2-18-11952/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 25.10.2018, Tallinn 2-18-11952 Tsiviilasja number Ilotrükk OÜ hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu Ilotrükk OÜ-l töötajate puudumise tuvastamiseks Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.08.2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ilotrükk OÜ määruskaebus Menetlusosalised, esindajad nende Hageja: Ilotrükk OÜ (registrikood 11712347, asukoht Keemia 11-48, 10616 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Lennart Oja Kostja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.08.2018 määrus jätta lõppjärelduses muutmata käesolevas määruses toodud põhjendustel.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
4. 09.08.2018 esitas Ilotrükk OÜ (hageja) hagi Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja) vastu Ilotrükk OÜ-l töötajate puudumise tuvastamiseks.
5. Hageja palub tuvastada, et tal ei olnud ajaperioodil oktoober 2013 – veebruar 2015 töösuhet hagis nimetatud isikutega. Hagi esitamise eesmärgiks on muuta või tunnistada kehtetuks kostja poolt hageja suhtes tehtud maksuotsused. Kostja poolt tehtud maksuotsused tuginevad eelkõige asjaolul, et hagejal olid töötajad, kelle ta sai ettevõtte ülevõtmisel Iloprint AS-ilt (pankrotis). Hageja ei ole ettevõtet üle võtnud ega ka muul moel maksuotsustes nimetatud isikutega töösuhet loonud. Hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamisel seisneb selles, et kui kohus hagi rahuldab ja tuvastab, et hagejal puudus hagis nimetatud perioodil nimetatud isikutega töösuhe, siis on tal võimalik taotleda (ja suure tõenäosusega edukalt), et hageja suhtes tehtud maksuotsused kas muudetakse või tühistatakse maksukorralduse seaduse (MKS) § 103 lg 1 p 2 alusel. Hageja on seisukohal, et kui maakohus tuvastab maksuotsuse aluseks olnud tsiviilõigusliku asjaolu erinevalt maksuhaldurist, siis tuleks haldusaktis arvestada maakohtu tuvastatuga, mitte haldusorgani tuvastatuga, kuna haldusorgan tegeleb haldusõiguslike küsimustega ning maakohus eelkõige tsiviilõiguslike küsimustega ning on seega pädevam lahendama tsiviilõiguslikke küsimusi. Sellega on hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel oma tuvastushuvi piisavalt põhjendanud. Esimese astme kohtu määrus
6. Harju Maakohtu 28.08.2018 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast.
7. Hageja soovib tuvastada, et tal puudusid 17.02.2015 ja 17.12.2015 maksuotsustes nimetatud isikutega töösuhted, kuna hageja ei ole nende isikutega töölepinguid sõlminud, samuti ei ole ühtegi töölepingut hagejale üle läinud.
8. Töölepinguseaduse § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kohus on seisukohal, et hageja saab töösuhte 2 olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks hagi esitada isiku vastu, kellega töölepingu sõlmimine ja töösuhte olemasolu vaidluse all on. Kostjaga ei ole hageja hagis toodud asjaoludel töölepingut sõlminud. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul esitatud hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb kohtul keelduda esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
9. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.
10. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja saab esitada õigussuhte puudumise tuvastamise hagi vaid selle suhte väidetava teise poole vastu, kuna hageja soovib, et hagi esemeks oleva nõude suhtes tehtav lahend oleks siduv mitte töötajate, vaid kostja suhtes. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend kohustuslik vaid selle kohtumenetluse menetlusosaliste suhtes. Kui hageja esitaks hagi väidetavate töötajate vastu, ei saavutaks ta sellega midagi kostja suhtes, kuna viimane ei oleks kohtumenetluse menetlusosaline.
11. Erialakirjanduses on välja toodud, et hageja peab põhistama oma isiklikku õiguslikku huvi õigussuhte tuvastamiseks kostja suhtes (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 406). Hagejal ei ole mingit huvi tuvastada töösuhte puudumine väidetavate töötajate suhtes, kuna nendega ei ole hagejal mingit erimeelsust ega vaidlust. Väidetava töösuhte olemasolu või puudumise osas on hagejal erimeelsus kostjaga. Seega esitas hageja õigesti hagi kostja, mitte väidetavate töötajate vastu.
12. Lisaks on erialakirjanduses märgitud, et tuvastada ei saa ainult hageja ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu või puudumist, vaid piisab, kui tuvastataval õigussuhtel on pooltega mingi puutumus ja see omab tähendust pooltevaheliste suhete seisukohast. Määrav on tuvastushuvi olemasolu kostja suhtes (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Lk 406). Nähtuvalt sellest seisukohast jaatatakse õiguskirjanduses selgelt hageja õigust esitada tuvastushagi õigussuhte pooleks mitteoleva isiku vastu. Kostja määrab ära õigussuhte pooleks olemise asemel hoopis see, kelle vahelises suhtes tuvastada soovitud asjaolu tähendust omab. Menetluse edasine käik
13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 21 muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
15. Hageja on tuvastushuvi käesoleva hagi esitamiseks põhjendanud asjaoluga, et soovib tsiviilkohtu otsuse näol tõendit selleks, et vaidlustada tema suhtes
16. aastal Maksuja Tolliameti poolt tehtud maksuotsuseid. Hagejale on maksuotsustes, mida ta soovib vaidlustada, selgitatud nende vaidlustamise korda. Isik, kelle suhtes maksuotsus on tehtud, võib esitada vaide Maksu- ja Tolliametile või pöörduda otse vaiet esitamata oma elu- või asukohajärgsesse halduskohtusse vastavalt MKS § 151 lg-le 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 8 lg-le 6 ja § 40 lg-le
18. HKMS § 4 lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega 3 puudub hagejal vajadus tuvastada maksuotsuste vaidlustamiseks vajalikke asjaolusid tsiviilkohtumenetluses. Kuna hagejal puudub tuvastushuvi, on hagi perspektiivitu ning lõppkokkuvõttes on õigesti keeldutud selle menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
19. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjat ei ole menetlusse kaasatud, siis väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots