) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus AS xxx ja kostja sõlmisid 5.02.2024 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu nr. xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 35,96% aastas ja intressimäär 15,90% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 29.07.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. AS xxx loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu selgitused Kostja sai hagi kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 28.03.2025 ning hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte selle jätmisega postkasti. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus
Tulenevalt
Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek on ca 1184 eurot ja lepingu igakuine osamakse suurus on 6,56 eurot. Arvestades kriidi suurust (179 eurot) nõustub kohus hagejaga, et kostja pangakonto küsimine krediidivõime hindamiseks ei olnud kohustuslik. Krediidiandja võis eeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hagi asjaoludega on põhjendatud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid omapoosleid vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu 2 2-24-139650 põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 360 eurot (100+20+240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 360 eurot ning menetluskuludelt (360 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.