Obsah (10)

§ 468§ 436§ 230§ 445§ 442§ 122§ 162§ 174§ 143§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 13. juulil 2018.a, Tallinnas Men

§ 468lg 3).

Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. H.I esitas Harju Maakohtule 29.11.2017.a hagi P.Q vastu elatise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust. Kostja on kinnitanud 09.2016.a telefonikõnes, et loobub igasugusest suhtlusest lapsega ning on nõus täitma seadusega etteantud kohustusi. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata elatise tagasiulatuvalt 2 820 eurot perioodi 01.12.2016.a kuni 30.11.2017.a eest ning alates 01.12.2017.a elatise pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 1 524 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Peale lapse sündimist ei ole kostja hagejat rahaliselt toetanud ja hageja esindaja ei ole kostja poole pöördunud elatisraha küsimustes. Tagasiulatuva nõude rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku ehk kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda – kostjal puuduvad rahalised vahendid sellise nõude rahuldamiseks. Kostjal on kaks last, kellele ta on kohustatud ülalpidamist maksma, kui mõlemas pooleliolevas kohtumenetluses kohus igakuise elatise välja mõistab. Võttes arvesse asjaolu, et kui kohus igakuise elatise nõude rahuldab, siis lisaks H.I-le peab kostja maksma elatist ka Hans Richard H.I-le ja vastavate laste näol on tegemist õe ja vennaga, kes mõlemad elavad hetkel üheskoos nende ema ehk hageja seadusliku esindaja juures ning seega on alust elatise maksmiseks alla miinimummäära, kuna hagejal on mastaabisäästust tulenevalt miinimumist väiksemad vajadused ja mõlema lapse eest riigi poolt makstavad lapsetoetused makstakse O.D arvelduskontole. Kostja palub kohtul määrata igakuiseks elatiseks summa 150 eurot. Kostja palub jätta mõlema poole menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus on 02.02.2018.a kohtumäärusega määranud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses (t/l 3, 16, 34). 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, 2 millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (t/l 5) ning et hageja elab emaga. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist tagasiulatuvalt alates
2. detsember 2016.a ning kas kostjal on kohustus tasuda elatist igakuiselt seadusjärgses miinimummääras.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
4. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 01.12.2017.a summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni (t/l 8 pöördel). Kostja palub elatise välja mõista summas 150 eurot, kuivõrd hageja seadusliku esindaja arveldusarvele laekub lapsetoetus ning kostjal on kohustus pidada ülal ka teist alaealist last (t/l 39).
6. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on kokku kahe alaealise lapse isa (t/l 66). Seega asub kohus seisukohale, et kostja kõikidele alaealistele lastele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja võrdses suuruses elatis. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr. 2-17-18050, millises on samuti esitatud elatise nõue kostja vastu (t/l 37 pöördel, 68-69).
8. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 10 märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
9. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr. 2-17-18050 on kostjalt välja mõistetud elatis Hans Richard H.I kasuks alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates 01.12.2017.a kuni tema täisealiseks saamiseni (t/l 68-69). Seega leiab kohus, et ka hageja on õigustatud kostjalt saama ülapidamist samaväärses suuruses s.o seaduses sätestatud miinimummääras.
10. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek 3 on liiga väike (vt Riigikohtu
11. oktoobri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
13. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
14. oktoobri
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
16. Samuti on Riigikohus eelpoolviidatud kohtulahendi punktis 28.2 leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt otsuse p-d 20-23). Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
17. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et O.D töötasu on 3 000 eurot ning samuti on kostja töötasu suuruseks 3 000 eurot (t/l 2 pöördel). Kostja nimetatud hageja väidet ümber lükanud ei ole ning seega lähtub kohus hageja poolt esitatud töötasude suurustest. Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatust, et kostja on Fujitsu Estonia remonditeenuste direktor (t/l 52) ning nimetatust võib järeldada kostja võimekust oma sissetuleku arvelt tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
18. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kostjale kuni 08.09.2016.a kuulunud kinnisasi asukohas Kaevumäe, Hagaste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond (t/l 50) ja kuni 29.01.2018.a korteriomand asukohaga Sõle 9-26, Tallinn (t/l 51). Lisaks nähtub kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest, et seisuga 26.02.2018.a (s.o. käesoleva kohtumenetluse kestel) kuulus kostjale veel täiendavalt kaks kinnisasja, s.o Tuuliku juurdelõige, Hagaste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond ja Kibuvitsa 14, Tallinn (t/l 57).
19. Kohus on teinud kooskõlas

