Obsah (8)

§ 415§ 162§ 173§ 174§ 178§ 177§ 444§ 468

2-25-8652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-8652 Tsiviilasi Hagih

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. Bigbank AS esitas 03.06.2025 Harju Maakohtule hagi H.G vastu võla nõudes. Harju Maakohus 30.10.2025 määrusega saatis tsiviilasja nr 2-25-8652 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 07.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-
3. Lepingus on väljendatud krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli 19,82%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 25 000,00 eurot, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 17,40% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 375,00 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Lepingus on väljendatud intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas 17,40% (s.o 0,0483% päevas). Krediidisummast 25 000,00 eurot tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 375,00 eurot ning 08.03.2023 kanti kostja arvelduskontole EE464204278612092409 summas 24 625,00 eurot. Antud juhul on kostja rikkunud kohustust tagada lepingu täitmine ja selle eesmärgi saavutamine, kohustust hoiduda käitumisest, mis võiks kahjustada hageja õigustatud huve, koostöökohustust ja informeerimiskohustust. Lisaks asjaolule, et kostja ei täitnud lepingus sätestatud informeerimiskohustust, võib olukorras, kus lepingu sõlmimisel kostja poolt hagejale antud kontaktidel ei olnud hoolimata hageja korduvatest katsetest võimalik kostjaga ühendust saada, hinnata kostja käitumist pahauskseks, sest kostja on ignoreerinud hageja püüdlusi lepinguga seotud probleemide lahendamiseks koostöös kostjaga. Hageja hoiatas 27.01.2025.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest 2 2-25-8652 juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja oli viivituses 25.11.2024, 27.12.2024, 27.01.2025 ja 25.02.2025 osamaksetega. Hageja ütles 25.02.2025.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 25 795,65 eurot, millest 10,00 eurot sissenõudekulu, 1 378,20 eurot intress, 10,30 eurot lepingu haldustasu, 1 078,29 eurot viivis, 23 318,86 eurot tagastamata krediidisumma, mõista kostjalt alates 04.06.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 17,40% tagastamata krediidisummalt aastas ja jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 3 084,00 eurot neto. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel, et Kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud 2 777,00 eurot. Pank veendus, et kostjal oli krediiditaotluse esitamise ajal (taotlus esitatud 03.03.2023) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku töösuhe tööandjaga alates 10.10.
5. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 680,00 eurot, millised hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt. Krediidilepingust nr CL-EEC23004545 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 447,37 eurot moodustas kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 40,67%. Hageja on tutvunud kostja arvelduskonto väljavõttega, mille alusel on võimalik hinnanguliselt tuvastada kostja igakuiseid majandamiskulusid (nt vee-, elektri-, sideteenused jm). Konto väljavõttel kajastub regulaarne kulu üksnes sideteenuse pakkujale. Hageja märgib, et kostja andis hagejale laenutaotluses teada, et tal ei ole ülalpeetavaid ning ta elab vabaabielus. Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.
6. Kohus võttis hagi 05.01.2026 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
7. Kostjale on hagimaterjalid ja 05.01.2026 määrus kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 28.01.
8. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (11.02.2026) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
9. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 3 2-25-8652 andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
11. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 10.

§ 162lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

1. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 1400,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. 13. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 14. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik 4