VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-25-12538 17.02.2026, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi G.V hagi P.E vastu kahju hüvitam

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. G.V (hageja) esitas 01.08.2025 Viru Maakohtule hagi P.E (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 841,77 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kriimustas kostja 06.04.2025 hagejale kuulunud sõiduki Škoda (reg-nr xxx) parempoolseid uksi, kahjustades nõnda hageja vara. Uste ülevärvimine maksab 841,77 eurot. Kostjat on teo eest karistatud ning tal tuleb hagejale tekitatud kahju hüvitada.
2. Kostja hagile ei vastanud.
3. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega G.V hagi P.E vastu kahju hüvitamiseks. 4.

§ 407

lg-te 1 ja 3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

1. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 22.09.
2. Seega tuli hagile vastata hiljemalt 22.10.
3. Kostja ei ole hagi vastust seniajani esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine

§ 407lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Hagis esitatud asjaolud on piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega saab asja lahendada tagaseljaotsusega.

1. Hageja on nõudnud kostjalt kahju hüvitamist lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 lg
2. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine eeldab objektiivse teoskoosseisu (tegu, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos teo ja kahjuliku tagajärje vahel), õigusvastasuse ja süü tuvastamist. Hageja peab välja tooma ja vajadusel tõendama objektiivse teokoosseisu, st kahju tekitanud teo(d), kahju olemasolu, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et talle on põhjustatud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-tes 2 ja 3 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka RKTKo 12.12.2016, 3-2-1-132-16, p 14; 23.05.2012, 3-2-1-53-12, p 14).
3. Hageja on välja toonud, et kostja kriimustas 06.04.2025 talle kuulunud sõiduki Škoda reg-nr xxx parempoolseid uksi, mille tulemusena sai tema omand kahjustada. Hageja pidi endise olukorra taastamiseks uksed värvima. Kui kostja ei oleks autouksi kriimustanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Õigusvastasust ja süüd võib eeldada. Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on hageja faktilised väited omaks võtnud. Kostja ei ole toonud välja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega süü puudumist. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 ning § 132 lg 3 järgi on hüvitatavad mõistlikud asja parandamise kulud ning võimalik väärtuse vähenemine. Hageja on välja toonud, et tal kulub sõiduki endise seisundi taastamiseks 841,77 eurot. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, võib seda lugeda kostja poolt omaks võetuks. Seda võib pidada ka mõistlikuks parandamise kuluks. Hagi on hageja välja toodud asjaolude õigsust eeldades seega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu hüvitamiseks.
4. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

9. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Õigusabi osutati 2,5 tundi hinnaga 80 eurot tund. Riigilõivu ning lepingulise esindaja 2

§ 468lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) 3