3-04-325/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ivo Pilving ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/566/05 Haldusasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 24.03.2004 maksuotsusele nr 12-5/39 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Pärnu Halduskohtu
2. detsembri 2004 otsus haldusasjas nr 3210/2004 Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2005 Menetlusosalised Kaebaja: X, esindaja advokaat Indrek Veso Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus, esindaja Rainer Eidemiller RESOLUTSIOON Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus. Tühistada Pärnu Halduskohtu 30.12.2004 otsus haldusasjas nr 3-210/2004 ning teha asjas uus otsus, millega jätta X kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 24.03.2004 maksuotsusele nr 12-5/39 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 28.12.
4. 2-3/566/05 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 24.03.2004 otsusega nr 12-5/39 kohustati X tasuma tulumaksu 107 693 krooni ja intresse 40 773 krooni. Maksuotsuse kohaselt kontrollis maksuhaldur X poolt tulumaksu arvutamise ja tasumise õigsust perioodil 01.07.1997 kuni 30.11.
6. N. S-i revisjoni käigus selgus, et N. S. on 01.07.1997 sõlminud laenulepingu äriühinguga *** Ltd, mille esindajaks on advokaat X, kes tegutseb volituse alusel laenuandjana. Lepingu järgi antakse laenuvõtjale laenu kuni 450 000 krooni. Lepingu on allkirjastanud laenuandjana X ja laenuvõtjana N. S.
7. oktoobril 1997 on N. S. saatnud Xle teate, et soovib sõlmitud laenulepingu lõpetada ja laenusumma tagastada. N. S. poolt tagastatud laenusumma on jäänud X omandisse ning on käsitatav X tuluna.
8. X esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 24.03.2004 otsuse nr 12-5/
9. Kaebuses märgiti, et kuna tegemist oli advokaadi poolt kliendile osutatud õigusteenusega, siis oma vastuses maksuametile keeldus kaebaja seoses õigusabiteenusega teatavaks saanud teabe andmisest. Kaebaja ei saanud mingit tulu *** Ltd-d esindades, tema rahaliselt hinnatav vara ei suurenenud. Kaebaja on edastanud maksuhaldurile tõendid, et rahasumma on edastatud *** Ltd-le. Kaebaja ei ole saanud kliendilt nõusolekut avaldada osutatud õigusabiteenuse üksikasju. Kaebaja poolt on cash receipti esitamisega täidetud asjas kaasaaitamiskohustus ning maksuhaldur peab tõendama sularaha mitteüleandmist. Kuna maksuotsusest ei selgu, millele tuginevad maksuhalduri järeldused, siis on kaevatav otsus motiveerimata ja õigusvastane. Maksuhalduri väide, et rahasumma üleandmise mittetõendamisel tuleb lugeda vaidlusalune summa saaja tuluks, on ühepoolne ja õigusvastane. Piirivalveameti andmebaas ei ole niivõrd usaldusväärne, et sellele tuginedes saaks väita, et kaebajal ei olnud võimalik vaidlusalust rahasummat üle anda.
10. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11. Pärnu Halduskohtu
12. detsembri 2004 otsusega rahuldati kaebus. Maksuhaldur on rikkunud MKS § 98 lg 1 sätestatud aegumistähtaega. Kaebaja poolt tahtlik maksusumma tasumata jätmine ei ole tõendatud. Maksuhaldur ei saanud ainuüksi Piirivalveameti andmetele tuginedes väita, et sularaha üleandmist ei saanudki toimuda. Maksuhaldur peaks tuvastama maksustamise seisukohalt olulise asjaolu – millise tehinguga oli tegemist raha üleandmisel kaebajale, so. millise tehinguga ja milliste poolte vahel sõlmitud tehinguga sai kaebaja väidetavat tulu. Käesoleval juhul on maksuhaldur arvestanud vaidlusaluse summa kaebaja tuluks, kuid ei ole tuvastanud maksustamise aluseks oleva tehingu tegelikku sisu. Kaebaja esitatud tõendeid ei ole maksuhaldur lugenud piisavaks ja on kahelnud nende usaldusväärsuses, kuid ei ole enda poolt kogutud tõenditega kaebaja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Pärnu Halduskohtu
14. detsembri 2004 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. 2 2-3/566/05 Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et antud juhul ei vasta Piirivalveameti andmed tõele. Õige pole kaebaja väide, et cash receipt tõendab raha üleandmist P. C-ile. Kaebaja poolt on maksuõigusrikkumine toime pandud tahtlikult. Õige pole kohtu seisukoht, et maksuhaldur ei ole ise kogunud täiendavaid maksuotsust põhistavaid tõendeid. Kaebaja keeldus esitamast täpsustavaid andmeid kellele, kus ja millal on raha üle antud. Seega puudus maksuhalduril võimalus täiendavaid tõendeid koguda. Maksuhaldur tugines kogemusele, et offshore-firmade poole järelepärimistega pöördumine ei anna tulemusi ja ei aita seega kaasa maksumenetluse kiirele ja efektiivsele läbiviimisele. P. C. on ka varem esinenud offshore-firmade fiktiivse esindajana. Sellenimeline isik ei ole kättesaadav, mistõttu tema poole pöördumine ei ole samuti maksumenetluse kiire ja efektiivse läbiviimise huvides. On tõendid selle kohta, et *** Ltd tegelik esindaja oli N. S., kes on äriühingu soetanud, kes käsutab äriühingu pangakontosid ja kelle kodune aadress on märgitud äriühingu juriidiliseks aadressiks. N. S-ilt saadud seletused on kajastatud maksuotsuses. Sularaha vastuvõtmist ja väidetavat üleandmist ei saa lugeda õigusteenuse osutamiseks. Tegu on tavapärase majandustehinguga, mida ei saa kaitsta vastavalt advokatuuriseaduse § 45 lg 1 ja maksukorralduse seaduse § 64 lg
15. Kohus ei ole andnud hinnangut sellele väitele. Käesoleval juhul ei oma tähtsust maksustamise seisukohalt mitte tehingu liigi tuvastamine, vaid maksustamisele kuuluva tulu tuvastamine.
16. X kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaevatav maksuotsus ja apellatsioonkaebus koosnevad ainult oletustest ja tõenditega põhistamata väidetesXaksuotsuse tegemise ajaks oli möödunud MKS § 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg 3 aastat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et Pärnu Halduskohtu 30.12.2004.a. otsus haldusasjas nr 3-210/2004 tuleb tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta X kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 24.03.2004.a. maksuotsusele nr 12-5/39 rahuldamata.
18. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri järeldustega, mille kohaselt loeti N. S-ilt X-ile üle antud rahasumma 414 201 krooni X tuluks.
19. ning
20. a tulumaksuseadus ei defineerinud tulu mõistet. Kassapõhise arvestusprintsiibi korral tuleb tuluna käsitada mittetagastatavat sissetulekut (Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-55-02, p 13). Tulu hulka ei kuulu teise isiku tulude vahendamine. Raha laekumine ei ole tulu, kui üks isik võtab raha vastu teise isiku eest viimasele edasitoimetamiseks. Kuid kui raha laekumine on, ent raha tagastamine või edasi andmine ei ole tõendatud, tuleb laekumist pidada tuluks, sõltumata sellest, kas raha saajal oli samaaegselt volitus kellegi esindamiseks või mitte. Tulu tekkimise tuvastamisel on oluline isiku rikastumise fakt, mitte aga rikastumise õiguspärasus, põhjused, eesmärgid ja vorm. Tulu väljaselgitamisel ei oma määravat tähtsust raha andja ja saaja omavahelised suhted, s.h esindusõiguse olemasolu. Esindusõigus ei välista, et esindatava asemel saab tegelikult tulu esindaja (vrd Riigikohtu üldkogu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 25). 3 2-3/566/05
21. Kaebaja on seisukohal, et raha P. C-le üleandmisel oli tegemist kliendile osutatud õigusteenusega ning tuginedes MKS § 64 lg 1 p 1 ning AdvS § 40 lg 1 ning § 45 lg 1, on ta keeldunud täpsemaid selgitusi andmast. Laenulepingust nähtub, et *** Ltd esindab advokaat X, kes tegutseb volituste alusel (tl 62). Täpsemad andmed volituste sisu ja mahu kohta puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kliendile raha vahendamine ei ole muuks õigustoiminguks AdvS § 40 lg 1 mõttes, mis võimaldaks AdvS § 45 lõikele 1 tuginedes keelduda raha üleandmise üksikasjade (nt aja ja koha) kohta informatsiooni avaldamast. Vastupidine tõlgendus muudaks läbi advokaadibüroode liikuvate rahasummade kontrollimise võimatuks ning aitaks kaasa maksuõigusrikkumiste toimepanemisele. Isegi kui raha vahendamine oleks õigustoiminguks, ei vabastaks see isikut tõendamiskoormusest.