§ 230

lg 3 ja lg 5 järelpäringud kinnistusraamatusse ning nimetatust nähtub, et käesoleval hetkel kuulub O.D-le 3 kinnisasja ning kostjale kinnisvara käesoleval ajal enam ei kuulu (t/l 60, 64).

1. Kohus leiab, et tõendeid selle kohta, et kostja ei ole suuteline tasuma hagejale seaduses sätestatud määras ülalpidamist, kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 150 eurot. Seda enam olukorras, kus kostja tasub oma teise alaealise lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 13).
2. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et elatise summa kuulub vähendamisele lapsetoetuse summa ulatuses, käesoleval juhul põhjendatud ei ole. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja igakuised kulutused on mitmeid kordi suuremad kui hageja poolt kostjalt nõutav elatise summa (t/l 45). Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud arvestada kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistetava summa hulka ka riigilt saadav lapsetoetus.
3. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele igakuine elatis alates 01.12.2017.a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni H.I täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.03.2034.a.
4. Kooskõlas PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4
5. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise perioodi 01.12.2016.a kuni 30.11.2017.a eest summas 2 820 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu.
6. Kohus leiab, et kostja poolt ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millistest nähtuks, et viimane oleks täitnud hageja ülalpidamiskohustust eelpoolviidatud perioodil. Samas on hageja esitanud kohtule tõendina kostja 27.09.2017.a e- kirja, millise kohaselt on kostja avaldanud, et aeg ei ole veel küps füüsiliseks hoolitsuseks (t/l 33). Hageja on hagiavalduses toonud välja, et on pöördunud kostja poole elatise saamiseks (t/l 8 pöördel).
7. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et hageja kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks kostja majanduslikult raskesse olukorda, on paljasõnalised. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt käib kostja tööl (vaata selles osas käesoleva kohtuotsuse punkt 17).
8. Samuti on kostja vahetult enne kohtumenetluse algust ning ka kohtumenetluse ajal võõrandanud talle kuulunud kinnisasjad (vaata selles osas kohtuotsuse punktid 18 ja 19). Sellisest kostja käitumisest järeldab kohus, et kostja on talle kuulunud vara teadlikult võõrandanud, et muuta ennast varatuks ja hoida kõrvale hagejale elatise tasumisest.
9. Eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2016.a kuni 30.11.2017.a eest kogusummas 2 800 (11 x 235 + 215) eurot. Kohus selgitab, et 2016.a oli elatise miinimummääraks 215 eurot. 29.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Hageja on palunud kohtule esitatud hagiavalduses tasuda väljamõistetav elatis hageja seadusliku esindaja O.D arveldusarvele nr. EE102200001104711964 iga kuu 5.kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „H.I elatusraha“ (t/l 3, 9, 21).
2. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette
3. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja O.D arvelduskontole.
4. Kostja on esitanud kohtule taotluse koostada maksegraafik, kui kohus peaks tagasiulatuva elatise nõude mingisuguses ulatuses rahuldama, sest kostjal puuduvad rahalised vahendid vastava nõude korraga rahuldamiseks. Kui mõlemas pooleliolevas kohtumenetluses kohtud mõistavad kostjalt välja igakuise elatise maksmise, siis lasub tal kohustus maksta ülalpidamist kahele lapsele ning selle kõrvalt peab ta ka ise kuidagi hakkama saama ja rahaliste vahenditega toime tulema. Kostja saab tasuda maksimaalselt 300 eurot kuus ning sellest lähtuvalt palub kostja ka kohtul koostada maksegraafiku, kui kohus peaks vastava nõude kas osaliselt või täielikult rahuldama (t/l 39). Hageja leiab, et vastav kostja taotlus rahuldamisele ei kuulu (t/l 46 pöördel).
5. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, leiab kohus, et kostja taotlus tagasiulatuva elatise tasumise korra kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostjal on kohustus tasuda tagasiulatuv elatis alates 2016.a detsembrikuust. Samuti leiab kohus, et tagasiulatuva elatise tasumine osamaksetena aitab vältida poolte vahel võimalikke edaspidiseid kohtuvaidlusi, s.o vajadust esitada avaldus täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks vms. See ei oleks kooskõlas lapse huvidega.
6. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale tagasiulatuv elatis kogusummas 2 800 eurot 18 osamaksega, millise 17 järjestikuse osamakse suurus on 155,55 eurot ja viimase osamakse suuruseks on 155,65 eurot. Nimetatud igakuised osamaksed tuleb kostjal tasuda O.D arveldusarvele nr. EE102200001104711964 iga kuu 5 5.kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „H.I tagasiulatuva elatise osamakse“.
7. Hageja on palunud tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks igakuise elatise väljamõistmise osas kostjalt ( t/l 46). 36.

