lg 2 p 4,7,8, 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4, 120, 209 lg 2 p 1,3, 418 lg 1 344, 349 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
lg 2 p 4, 7,8 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega,
järgi 6 kuulise vangistusega, 209 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastase vangistusega,
ja 349 järgi 6 kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. S. Kovaljovi suhtes kohaldati
Kohesele kandmisele mõisteti 1 aasta vangistust, 1 aasta ja 8 kuud vangistust jäeti tingmisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. Sergei Kovaljov tunnistati
lg 1, 349 ja 209 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et ta 20.06.2005.a SEB Eesti Ühispanga Kopli tn kontoris esitas pangatellerile X nimele väljastatud ID-kaardi, kirjutas sularaha väljamaksele alla ja omastas sellega X arvelduskontolt 7379 krooni ning samal päeval Endla 45 asuvas pangakontoris, toimides kirjeldatud viisil, sai X arvelduskontolt 9990 krooni.
lg 2 p 4,7,8 järgi tunnistati Sergei Kovaljov süüdi isikuna, kes oli varem toime pannud röövimise, kahes lõpuleviidud varguses ja neljas varguse katses, mis olid toime pandud ajavahemikul 2005.a. maist 2006.a. jaanuarini Tallinnas ja Harjumaal.
järgi tunnistati ta süüdi selles, et 15.11.2005.a ähvardas Harjumaal Laagris XXX trepikojas Y tapmisega ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.
Kovaljov süüdi selles, et ta andis Clt varastatud ISIC Student Electron kaardi Šle ning seisis viimase kõrval kui Š esitas varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kassiirile kauba eest tasumiseks võõra pangakaardi ja andis allkirja C asemel kassiiri esitatud tšekile. Sellisel teel said Kovaljov ja Š kaupa 16.01.2006.a. kaheksal korral Tallinnas asuvatest tanklatest ja kaubanduskeskustest ning 17.01.2006.a. kahel korral Sõpruse puiestee Konsumi kauplusest. Kokku tekitasid nad Cle 5456.40 krooni suuruse kahju. Veel tunnistati S. Kovaljov süüdi
lg 1 järgi selles, et eeluurimise käigus tuvastamata ajal ja kohas soetas padruni, mis on laskekõlbulik laskemoon ning omamata selleks vastavat luba, hoidis seda enda taskus kuni 20.01.2006.a, mil see temalt isikliku läbivaatuse käigus Tallinnas Endla tn 45 juures jope taskust ära võeti. APELLATSIOONI SISU Sergei Kovaljov vaidlustab apellatsioonis kohtuotsuse üksnes osas, mis puudutab koheselt reaalsele ärakandmisele kuuluvat karistust, paludes selle karistuse osa leevendamist. Sergei Kovaljovi kaitsja taotleb samuti kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja kergema karistuse mõistmist, millega lühendada koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse pikkust. Kaitsja märgib, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine hoiatus. Sellise sanktsiooni preventiivne toime avaldub aga vangistuse lühiajalisuses 2 (Riigikohtu otsus 3-1-1-41-04). Praktikas loetakse lühiajaliseks 6 kuud vangistust. Karistusest osalise vabastamisega on kohus andnud S. Kovaljovi tegudele kaudselt hinnangu, et tema süü ei ole suur ja ta on võimeline end muutma ühiskonna ootustele vastavalt. Kohus oleks pidanud S. Kovaljovi puhul silmas pidama nn šokivangistuse põhimõtteid. Seega tuleks mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluvat vangistuse osa vähendada. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon ei kuulu rahuldamisele, kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on Sergei Kovaljovile karistust mõistes märkinud oma otsuses järgmist: pärast pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemist 19.04.2005.a. on süüdistatav pannud toime suure hulga kuritegusid, esimese süüdistuses kirjeldatutest 20.06.2005.a. S. Kovaljovi lubadused elada edaspidi seadusekuulekalt ja kahetsuse väljendamine on paljasõnalised, ta on väljakujunenud kriminaalse käitumisega isik, kes tunnistab sõnades süüd, sõnades väljendatud kahetsus pole arvestatav. Ühtki kergendavat asjaolu ei ole kohus tuvastanud. Nende põhjenduste alusel on maakohus S. Kovaljovi suhtes kohaldanud
