Obsah (9)

§ 4034§ 113§ 404§ 403§ 406§ 186§ 416§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-611 Aktiva Finance Gro

§ 4034

sätestatud kohustuste täitmist, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2367,54 eurot, viivise alates 11. maist 2024 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt. 2
2. Vastuväidete kohaselt on kostja võtnud laenu 2500 eurot, kuid hageja ei ole kohtule esitanud täielikke andmeid kostja lepingu sõlmimisele eelnenud ja samaaegselt võetud kohustuste kohta. Kostja on analüüsinud oma pangakonto väljavõtet perioodist
3. juuni 2022 –
4. juuni 2023 ning toob välja nii varasemad kohustused kui ka hiljem võetud täiendavad laenud, mis kajastuvad esitatud konto väljavõttest. Kostja ei nõustu hageja poolt nõutava viivisega. Kostja on seisukohal, et hageja on menetluse algatamisega viivitanud, suurendades seeläbi viivisenõuet. Hagejal oli enam kui aasta varem võimalus saavutada kokkulepe või taotleda kohtulahendit nõude sissenõudmiseks, kuna oli juba varasemalt esitanud kostja vastu maksekäsukiirmenetluses nõude. Kostja ei nõustu viivise nõudmisega kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja viivise väljamõistmisega menetluskuludelt. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning see kuulub osaliselt rahuldamisele.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2).
8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja
9. detsembril 2022 krediidikontolepingu nr KK3892374, mille alusel anti kostjale krediiti 2000 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 39,74% aastas ja krediidi kulukuse määr 48% aastas.
10. veebruaril 2023 sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja lepingu muudatuse, millega suurendati krediidilimiiti 2500 euroni. Muudetud lepingu kohaselt oli intressimäär 38,74% aastas ning krediidikulukuse aastamäär 45,85%. Leping sõlmiti tähtajatuna. Kostja tunnistab, et talle anti esialgse võlausaldaja poolt krediiti summas 2500 eurot. Nimetatud asjaolu osas poolte vahel vaidlus puudub.
11. Poolte leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

4 lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

§ 4034

lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 10. Tarbijakrediidilepingu puhul kontrollib kohus esmalt omal algatusel lepingu vastavust imperatiivsetele sätetele, sealhulgas krediidi kulukuse määra vastavust

§ 406

² lg-s 1 sätestatud piirangule ning krediidiandja poolt vastutustundliku 3 laenamise põhimõtte järgimist. Seejärel võtab kohus seisukoha hageja esitatud nõude põhjendatuse ja ulatuse osas. 11. Kohus tuvastas, et kostjaga sõlmitud krediidikonto leping vastab seaduses sätestatud vorminõuetele, sh

§ 404nõuetele.

Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning sisaldab kõiki seaduses ette nähtud olulisi tingimusi. Kostjale on lepingu sõlmimisel esitatud seaduses nõutud teave, sealhulgas krediidilepingu põhitingimused, krediidi kulukuse määr, tagasimaksmise kord ning muud tarbijale olulised andmed (dtl 11-28). Poolte vahel puudub vaidlus lepingu vastavuse üle vorminõuetele ning lepingueelse teavitamiskohustuse täitmise osas. 12. Kohus on esitatud tõendite alusel kontrollinud lepingu krediidi kulukuse aastamäära vastavust

§ 406² lg-s 1 sätestatud piirangule.

Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidi andmise ajale eelnenud perioodi viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

1. mai 2022 seisuga 16,30%. Nimetatud määra kolmekordne väärtus on 48,90% (16,30 × 3).
2. veebruari 2023 lepingumuudatuse kohaselt oli krediidi kulukuse aastamäär 45,85%. Kuna 45,85% ei ületa 48,90%, jääb lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse aastamäär alla

§ 406² lg-s 1 sätestatud kolmekordse piirmäära.

Seega ei ole tuvastatav tarbijakrediidilepingu tühisus

§ 406² lg 1 alusel.

13. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtete kohaselt peab laenuandja enne krediidilepingu sõlmimist veenduma, et laenuvõtjal on tegelik võimekus laen õigeaegselt tagasi maksta. See eeldab põhjalikku finantsanalüüsi, mis hõlmab nii laenusaaja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse kontrolli kui ka kõigi tema finantskohustuste (sh kiirlaenud, liisingud, järelmaksud jt) arvestamist. Lisaks tuleb hinnata laenusaaja regulaarseid kulutusi, sealhulgas elamiskulusid, kommunaalmakseid, üüri ning igapäevaseid elamiskulusid.

