3-04-83/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ivo Pilving ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/547/2005 Haldusasi X kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 19.03.2004 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 2363 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Halduskohtu 30.12.2004 otsus haldusasjas nr 31410/2004 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2005 Menetlusosalised Kaebaja: X, esindaja advokaat Tarmo Peterson Vastustaja: Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, esindaja Tiia-Liis Jürgenson RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus osaliselt.
4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.12.2004.a. otsus haldusasjas nr 3-1410/2004 ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada X kaebus osaliselt.
5. Tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 19.03.2004.a. otsus nr 2363 osas, millega nähti ette X juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud. Jätta nimetatud otsus muutmata kuueks kuuks juhtimisõiguse peatamise ning sellele tähtajale kahe kuu ja kahe päeva liitmise osas.
6. Mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt X kasuks välja kohtukulud summas 15208 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 28.12.2005.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Tallinna büroo 19.03.2004 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 2363 peatati X mootorsõiduki juhtimisõigus 24 kuuks liiklusseaduse (edaspidi LS) § 413 lg 8 alusel.
8. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada ARK Tallinna büroo 19.03.2004 juhtimisõiguse peatamise otsus e nr
9. Liiklusseaduse § 41 3 lg 8 alusel on õigus peatada juhtimisõigus 24 kuuks, kui isiku karistusandmed eelmise karistuse kohta ei ole kustunud. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab vähemalt nelja karistust, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ja mis ei tohi olla kustutatud (kustunud) peatamise otsuse tegemise ajal. Otsusest ei nähtu ühtegi eelneva karistuse olemasolu, mistõttu otsus on motiveerimata ja ebaseaduslik.
10. Vastustaja ARK kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata.
11. Tallinna Halduskohtu 30.12.2004 otsusega tühistati ARK 19.03.2004 juhtimisõiguse peatamise otsus nr
12. Kohtuotsuses leiti, et LS § 74 22 lg 2 rikkumiste korral on võimalik juhtimisõigust peatada LS § 41 3 lg 8 alusel 24 kuuks ainult sellisel juhul, kui isikul on vähemalt viis LS § 7422 lg 2 kehtivat rikkumist. Kaebajal oli vaidlustatava otsuse tegemise ajal ainult 3 sellist rikkumist, mistõttu on vaidlustatav otsus õigusvastane. Kaevatav juhtimisõiguse peatamise otsus nr 2363 ei ole piisavalt motiveeritud. Otsusest ei nähtu varasemad kehtivad karistused LS § 74 22 lg 2 järgi, mis on oluline teave juhtimisõiguse peatamise kohaldamise õigusliku aluse kindlakstegemiseks. Kohtule esitatud õiendis on loetletud kaebuse esitaja liiklusalased rikkumised, samas on eraldi märkimata, kas rikkumine kehtib või on kustunud (kustutatud). Haldusakt peab olema motiveeritud ja üheselt mõistetav ning kontrollitav. Kaebaja esindaja advokaat Helmut Pikmets esitas taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 25 675 krooni. Põhjendatud on kohtukulude hüvitamine summas 12 842,50 krooni (õigusabikulu koos riigilõivuga). PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. ARK apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 30.12.2004 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. x-i on karistatud LS § 74 22 lg 2 rikkumise eest 4 korda. Asjaolu, et juhtimisõiguse peatamise otsuses ei ole eelnevaid karistusi kronoloogilises järjekorras välja toodud, ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kohus on asunud väärale seisukohale, et neljas kord LS § 7422 lg 2 rikkumiste eest ei too kaasa LS § 41 3 lg 8 kohaldamist aj juhtimisõiguse peatamist 24 kuuks. 2 ARK-lt väljamõistetud kohtukulu – esindustasu 12 842,50 krooni ei vasta reaalselt H. Pikmetsa poolt tehtud tööle ja selleks kulunud ajale. Kaebus langeb ligi 90% ulatuses kokku varem analoogilistes asjades esitatud kaebustega. Ringkonnakohtu kohtuistungil nõustus apellant halduskohtu otsusega osas, mis puudutab LS § 41 3 lg 8 tõlgendust. Apellant leiab, et kaebaja juhtimisõigus oleks tulnud peatada kuueks kuuks LS § 413 lg 4 alusel.
