) § 336 lg 1 kohaselt võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, kohtule esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Saatja loetakse üheselt tuvastatuks, kui elektronkirjale on lisatud saatja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistus. Hageja apellatsioonkaebus ei ole digitaalallkirjaga varustatud ja sellele ei ole lisatud hageja lepingulise esindaja isikliku võtme abil moodustatud autentsustunnistust. Seega ei vasta esitatud kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. 7.
lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil.
lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on
§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik
Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus (vt Riigikohtu 29. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 8). 2
Samuti puudub ringkonnakohtul selgus, kas kaebuse esitamine on hageja tegelik tahe. Apellatsioonkaebuse menetlemisega kaasnevad üldjuhul kulud ja apellandil võib tekkida kohustus need vastaspoolele hüvitada. Ka sel põhjusel on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et kaebuse esitamisel järgitaks seadusest tulenevaid vorminõudeid. 8.
lg 2 alusel tuleb hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuivõrd apellatsioonkaebus esitati elektronposti teel ilma digitaalallkirjata. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
9.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 10. Hageja võib
lg 1 p 2 alusel esitada taotluse apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
11.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.