1. Kuigi hageja viitab, et krediidivõimekust analüüsiti pangakonto väljavõtte ning kostja esitatud andmete alusel, ei nähtu esitatud põhjendustest, et analüüsis oleks arvesse võetud kõiki kostja konto väljavõttest ilmnevaid asjaolusid. Nimelt nähtub kostja konto väljavõttest, et perioodil august 2022 kuni veebruar 2023 (dtl 189-205) on kostja võtnud korduvalt laenu erinevatelt eraisikutelt (
2. november 2022 summas 600 eurot;
3. november 2022 summas 200 eurot;
4. november 2022 summas 600 eurot;
5. jaanuaril 2023 summas 300 eurot;
6. jaanuaril 2023 summas 800 eurot;
7. jaanuaril 2023 summas 300 eurot,
8. jaanuaril 2023 summas 175 eurot;
9. veebruaril 2023 summas 350 eurot) ja BB Finance OÜ-lt (
10. novembril 2022 summas 1000 eurot;
11. jaanuaril 2023 summas 399 eurot). Täiendavalt nähtub konto väljavõttest, et kostja on teinud igakuiselt sularaha väljavõtmisi ja sissemakseid. Kontol on püsikohustustena näha üksnes Elisa Eesti AS igakuised arved ja töötasu laekumine OÜ-lt TAHEL-OR. Konto väljavõttest ei nähtu kostja elamiskuludega seotud kohustusi.
12. Seega oli kostja juba enne krediidilepingu sõlmimist võtnud korduvalt laene nii eraisikutelt kui ka äriühingult BB Finance OÜ. Need asjaolud viitavad ebastabiilsele finantskäitumisele ning võimalikule täiendavale (varjatud) laenukoormusele. Hageja esitatud arvutustes on tuginetud üksnes deklareeritud kohustustele (mh Ferratum) ja üldisele keskmisele sissetulekule, kuid analüüsist ei nähtu, et oleks hinnatud eraisikutelt saadud laenude tegelikku mahtu, sagedust ja tagasimaksekohustusi, või nende mõju kostja maksevõimele. Samuti ei ole selgitatud, kuidas jõuti järelduseni, et „muid 4 finantskohustusi ei nähtunud“, kuigi konto väljavõttest ilmnevad mitmed laekumised, mis viitavad laenusuhetele. Esitatud materjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks teinud kostjale täiendavaid päringuid või selgitanud välja konto väljavõttest ilmnevate korduvate laenukohustuste, sularahatehingute ning muude regulaarsete väljaminekute sisu ja mõju kostja maksevõimele. Seega ei saa pidada tõendatuks, et esialgne võlausaldaja oleks kostja krediidivõimet hinnanud piisava põhjalikkusega. Hageja käsitlus vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisest on formaalne ega arvesta kõiki kostja pangakonto väljavõttest nähtuvaid andmeid ja nende kogumõju kostja tegelikule maksevõimele. Pelgalt sissetuleku formaalne tuvastamine ei ole selle kohustuse täitmiseks piisav. Seetõttu asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjale krediiti väljastades järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub nõude ümberarvestuse alusel mõista kostjalt välja tagastamata põhivõla 2367,54 eurot ning viivise

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2367,54 eurolt alates 11.

maist 2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 17. Nõude ümberarvestuse tegemisel on hageja lähtunud

§ 406¹ lg-st 4.

Muudetud lepingu alusel anti krediit esmakordselt kasutusse

1. veebruaril
2. Isegi kui lähtuda kostja viimasest krediidi kasutusele võtmisest
3. mail 2023 ning eeldada tagasimaksete algust
4. juunil 2023, möödus 12-kuuline arvestusperiood hiljemalt
5. mail
6. Seega tuleb lugeda lepingu arvestuslik lõpptähtaeg saabunuks ning kogu kohustus sissenõutavaks muutunuks.
7. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud õiguslik selgitus lepingu lõppemise kohta ei ole õiguspärane ja ei ole aluseks lepingu tegeliku lõppemise määramiseks. Kohus ei nõustu hageja väitega, et lepingu arvestuslik lõpptähtaeg oleks saabunud

§ 406¹ lg 4 alusel.

See säte on ette nähtud ainult matemaatilise mudeli loomiseks krediidi kulukuse määra arvutamisel, mitte lepingu tegeliku juriidilise lõppemise määramiseks. Seda näitab ka sätte pealkiri – täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamisel. Lepingu tegelik lõppemine sõltub üksnes lepingus kokkulepitud tingimustest või

§ 186ja sellega seotud sätete alusel tehtavatest õiguslikest toimingutest.

Tähtajatu lepingu puhul toimub lõpetamine tavaliselt korralise ülesütlemisega vastavalt

§des 414¹ ja § 416 sätestatud tingimustele. 19. Hageja on hagiavalduses ise tuginenud

§ 416lg-s 1 sätestatud õigusele tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks.

Nimetatud sätte kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul lepingu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, lisades teate, et täiendava tähtaja möödumisel öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Lisaks peab ülesütlemise avaldus olema esitatud kirjalikus vormis, mis võimaldab selle taasesitamist.

1. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja
2. juunil 2023 kostjale e-kirja teate lepingu ülesütlemise kohta, andes vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning teatades, et tähtaega eirates öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (dtl 28). Kostja ei tasunud võlgnevust ning seetõttu luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks
3. juunil
4. Seega on hageja ise hagiavalduses tuginenud

5 § 416 lg-s 1 sätestatud alusele tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks. Seega on poolte vahel leping lõppenud

1. juunil 2023 ja sellest ajast on muutunud lepingujärgne kohustus sissenõutavaks.
2. Kohus on tuvastanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja vastavalt sellele on hageja esitanud ka nõude ümberarvestuse. Seega lähtub kohus hageja nõudest, mis on esitatud ümberarvestuses, milles hageja palub mõista kostjalt välja tagastamata põhivõla 2367,54 eurot ning viivise

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2367,54 eurolt alates 11.

maist 2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt

§ 403

lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos

§-s 94 sätestatud intressiga. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. 4 23. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ulatuses, mis hõlmab kostja poolt saadud ja tagastamata krediiti.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja kohustus oli lepingust tulenevaid makseid tasuda vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvetele ning

§ 101lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist.

1. Hageja on esitanud
2. märtsil 2025 seisukoha, et kostja on kasutanud krediiti kokku 2632,16 euro ulatuses ning tasunud sellest tagasi 264,62 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla katteks (dtl 205). Seega on kostjal tagastamata krediidi põhisumma 2367,54 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja poolt tehtud põhinõude ümberarvestusele ega tagasimaksetele vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguspärane ning põhivõlg muutus täies ulatuses sissenõutavaks alates lepingu lõppemisest
3. juunil
4. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõlgnevuse summas 2367,54 eurot.
5. Nõude ümberarvestuses on hageja esitanud viivisenõude, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise

§ 113lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2367,54 eurolt alates 11.

maist 2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 26. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1).

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (

§ 113lg 1).

1. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ei ole tagastanud saadud krediiti ning on jäänud võlgnevusse. Kohus selgitab, et kostjal on kohustus täita oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning viivise nõudmine ei ole seotud sellega, millal hageja pöördub kohtusse kostja vastu nõude sissenõudmiseks. Kostja ei saa hagejale ette heita viivise suurenemist, kuna viivis on otseselt seotud tema enda poolt kohustuste täitmisega viivitamisega.
2. Kohus selgitab, et arvestab viivist alates
3. maist 2024, s.o kuupäevast, mis on esitaud hageja nõude ümberarvestuses. Hagiavalduse kohaselt oli kostja viivituses 6 lepingujärgsete tagasimaksete osas juba alates
4. aprilli 2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud
5. juuni 2023 osamakseni. Hageja on hagiavalduses arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o
6. juunist
8. Arvestades kohtu eelnevaid selgitusi lepingu lõppemise ja nõude ümberarvestuse kohta ning asjaolu, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tõlgendab kohus viivisenõuet kostja kasuks ning lähtub viivise arvestamisel hageja ümberarvestuses märgitud hilisemast kuupäevast. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

§ 113lg-s1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2367,54 eurolt alates 11.

maist 2024 kuni põhivõla täieliku täitmiseni.

1. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel viivise välja alates
2. maist 2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni täies ulatuses ning pärast kohtuotsuse tegemist jätkub viivise arvestamine protsendina põhivõlalt 2367,54 eurot kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Seega on perioodil
3. mai 2024 kuni
4. veebruar 2026 põhinõudelt 2367,54 eurot arvestatud viivis 472,66 eurot (viivisekalkulaator.ee). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates
5. veebruarist 2026 kuni põhinõude 2367,54 eurot täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku täitmiseni.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2367,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 472,66 eurot perioodi eest
2. mai 2024 kuni
3. veebruar 2026 ning viivise alates
4. veebruarist 2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni

§ 113lg-s1 teises lauses sätestatud määras.

1. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 132,46 (2500-2367,54) euro ulatuses, intressinõude 308,59 eurot, sissenõudmiskulude nõude 50 eurot, perioodil
2. juuni 2023 kuni
3. jaanuar 2025 sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1483,91 eurot ning viivise nõude alates
4. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 38,21% aastas. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 173 lg 3 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui kohus jaotab menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 244), milles palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 595 eurot ja hageja poolt kantud õigusabikulud esindajale 943,56 eurot, kokku 1538,56 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja palub vähendada hageja õigusabikulusid, leides, et sama nõude osas on hageja varasemalt juba kohtule dokumente esitanud ning kulude selline ulatus ei ole põhjendatud. Samuti leiab kostja, et tal ei ole kohustust kanda hageja õigusabikulusid olukorras, kus hageja on kasutanud mitmeid erinevaid juriste, ning palub samuti jätta riigilõiv osaliselt hageja kanda, arvestades, et hagejal oli varasem võimalus sama nõude osas kohtulahend saada. 7
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt on menetluskulude jaotuse määramine kohtu diskretsioonotsus. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus tuvastas, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tõttu hageja tegi oma nõude osas ümberarvestuse. Menetluse käigus toimusid poolte vahel kompromissiläbirääkimised ning kohus suunas pooli korduvalt kokkuleppele ning seejuures tegi kostja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks summaks 3494,09 eurot igakuise maksega 80 eurot (dtl 336), kuid kokkulepet ei saavutatud. Arvestades hageja nõude osalist rahuldamist ja rahuldamata jäänud nõuete ulatust ning menetluse kulgu, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 8