22. Maksuhaldur on leidnud õigesti, et kaebaja ei ole saadud raha P. C-le edasi andnud. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maksuamet ei pea tõendama ja tal ei pruugigi olla võimalik tõendada, et maksukohustuslane ei ole saadud sularaha üldse kellelegi edasi andnud. Maksuamet ja kohus saavad võtta seisukoha vaid selle suhtes, kas tõendatud on raha andmine isikule, kellele maksumaksja väidab end raha andnud olevat. Isegi kriminaalmenetluses, kus üldpõhimõttena kehtib kohtualuse süütuse presumptsioon, on Riigikohtu üldkogu märkinud, et „kui kohtualune esitab versiooni raha kasutamisest äriühingu huvides, peab ta selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks“ (kriminaalasi nr 3-1-1-120-03, p 29). Maksumenetluses on maksukohustuslase tõendamiskoormus veelgi suurem, sest maksukohustuslane peab maksuotsuse vaidlustamisel tõendama, et maks on määratud valesti (MKS § 150 lg 1). Kaebaja on maksuhaldurile esitanud cash receipti, kuid keeldunud täpsustamast, kuidas raha üleandmine P. C-le toimus. Sellise valikulise informatsiooni andmine on põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et informatsioon selle kohta, millal ja kus kaebaja P. C-ga kohtus, ei ole asjaoluks, mille avaldamist MKS ja AdvS vastavad sätted keelaksid. Maksuhaldur on lähtunud cash receiptil olevast kuupäevast (16.11.1997.a.) ning kontrollinud kaebaja ning P. C. piiriületusi ajavahemikul 01.06.1997.a.-31.12.1997.a. Järelepärimisest ilmneb, et märgitud ajal ei saanud kohtumist ning sularaha üleandmist toimuda. Kaebaja ning halduskohus on leidnud, et Piirivalveameti andmed ei ole usaldusväärsed. Ringkonnakohus leiab, et andmed on piisavad selleks, et kõiki tõendeid kogumis arvestades leida, et raha üleandmist P. C-le tegelikult ei toimunud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et P. C. tegelikult Eestis viibis.
23. Kaebaja ning halduskohus on veel leidnud, et maksuhaldur pole kontrolli läbi viinud igakülgselt, kuna ei pöördunud *** Ltd ning P. C. poole. Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuhaldur on kõik olulised asjaolud välja selgitanud ning offshore-firma ja tema väidetava esindaja poole pöördumata jätmine ei ole mõjutanud lõppjärelduste õigsust. Kohtu toimikust nähtub, et tegelikku kontrolli *** üle omas N. S. (tl 65, 99, 100). N. S-ilt on maksumenetluse käigus seletused võetud ning ta on kinnitanud raha üleandmist kaebajale.
24. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tõendamata on tahtlus maksusumma tasumata jätmisel, mistõttu on maksusumma määramise tähtaeg aegunud. Kaebaja pidi olema teadlik asjaolust, et P. C-le raha edasi ei antud. Kuna N. S. on kinnitanud raha üleandmist kaebajale ja kaebaja kinnitanud selle raha saamist ning tõendatud ei ole, et kaebaja oleks raha omakorda edasi andnud, on maksuhaldur põhjendatult lugenud rahasumma kaebaja 4 2-3/566/05 tuluks. Kaebaja pidi olema teadlik oma tulu deklareerimise ning sellelt tulumaksu tasumise kohustusest. Lauri Madise Ivo Pilving Kaire Pikamäe 5