. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus peeti sündmuskohal turvatöötaja poolt varguse kahtlusega 31.05.2020 kinni S.M ja anti politseile üle (tl 41-43). Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 49-50), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestusi (tl 48). Nähtub, kuidas meesterahvas tasub kassas vaid paberkotis oleva söögi eest ning möödub kassast pudelite eest maksmata (hiljem tuvastatud kui S.M). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist (tl 37, 38) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 31.05.2020 kella 12:05 paiku xxx asuvas xx kuuluvas kaupluses xxx müügisaalis pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati xx kuuluvat kaupa maksumusega 53,57 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kauba äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada nendele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna turvatöötaja kahtlustas süüdistatava poolt pudelite äravõtmist ja peale kassadest möödumist peeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik 9 1-20-5155 lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et pudelite äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks ta pudeleid poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Eeltoodud tõenditest, s.h videosalvestusest nähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. 05.06.2020 episood Kohus leiab, et 05.06.2020 kella 08:00 paiku Tallinnas xxx asuvas "xxx" müügiriiulilt maasuitsusingi võileiva maksumusega 3 eurot varguse katse toime panemine S.M poolt on tõendatud tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Tunnistaja H N ülekuulamise protokolli kohaselt (tl 61) oli ta tööl turvatöötajana, kui nägi, kuidas xxx võttis mees võileiva ja väljus kioskist selle eest maksmata. Pidas mehe kinni ja andis politseile üle. Võileib tagastati kioskile rikkumata. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti sündmuskohal turvatöötaja poolt varguse kahtlusega 05.06.2020 kinni S.M ja anti politseile üle (tl 62-64). Lisaks eelnevale tõendab varguse katse toimepanemist süüdistatava poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 73-75), milles on vaadeldud kaupluse turvakaamerate salvestusi (tl 72). Nähtub, kuidas karguga vana mees võtab riiulist võileiva ning väljub sellega selle eest maksmata. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist (tl 59, 60) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 05.06.2020 kella 8:00 paiku xxx asuvas "xxx" pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati xx-le kuuluvat kaupa maksumusega 3 eurot. Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et kauba äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna turvatöötaja kahtlustas süüdistatava poolt võileiva äravõtmist ja peale kioskist väljumist peeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus võileiva äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni 10 1-20-5155 pidanud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Karistusregistri väljavõttest (tl 99-109) nähtub, et S.M-i on varem korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemises, viimati Harju Maakohtu 30.01.2020 otsusega nr 120-772 KarS §

§ 25lg 2 järgi (tl 110-117).

Arvestades varem toime pandud tegude hulka ja regulaarsust ning käesoleva kohtuotsusega tuvastatud 3 varguse katse episoodi (28.05.2020, 31.05.2020, 05.06.2020), siis on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud süüdistatava jaoks elustiiliks hankides sel viisil poest meelepäraseid asju. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise tegevusega, s.o süstemaatilise vargusega. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani S.M oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2.

TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu xxx esitanud tsiviilhagi 21,29 euro nõudes (tl 53-55). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuulunud pudeli püüdis varastada S.M , varguse katse käigus rikkus ta kauba, muutes selle realiseerimiskõlbmatuks ja tekitades sellega varalist kahju. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1 -3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline 11 1-20-5155 kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varguse katsega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista S.M-ilt kannatanu kasuks. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 varguse katse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju 22,29 euro ulatuses. Arvestades varastada proovitud esemete väärtust (37,97 eurot, 53,57 eurot ja 3 eurot) ja seda, et kõik teod jäi katsestaadiumisse, siis kohtu arvates süü on väike. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele (tl 99-109), mille kohaselt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Samas, kuna käesoleva kvalifikatsiooni eest sätestatud karistusemäär juba arvestab sellega, et tegemist on süstemaatiliselt samalaadse kuriteo toime pannud isikuga, siis ei saa kohus seda enam teistkordselt arvestada. Üldpreventsioonist 12 1-20-5155 lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa leebelt reageerida olukorrale, kus isik teiste isikute arvelt elatub ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele. Arvestades eeltoodut, siis on võimalik süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 6 kuud. KarS § 274 lg 2 p 4 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud ühe- kuni viieaastane vangistus. Arvestades kuriteo asjaolusid, s.h teo iseloomu, samuti süüdistatava vanust ja tervislikku seisundit, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eripreventsiooni arvestades juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt ei ole süüdistatavat varem karistatud vägivalla kuritegude eest. Seega oli selline käitumine juhuslik episood süüdistatava elus. Samas üldpreventsioonist lähtuvalt leiab kohus, et ühiskond ei saa jätta reageerimata olukorrale, kus isik ähvardab vägivallaga avaliku võimu kandjat ning teadmine, et selliseid isikuid karistatakse, mõjub positiivselt ka ühiskonna turvalisusele. Arvestades, et karistuse alammäär on juba iseenesest suhteliselt kõrge, s.o 1 aasta vangistust, siis kohus peab võimalikuks süüdistatavat karistada karistusmäära alammääras. Liitkaristus KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, siis peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel, kuna tegemist on lühimenetlusega, siis tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes S.M-ile lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb S.M karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 28.05.2020 kuni 29.05.2020, 31.05.2020 kuni 01.06.2020, s.o 4 päeva. Lõplik karistus on 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistrist nähtub, et isikul on üle 10 kehtiva 13 1-20-5155 karistuse varguste toimepanemise eest (tl 99-109) ja karistusteks on määratud reaalne vangistus. Seega ei ole tegemist isikuga, kes on esmakordselt süüdi mõistetud ja keda mõjutaks lühemaajaline vangistus, vaid tegemist on korduvalt vangistust kandnud isikuga. Puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt tingimisi vabastamist ja mõistetud liitkaristus kuulub ära kandmisele täies ulatuses alates S.M viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.06.2020. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. ASITÕENDID Kriminaaltoimikus asuvad asitõenditena 2 DVD-plaati (tl 29, 48) ja 1 CD-plaat (tl 72) videosalvestustega, mis jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p -de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel kuuluvad ri igituludesse menetluskuludena väljamõistmisele teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 551,40 eurot, s.o kokku 1427,40 eurot. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatava näol on tegemist süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuga. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 14