lg 1, § 199 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu 20 detsembri 2005 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Vassili Koltšin Süüdistatav Vassili Koltšin, ik: 38101060352, Varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vahi all alates 17.07.2005 RESOLUTSIOON Süüdistatava Vassili Koltšini poolt Tallinna Linnakohtu 20 detsembri 2005 otsusele esitatud apellatsioon jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada kohtumäärusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Tallinna Linnakohus tunnistas kokkuleppemenetluse korras Vassili Koltšini süüdi selles, et ta võttis 11.01.2005 kella 9.00-13.00 Tallinnas XXX asuvas korteris ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Xle kuuluva pesumasina LG väärtusega 4000 krooni. Samuti tunnistati V.Koltšin süüdi selles, et ta omandas 17.07.2005 Tallinnas, tuvastamata isikult edasiandmise eesmärgil suures koguses, so koguses, millest piisab narkojoobe 1 tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, narkootilist ainet amfetamiini, mida hoidis enda juures ja andis ebaseaduslikult erinevatele isikutele edasi. Tallinna linnakohus mõistis Vassili Koltšini süüdi
lg 1 järgi ja karistas 1 aasta 3 kuulise vangistusega,
lg 1 järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega,
lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.
Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi Inna Staršova, kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONI SISU: Esitatud apellatsioonis V.Koltšin taotleb kriminaalasja uuesti arutamist osas millega mõisteti temalt välja ekspertiisitasu. Ta märgib, et kuna tunnistas end kohtueelse uurimise alguses süüdi ei olnud mingit vajadust ekspertiise teha, eelkõige DNA ekspertiisi. Samuti apellant väidab, et tal ei ole rahalisi vahendeid millest sellist suurt summat tasuda. KOHTUKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga leiab, et apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu tuleb jätta läbi vaatamata. Kriminaalasja materjalidst nähtuvalt on 25novembril 2005 aastal koostatud kokkuleppemenetluseks kahtlustatava/süüdistatava nõusoleku protokoll, mille kohaselt on Vassili Koltšinile tutvustatud kahtlustatava õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. V.Koltšin ja tema kaitsja Natalja Lausmaa olid nõus alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Menetlustoimingust osavõtjad on protokollile alla kirjutanud ja V.Koltšin on omakäeliselt lisanud, et temale on õigusi selgitatud, need on temale arusaadavad/ t.lk. 241-242/. Samal kuupäeval on sõlmitud prokuröri, süüdistatava V.Koltšini ja tema kaitsja poolt kirjalik kokkulepe kooskõlas KrMS § 245 ettenähtuga, kusjuures eraldi on kokkuleppes välja toodud kriminaalmenetluse kuludena ka ekspertiisiliikide alusel V.Koltšinilt väljamõistmisele kuuluvad ekspertiisitasud. Kokkuleppele on oma nõusoleku ja allkirja andud nii V.Koltšin kui tema kaitsja N.Lausmaa/ t.lk. 243-245/. Vastavalt koostatud kokuleppele toimus kriminaalasja menetlus Tallinna Linnakohtus kokkuleppemenetluse korras. Linnakohtus on süüdistatav V.Koltšin kinnitanud, et on kokkuleppest aru saanud, et kokkuleppe sõlmimine on tema tõeline tahe ja on jäänud kokkuleppe juurde. Samuti on kaitsja jäänud kokkuleppe juurde ja on seda kinnitanud. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör/ t.lk. 263264/. Süüdistatavale on selgitatud nii linnakohtu istungil kui ka märgituna kohtuotsuses, KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatut, et süüdistataval on õigus kokkuleppemenetluses apelleerida kohtuotsust vaid kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise osas. V.Koltšini apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi viidet kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte rikkumisest ja sellist rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Apellatsioonis vaidlustatud ekspertiisitasude väljamõistmine on tema ja ta kaitsja poolt kinnitatud kokkuleppes kajastatud, süüdistatav on seega nendega nõus olnud ning asjaolude suhtes, milles on kokkulepe saavutatud ei ole kohtuotsuse vaildustamiseks seaduslikku alust. Analoogseid seisukohti kokkueleppemenetluse vaildustamise osas on kajastanud ka Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-79-05, 26.sept. 2005 aastast. 2 Selgituseks süüdistatavale peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet. KrMS § 63 kohaselt on üheks tõendiks kriminaalasjas ka eksperdiarvamus ja KrMS § 105 lg 1 alusel korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul, seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud menetluskulud, millised KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Vassili Koltšini poolt esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu, läbi vaatamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA PRIIT PIKAMÄE 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.