§ 468

lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. 37. Riigikohus on 08.01.2014.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-165-13 punktis 22 leidnud, et

§ 468

lg 3 mõttest tulenevalt on elatiseasjas kohtulahendi viivitamatu täitmise eesmärgiks tagada ülalpidamiskohustuse täitmine enne kohtulahendi jõustumist üksnes hädavajalikus ulatuses. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnistada kohtulahendit viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas.

1. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas, mis muutub sissenõutavaks alates 13.07.2018.a.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1 40.

§ 442lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4 935 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 41. Tulenevalt

§ 162lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 1 512 eurot (koos käibemaksuga) ja registripäringute kulu summas 12 eurot (t/l 54-56). Kostja on palunud jätta mõlema poole menetluskulud poolte endi kanda (t/l 39 pöördel).
2. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on olnud 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
3. Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 29.11.2017.a konsulteerinud hagejaga 15 minutit, 04.12.2017.a nõustanud hagejat seoses kohtu nõudega, täpsustanud nõuet 30 minutit, 23.01.2018.a tutvunud kostja vastusega hagile, kujundanud seisukoha ja edastanud selle kliendile 15 minutit, 06.02.2018.a, tutvunud kohtuasja materjalidega, andnud kliendile selgitusi edasise menetlusliku olukorra ja edasise tegevuskava osas 30 minutit, 08.02.2018.a, 12.02.2018.a ja 18.02.2018.a pidanud kompromissläbirääkimisi kokku 45 minutit, 27.02.2018.a tutvunud kostja seisukohtadega ja koostanud hageja seisukohad 3 tundi 15 minutit, 28.02.2018.a koostanud elatise arvestuse 15 minutit, koostanud taotluse ja seisukohad 2 tundi 45 minutit, 06.03.2018.a koostanud menetluskulude nimekirja 30 minutit. Kokku on esindaja ajakulu 9 tundi.
4. Kohus leiab, et kostja poolt ei kuulu hagejale kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele ajakulu, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega.
5. Lisaks leiab kohus, et hageja esindaja poolt nõutav õigusabikulu on ülepaisutatud 6 arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumente. Hageja on esitanud kohtule 01.02.2018.a seisukoha, mis on sisuliselt 2 lehel ning 06.03.2018.a seisukoha, mis on 7 lehel, kuid sisaldab juba ka varasemalt esitatut. Samuti arvestab kohus sellega, et antud vaidlus on lahendatud kirjalikus menetluses kohtuistungeid pidamata. Seega peab kohus põhjendatud hageja esindaja ajakuluks kokku 3 tundi ehk kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 504 eurot (3 tundi x 140 eurot = 420 + 20 %).
6. Hageja palub kostjalt välja mõista ka registripäringute kulu summas 12 eurot. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus kuulub rahuldamisele

§ 143p 2 alusel.

1. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 516 eurot, millest õigusabikulu 504 eurot ja registripäringute kulu 12 eurot.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7