Kohtuotsuses loetletud asjaolusid ei ole vaidlustatud ning apellatsioonides ei ole esitatud ühtki argumenti, mida maakohus poleks karistuse mõistmisel arvestanud ning mis tingiksid mõistetud karistuse leevendamise. Samas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et mitte kahe kuu möödumisel pärast vangistusest vabanemist ei pannud S. Kovaljov toime uut kuritegu, vaid juba kuu möödudes – 19-20. mail 2005.a. tungis koos Qga Kristliku Nelipühi Kiriku garaaži ja varastas kiriku vara. Kohtukolleegium rõhutab, et ehkki karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile
alusel on vangistuse alternatiiv, mis suunatud korduvalt karistatud isikutele, on nimetatud paragrahvi sätted kohaldatavad siiski üksnes isikutele, kelle süü suurus välistab reaalse vangistuse mõistmise ning iga süüdimõistetu puhul on alati vajalik kaaluda, kas tegurid, mis viisid isiku kuritegude toimepanemisele, on kriminaalhoolduse sisuks oleva sotsiaaltööga kõrvaldatavad. Teisisõnu tuleb lähtuda ka kohtupraktikas omaksvõetud seisukohast, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (sellist seisukohta on korduvalt rõhutanud Riigikohus oma lahendites 3-1-1-14-02; 3-1-1-79-03 jt). Teiseks rõhutab kohtukolleegium, et nn šokivangistuse eripära seisneb suures preventiivses toimes, mis avaldub selles, et lühiajaliselt kinnipidamisasutusse paigutatuna tajub süüdlane vahetult ise oma õigusvastase käitumise tagajärgi ning võib saadud kogemuse mõjul edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtukolleegium on seisukohal, et eelnevalt esitatud kahte põhimõtet silmas pidades ei ole S. Kovaljov süü suurusest ja isikuandmetest lähtudes isikuks, kelle puhul oleks võimalik ja otstarbekas karistusest osaline tingimisi vabastamine
Ei maakohtu ega 3 ka ringkonnakohtu poolt ei ole tuvastamist leidnud ühtki märkimisväärset erisust S. Kovaljovi poolt toimepandud paljude kuritegude tehioludes ega tema isikus. S. Kovaljov, viibinud vahetult enne mitmete kuritegude toimepanemist pikaajalises vangistuses raskete kuritegude toimepanemise eest, ei ole ka isikuks, kellele võiks nn šokivangistus avaldada sellist mõju, nagu seda on seadusandja
§-s 74 lg-s 2 sätestatu kehtestamisel silmas pidanud. Vaatamata kohtukolleegiumi väljendatud seisukohale, mille kohaselt on maakohus S. Kovaljovi alusetult karistusest tingimisi vabastanud, st kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning kohtuotsusest lähtuvalt ei vasta ka selle resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, puudub ringkonnakohtul alus kohtuotsuse tühistamiseks. Prokurör ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud, sest KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt puudus tal apellatsiooni esitamise õigus. Süüdistatava olukorra raskendamine on aga ringkonnakohtu poolt võimalik üksnes prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel. Ning teisalt ei ole võimalik maakohtu seisukohtade ümberhindamine ka uuel kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus, kuivõrd KrMS § 341 lg 4 kohaselt ei või kriminaalasja uuesti arutav esimese astme kohus raskendada süüdistatava olukorda, kui ringkonnakohus on kohtuotsuse tühistanud üksnes süüdistatava apellatsiooni põhjal. S. Kovaljovile mõistetud karistuse tühistamist ja leevendamist ei pea kohtukolleegium võimalikuks. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29. juuni 2006.a. otsuse Sergei Kovaljovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Julia Katškovskaja 4 Ivi Kesküla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.