KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-9416 Tsiviilasi Ilotrükk OÜ

§ 45

rakendamise eelduseks on tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-179-12 üksnes erandlikud asjaolud, mis on ajutise iseloomuga. Need on sellised asjaolud, mille puhul oleks täitemenetluse jätkamine sedavõrd ebaõiglane, et see kaalub üles sissenõudja huvid oma nõude võimalikult kiirele rahuldamisele (nt ootamatu haigus või töökohakaotus, mis toob kaasa tagajärjed võlgniku ülalpeetavatele). Seejuures on võimalik täitemenetlust peatada või ajatada üldjuhul üksnes kuudepikkuseks ajavahemikuks, mis kinnitab veelgi seda, et selle aluseks olevad asjaolud peavad olema ajutised, st et pärast seda peab võlgnik olema taas võimeline täitemenetluses sissenõutavat võlgnevust tasuma. Seega ei saa täitemenetluse peatamise avalduses tugineda asjaoludele, mis seavad kahtluse alla täitedokumendi enda või sundtäidetava nõude olemasolu. Avaldaja hinnangul on erandlikuks asjaoluks see, et tegelikult on avaldajal vastunõue, mis on suurem kui puudutatud isiku nõue, kuid mida avaldaja ei saa menetlusliku takistuse tõttu kasutada. 8. Avaldaja on valinud vale õiguskaitsevahendi. Kohus on seisukohal, et kui avaldaja soovib saavutada juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema täitemenetluse seadustiku (

) § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks. See on aga võimalik üksnes

§ 221

lg-s 1 nimetatud hagi rahuldamise teel.

§ 221

lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on

§ 48p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks (Riigikohtu asi nr.

3-2-1-31-10). Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu lahend 3-2-1-134-07). Käesoleval juhul on kohtuinfosüsteemi kohaselt avaldaja esitanud kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/

1. Eeltoodud tsiviilasjas nr 2-179411 soovib avaldaja ka hagi tagada ning peatada täiteasjas nr 025/2017/1489 läbi viidav täitemenetlus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-179411 esitatud hagiga on avaldajal võimalik taotletavat eesmärki, st täitemenetluse peatamist, saavutada.
2. Riigikohus on 31.01.2008 lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.
3. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus
4. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmiseks.
5. Avaldaja hinnangul on

§ 45

rakendamise eelduseks olev tingimus, mille kohaselt on täitemenetlust alust peatada siis kui selle jätkumine on võlgniku jaoks ebaõiglane, täidetud sellega, et tegelikult on avaldajal vastunõue, mis on suurem kui puudutatud isiku nõue, kuid mida avaldaja ei saa menetlusliku takistuse tõttu kasutada. Ebaõiglane oleks sellises olukorras täitemenetluse jätkumine. Õige ja õiglane oleks oodata ära vahekohtumenetluse tulemus kaebaja nõude osas. 13. Avaldusega samal ajal, so 16.06.2017 esitas avaldaja ka hagiavalduse Harju Maakohtule nõudega tunnistada täitemenetluses läbiviidav sundtäitmine lubamatuks. Avaldaja hinnangul on sundtäitmine vastuolus hea usus põhimõttega. Harju Maakohus võttis hagi menetlusse (tsiviilasi nr 2-17-9411). 14.

§ 45

rakendamise ja täitemenetluse peatamise eelduseks on asjaolu, et täitemenetluse jätkamine oleks täitemenetluse võlgniku jaoks ebaõiglane. Avaldaja on avalduses selle tingimuse täitmist põhjendanud väitega, et kõnealuses olukorras, kus täitemenetluse võlgnikul on suurem nõue kui sissenõudjal, kuid võlgnik ei saa oma nõuet ajutise menetlusliku takistuse tõttu kasutada, on kaebaja suhtes ebaõiglane täitemenetluse jätkamine kuni vahekohtu menetluse lõpuni. Avaldaja ei ole väitnud, et puudutatud isikul poleks nõuet või et kohtuotsust pole või et see ei kehti.

1. Avaldaja eesmärgiks avalduse esitamisel ei olnud täitemenetluse lõpetamine vaid peatamine.
2. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Avaldaja leiab, et ka käesoleval juhul on tegemist keskmisest keerukama õigusliku küsimusega – kas kaebaja poolt avalduses kirjeldatud olukord on aluseks täitemenetluse peatamisele või mitte (vt RKL 3-2-1-134-07, p 13, viimased kolm lauset).
3. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine tsiviilasjas nr 2-17-9411 ei tohi mõjutada käesoleva avalduse menetlemist. Kui avaldaja esitas erinevates menetlustes erinevad nõuded, siis tuli kohtul neid nõudeid eraldi ka menetleda. Menetlusse võtmise küsimuse juures pidi maakohus muu hulgas otsustama, kas avalduses esitatud asjaoludel on põhimõtteliselt võimalik täitemenetlus peatada või mitte. Maakohus poleks tohtinud lasta sealjuures ennast mõjutada hagist. Kuna maakohus seda siiski lasi, on ta jõudnud ebaõigetele järeldustele ja jätnud avalduse ebaõigesti menetlusse võtmata. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Avaldaja poolt kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust

§ 45kohaldamiseks.

Maakohus on ammendavalt selgitanud, millistel asjaoludel saab lugeda täitemenetluse jätkumise võlgniku suhtes ebaõiglaseks selle sätte tähenduses ja viidanud ka asjakohasele Riigikohtu lahendile. 21. Asjaolu, et võlgnik tugineb võimalikule vastunõudele võlausaldaja suhtes, ei muuda sundtäitmist ebaõiglaseks ega anna automaatselt alust täitemenetluse peatamiseks. Vastastikused rahalised nõuded on võimalik tasaarvestada ja tugineda sellele täitemenetluses

§-s 221 sätestatud alustel ja korras. Seetõttu on maakohus sellele sättele põhjendatult viidanud. 22. Maakohus ei keeldunud avalduse menetlusse võtmisest mitte seetõttu, et avaldaja on samaaegselt esitanud ka hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, vaid seetõttu, et avalduse menetlemine on perspektiivitu.

§ 45kohaldamisel ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega. 23. Avaldaja menetluskulud jäävad Ts

MS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda. Puudutatud isikut ei ole menetlusse kaasatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar