KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Laura Otto Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4477 Tsiviilasi K S kohustustest vabas

) § 68 lg-st 2 lähtub kohus käesoleva määruse koostamisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist.

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 193’3 lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
2. aasta
3. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 26.03.
4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 20.09.2022, seega menetlus lõppeb 20.09.
6. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole.
8. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Võlgnikule on määratud Eesti Töötukassa 10.03.2022 otsusega osaline töövõime perioodil 04.03.2022 – 03.03.2027 (dtl 8). Esimestel aruandlusaastatel võlgnik töötas ja sai töötasu, mille arvelt sai võlausaldajatele väljamakseid teha. Teise poole menetlusest on võlgnik olnud töötu. 2-22-4477 Võlgnik on selgitanud, et ei ole oma tervisliku seisundi tõttu suuteline tööd tegema (dtl 455, dtl 628). Sellest hoolimata on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid 59,60% ulatuses. Enamustel võlausaldajatel puudub võlgniku kohustustest vabastamise osas vastuväited. Aktiva Finance Group OÜ ja ESTO AS paluvad jätta võlgnik kohustustest vabastamata, kuna võlgnik pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus. Samas ei ole võlausaldajad oma vastuväidet täpsemalt põhjendanud. Kohtu hinnangul on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud.
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku K S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb K S tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada
10. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
11. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskuludest teatanud.
12. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate K S kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Usaldusisiku tasu
13. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
14. Usaldusisik esitas 27.10.2025 kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. Aruande kohaselt on võlgnik usaldusisikule loovutanud kokku 1583,50 eurot.
15. Usaldusisik esitab tasu taotluse summas 1098,64 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotluse kohaselt kulus tal usaldusisiku kohustuste täitmiseks kokku 10 tundi. Usaldusisik palub tasu määrata hinnaga 88,60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
16. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt määratakse kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikule tasu

§ 54sätestatu kohaselt.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

§ 54lg 4 alusel määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest 2-22-4477 vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast (

§ 54lg 6).

1. Kohus, olles tutvunud usaldusisiku taotlusega, leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud usaldusisiku ajakulu 10 tundi. Tegemist ei ole suuremahulise menetlusega, mis nõuaks keerukat analüütilist tööd. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu kokku on 7 tundi. Seega on põhjendatud usaldusisiku tasu summas 620,20 (7x88,60) eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 769,05 eurot.
2. Usaldusisiku tasu summas 158,30 eurot tuleb maksta välja võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. 17.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ning tervislikel põhjustel ta hetkel ei tööta. Eeltoodut arvestades tuleb menetlusabi taotlus rahuldada ning võlgnikule tuleb anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 610,75 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik