← Eesti

2-19-15563/74

Obsah (5)§ 153§ 175§ 173§ 176§ 2

2-19-15563 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026. a Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15563 Tsiviilasi E.O pankrotimenetluse järel

§ 153lg 1 p 2 järgus saamata kokku 31 690,32 eurot järgmiselt: Nr .

1 2 3 4 Võlausaldaja II Rahuldamisjärk Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu Swedbank AS Holm Bank AS Kokku II järk III Rahuldamisjärk ERA Liisingu Inkassoteenused AS Kokku III järk KOKKU NÕUDED Tunnustatud nõuete summa eurodes Nõude tunnustamise järk Jaotis %-na 25 666,49 5 072,83 116,00 30 855,32 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 § 153 lg 1 p 2 83,18 16,44 0,38 100% 25 666,49 5 072,83 116,00 30 855,32 835,00 835,00 § 153 lg 1 p 3 100 100% 835,00 835,00 31 90,32 € 31 690,32 € JÄÄB SAAMTA

  1. Vastavalt 29.12.2020 määruse p-le 11 pidi võlgnik esitama kaks korda aastas kohustuste täitmise kohta aruande, esimese 150.06.
  2. Võlgnik on esitanud aruanded õigeaegselt, s.o 09.06.2021, 05.01.2021, 09.06.2022, 06.01.2023, 09.06.2023, 08.01.2024, 10.06.2024 13.01.2025, 10.06.2025, 06.01.
  3. 30.09.
  4. a aruandest nähtuvalt on võlgnik teinud kõikidele II järgu võlausaldajatele väljamakseid Aruande kuupäev 09.06.2021 05.01.2022 09.06.2022 06.01.2023 09.06.2023 08.01.2023 10.06.2024 13.01.2025 10.06.2025 06.01.2026 Kokku
  5. Võlausaldajatele tehtud väljamaksete kogusumma 90 eurot 105 eurot 120 eurot 120 eurot 80 eurot 80 eurot 60 eurot 20 eurot 10 eurot 4 eurot 689 eurot. Võlgniku tulutoov tegevus menetluse vältel Võlgnik on pidevalt töötanud zzzzzzzz miinimumtöötasuga, samuti on isikule makstud töövõimetoetust. Perioodil zzzzzzzz oli võlgnik tervislikust seisundist tulenevalt töövõimetu ning tema ainsaks sissetulekuks oli töövõimetustoetus. 01.10-30.11 oli isik töötuna arvel ning sai Töötukassalt toetust. Alates zzzzzzzz on isik vanaduspensionär, pensioni suuruseks kuus 804 eurot. Aruannete juurde lisatud pangakonto väljavõtetest kohus kahtlaseid kandeid ei ole tuvastanud, samuti ei nähtu, et võlgnik oleks võtnud juurde uusi laene. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks pärast viie aasta möödumist. 2

(4)2-19-15563
  1. Võlausaldajate seisukohad Võlausaldajatest on Holm Bank AS nõus kohustustest vabastamisega /dtl 444/, Swedbank AS /dtl 450/ ja Maksu- ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Ainsana on kohustustest vabastamise menetluse vastu III järgu nõudega võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ.
  2. 20.02.2026 toimunud kohtuistungil kinnitas võlgnik, et jääb esitatud avalduse juurde. Võlgnik on teinud nõuetekohaselt mahaarvamisi ega ole eelistanud ühte võlausaldajat teistele. Ta on töötanud, tervislikel põhjustel olnud korduvalt pikaajalistel töövõimetuslehel, võtnud ennast arvele töötuna, ning alates zzzzzzzzzz saab ta vanaduspensioni. Isik on menetluse ajal raskelt haigestunud pikaajalisse haigusse, ning käesoleval ajal ravi jätkub. Tervislikust seisundist tulenevalt täiendavat tulu otsida pole võimalik. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. FIMS § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  4. aasta
  5. juunini.
  6. Kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise viie aasta möödumisel alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (

§ 175lg 1 ja § 1933 lg 1).

Võlgadest vabastamise menetluse jooksul peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg-d 1 ja 2).

Absoluutsed keeldumisalused on sätestatud

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus

§ 175

lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine

§ 175lg-te 2 ja 4 järgsed võlgadest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid.

10.

§ 176

lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja menetluse lõpetada. 11. Kohus ei ole võlgniku puhul tuvastanud

§ 173sätestatud kohustuste rikkumisi.

Võlgnik on menetluse jooksul tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, pikaajalise haigestumise ajal on võlgnik samuti teinud võlausaldajatele väljamakseid nõuetekohaselt. Aruanded koos kontoväljavõtetega on esitatud kohtule tähtaegselt. Kokku on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid 618 eurot, võlausaldajate nõuded II ja III järgus kokku olid 31690,32 eurot. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb alus võlgniku kohustusest vabastamiseks, kuna võlgnik on võlausaldaja nõudeid oma maksevõimekuse piires, arvestades sealjuures isiku pikaajalist töövõimetust, sissetulekute suurust ja pensioneerumist korrektselt täitnud. Kohus ei pea isiku tervislikust seisundist ja pensionieast tulenevalt võimalikuks kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, kuna selle vältel isegi maksimaalse aja ulatuses ei võimalda võlgnevuse tasumist olulises ulatuses. Peamised 3

(4)2-19-15563 võlausaldajad, kellele kuulub II järgu nõuetest 99,62% ei vaidle kohustustest vabastamisele vastu, vaid jätavad selle kohtu otsustada. 12. Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei esine Pankr S § 175 lg 2 toodud aluseid kohustustest vabastamiseks keeldumisest. E.O ei ole süüliselt rikkunud

§ 173

toodud kohustusi, vaid on teinud tagasimakseid oma piiratud sissetulekute ja rahalise võimekuse kohaselt. Riigikohus on ka toonitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RK 04.05.

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 p 14 ja seal viidatud lahendid). Kohus on seisukohal, et E.O puhul ei ole võlgniku käitumises võimalik tuvastada süülise käitumise tunnuseid. Kohus leiab, et antud juhul on võlgnik korrektselt ja nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel.
  2. Kohus vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 8).

Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest. Kohus avaldab teate käesoleva määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7). Menetluskulud 14. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.