14. X kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal oli kaebajal kolm sellist LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist, mis said olla aluseks juhtimisõiguse peatamisel. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsusest ei nähtu teavet mitte ühegi varasema kehtiva karistuse kohta. Selline haldusakt on motiveerimata ja ebaselge. ARK rikkus hea halduse põhimõtet, tehes vaidlustatud otsuse kaebajat vastava haldusmenetluse läbiviimisest teavitamata ning andmata võimalust vastuväidete esitamiseks. Apellandi väited kohtukulude põhjendamatuse kohta on paljasõnalised. Asjaolust, et H. Pikmetsa poolt erinevates haldusasjades koostatud analoogilised kaebused kattuvad teatud osas, ei saa teha järeldust konkreetses asjas tehtud töö mahu ning selleks kulunud aja kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Arvestades asjaolu, et apellant ei vaidlusta enam halduskohtu otsuses toodud järeldust, et puudusid faktilised alused kaebaja suhtes LS § 41 3 lg 8 kohaldamiseks, tuleb alljärgnevalt anda õiguslik hinnang üksnes sellele, kas vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud (I). Lisaks tuleb hinnata õigusabikulude suuruse põhjendatust (II). I
16. RVS § 3 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda haldusakti tühistamist üksnes selles osas, milles on rikutud tema õigusi. Asjaolu, et vaidlustatud haldusaktis on viidatud valele õiguslikule alusele (LS § 413 lg 8), ei too veel kaasa selle haldusakti tühistamist tervikuna. Kuna juhtimisõiguse peatamist ei otsustata kaalutlusõiguse alusel, vaid vastavasisuline haldusakt järgneb vahetult teatud liiklusalastele rikkumistele, on halduskohtul võimalik teha kindlaks, millises ulatuses juhtimisõiguse peatamine kaebaja õigusi rikub.
17. Ringkonnakohus nõustub, et vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Nimelt on selles sisalduv faktiline põhjendus puudulik: otsusest ei nähtu, millised varasemad kehtivad karistused on otsuse tegemisel arvesse võetud. Halduskohtu otsusest ei tulene aga kohtu järeldust, kas vorminõuete rikkumine on antud juhul puuduseks, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti tühistamist nõuda menetlus- ja vorminõuete rikkumisel, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna juhtimisõiguse peatamise otsuse puhul pole tegemist kaalutlusotsusega, ei oma menetlus- ja vormivead haldusakti sisulisele 3 õiguspärasusele üldjuhul olulist mõju, kui otsus on kontrollitav. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et üksnes põhjendamiskohustuse nõuetekohane mittetäitmine haldusakti tühistamist käesoleval juhul ei tingi.
18. Kohtutoimikus on õiend kaebaja poolt toime pandud väärtegude kohta (tl 25). Kaebaja vastuväited selles õiendis sisalduvale informatsioonile on üldsõnalised, kaebaja ei ole väitnud, et ta pole mõnda seal kajastatud väärtegu tegelikkuses toime pannud. Seega loeb ringkonnakohus eelnimetatud õiendi piisavaks tõendiks selleks, et teha kindlaks faktilised eeldused LS § 41 3 mõne lõike kohaldamiseks. Vastustajal tuli kohaldada kaebaja suhtes LS § 41 3 lõiget
19. Viidatud normikoosseis on täidetud, kui isikut karistatakse selles sättes märgitud rikkumise eest olukorras, kus teda on varem samas sättes märgitud rikkumiste eest vähemalt kahel korral karistatud. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise materiaalõiguslikuks aluseks oli rikkumise toimepanemine 01.02.2004.a. olukorras, kus isikut oli varem LS § 413 lõikes 4 märgitud rikkumiste eest kahel korral karistatud. Kuna juhtumi asjaolud vastasid LS § 413 lõikes 4 sätestatud normikoosseisule, ei olnud kaebuse täies ulatuses rahuldamine ja vaidlustatud ARK otsuse tervikuna tühistamine põhjendatud. Vaidlustatud ARK otsus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi vaid osas, millega nähti ette kaebaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud ning selles osas on haldusakti tühistamine põhjendatud. II
20. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 12 842,80 krooni, vähendades eelnevalt õigusabikulusid poole võrra. ARK leiab jätkuvalt, et õigusabikulud on liiga suured, kuna kaebus langeb 90% ulatuses kokku varem sama esindaja poolt esitatud kaebustega analoogsetes asjades. Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistetakse senise kohtupraktika järgi välja 3000-4000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades juba halduskohtu poolt tehtud õigusabikulude suuruse vähendamist, ei ole järelejäänud kulud ülemääraselt suured. Kohus ei saa nõuda, et kaebaja kasutaks advokaadibüroo asemel õigusbüroo teenust. Kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb halduskohtu poolt vä lja mõistetud kohtukulusid vastavas osas vähendada. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (3/4), mõistab halduskohus vastustajalt välja 9632 krooni.
21. Kaebaja taotleb ka apellatsiooniastme kohtukulude hüvitamist. Õigusabikulude suuruseks on 7434 krooni ning vastavate kulude tasumine on tõendatud. ARK leiab, et kohtukulud on liiga suured. Arvestades eelnevas lõigus väljendatud seisukohti, leiab ringkonnakohus, et õigusabikulud on põhjendatud, kuid seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega (1/4), tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 5576 krooni. Lauri Madise Ivo Pilving Kaire Pikamäe 4