Obsah (9)

§ 363§ 3401§ 2§ 168§ 238§ 663§ 667§ 371§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 30.05.2017, Tallinn 2-17-4218 Tsiviilasja number Odoroff Oy hagi OÜ Etoiles

) § 363 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

1. 29.03.2017 kirjas tõi hageja välja, et hageja ei pea nõude aluseks olevate dokumentide esitamist menetluslikult otstarbekaks, sest kui kostja käitub vähegi mõistlikult, ei hakka ta ilmselgeid asjaolusid vaidlustama. Vajadusel saab hageja tõendid esitada hiljem. Hagi aluseks olevad tõendid on mh 24.10.2013 tööleping, 27.04.2015 pakkumus ja Vaasa linna 15.05.2015 hankeotsus. Nimetatud tõendid on soomekeelsed. Tõendite esitamine toob kaasa tõlkekulu, kuigi ei ole veel selge, kas hagi vaadatakse läbi Eesti kohtus.
2. 30.03.2017 kirjas palus maakohus avaldada kostjal seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta, sh selle kohta, kas kostja võtab õigeks hagi ja selle aluseks olevad asjaolud.
3. 06.04.2017 seisukohas teatas kostja, et ta ei võta hagi ega selle aluseks olevaid asjaolusid õigeks. Lisaks tõi kostja välja, et hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit ning hageja ei ole hagiavalduses arusaadavalt selgitanud, milliste konkreetsete tõenditega ta oma väiteid tõendab. Lisaks tõi kostja välja, et kuna kostjal ei ole hetkel piisavalt informatsiooni hagi aluseks olevate asjaolude (sh tõendite) ja hagi eseme kohta, siis ei ole kostjal seetõttu võimalik võtta seisukohta kohtualluvuse suhtes. Esimese astme kohtu määrus
4. Harju Maakohtu 11.04.2017 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
5. Kuivõrd hagiavaldus ei vastanud

§ 363

lg 1 p 3 nõuetele, siis jättis kohus selle

§ 3401

lg 1 alusel käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, st nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks. Hageja ei ole kohtu nõuet täitnud ja oma nõude aluseks olevaid tõendeid esitanud. 8. Kuivõrd hagi on esitatud puudusega (st puuduvad hageja nõude aluseks olevad tõendid), milline takistab hagiavaldust menetlemast, tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 3401lg 2, § 363 lg 1 p 3 ja § 371 lg 1 p 9 alusel.

Kohtu hinnangul tuleb

§ 363

lg 1 p 3 tõlgendada selliselt, et koos hagiavaldusega tuleb esitada ka nõuet kinnitavaid tõendeid sõltumata sellest, kas hageja hinnangul vaidleb kostja nõudele vastu või mitte. Käesoleval juhul ei tunnista kostja hageja nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Tõlgendust, et koos hagiavaldusega tuleb esitada ka tõendid kinnitab ka

§ 363

lg 1 p 3 sõnastus, et menetlusosaline peab viitama asjaolu kinnitamiseks esitatud tõenditele. Kui koos hagiavaldusega ei esitata tõendeid, 2 siis jääb ebaselgeks, miks pidas seadusandja vajalikuks kehtestada hagiavalduses tõendile viitamise nõude. 9. Kohtu hinnangul teenib hagiavaldusega tõendite esitamise nõue

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõisliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 2

sätestatud eesmärgi saab saavutada selliselt, et menetlusosalised esitavad kõik oma väited ja neid kinnitavad tõendid ühes menetlusdokumendis. Veenev ei ole hageja väide, et kuivõrd hageja hinnangul ei vaidle kostja tõenäoliselt hagile vastu, siis ei pea hageja menetlusökonoomilistel kaalutlustel esitama koos hagiavaldusega tõendeid, sest need on soomekeelsed ja vajavad tõlkimist, millega kaasnevad täiendavad kulud. Kohtu hinnangul pidi hageja arvestama menetluskulude (sh tõlkekulude) tekkimisega juba siis, kui ta on otsustanud pöörduda oma nõudega kohtusse. Samuti vaidleb kostja hageja nõudele vastu. 10. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

Määruskaebus 11. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. 12.

§ 363

lg 1 p 3 ei nõua hagiavaldusele tõendite lisamist.

§ 238

lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus vastu tõendeid asjaolude kohta, mis ei ole vaidluse all. Riigikohtunik Villu Kõve väljendas advokatuuri koolitusel esinedes auditooriumile (st advokaatidele) seisukohta, et hagimenetluse algetapis tõendeid esitama ei peaks, sest kõigepealt tuleb kindlaks teha, millised asjaolud üldse vajavad tõendamist (st jäävad vaidluse alla). Hageja leiab, et kohtutoimikut ei ole vaja koormata tõenditega, mis vaidluse lahendamisele kaasa ei aita. Seadusest tulenevalt võib koos hagiavaldusega koheselt tõendeid esitada, kuid ei ole kohustust seda teha. 13. Antud juhul on hagejal olemas kolm soomekeelset dokumentaalset tõendit. Neist ükski ei ole selline, mis mõistlikult võttes oleks asjaoluna kostja poolt edukalt vaidlustatav (kostja töötas hageja juures, kostja tegi Vaasa Veele pakkumuse maksumusega 85 500 eurot ja Vaasa linn kuulutas kostja hanke võitjaks). Kui kostja neid ilmselgeid asjaolusid asub eitama, siis kasutab ta oma menetlusõigusi pahas usus, et asja venitada ja kulusid (tõlge) tekitada. Menetluskulude jaotamisel peaks kohus kostja vastavale käitumisele hinnangu andma ja seonduvad menetluskulud igal juhul kostja kandma jätma. Kostja on küll 06.04.2017 menetlusdokumendis maininud, et ta ei võta õigeks hagi ega selle aluseks olevaid asjaolusid, kuid nii üldsõnaline seisukoht on ebapiisav ja kaldub kõrvale eesmärgist määratleda konkreetne vaidluse sisu. Kostja peaks otsesõnu vaidlustama need kolm asjaolu, mille kohta hageja tõendeid pakub. Seejärel tekiks hagejal möödapääsmatu vajadus dokumendid tõlkida ja esitada. 14.

§ 2näeb muuhulgas ette, et asi tuleb läbi vaadata võimalikult väikeste kuludega.

Asjatu tõlkekulu tekitamine ei lähe selle põhimõttega kooskõlla. Antud juhul on tõendite nõudmine ka kunstlikuks takistuseks kohtule juurdepääsuks, mida EIÕK artikkel 6 keelab. Menetluse edasine käik 15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 16. Kolleegium, tutvunud esitatud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus tuleb 3

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda tõendite esitamata jätmine keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Vastavat seisukohta on ringkonnakohus avaldanud ka varasemalt 21.11.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-
2. Samuti on ringkonnakohus varasemalt 01.06.2012 määruses tsiviilasjas nr 2-12-11607 avaldanud, et „

§ 371

lõigetes 1 ja 2 sätestatud ammendavad alused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ei võimalda aga jätta hagi menetlusse võtmata põhjendusel, et hagi ei ole tõendatud, sealhulgas, et hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid, mis hagiavalduses märgitud asjaolusid tõendaksid.“

1. Seega on nõude tõendamine hageja õigus ja nõude tõendamata jätmisel tuleb jätta hagi rahuldamata. Käesoleval juhul on hageja aga avaldanud, et kui kostja hagi aluseks olevaid asjaolusid vaidlustab, siis on hageja valmis nõude aluseks olevaid tõendeid esitama. Maakohus ei ole hagiavaldust kostjale kätte toimetanud, mistõttu kostja ei olegi saanud sisuliselt hagile vastata, sealjuures märkida iga hagi alusena esile toodud faktilise asjaolu kohta, kas kostja võtab selle omaks või vaidleb vastu. Seega on maakohus keeldunud ebaõigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg-st 3 tulenevalt maakohtu otsustada.

20. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv