← Eesti

2-13-23363/15

Obsah (6)§ 415§ 113§ 42§ 8§ 76§ 101

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tsiviilasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Kohtuasi Hagi hind Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist.

Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-120-08, et seadusandja on jätnud

§ 415

lg 1 esimeses lauses

§ 113

lg-le 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks

§ 113lg 1 teisele lausele ka kolmandat lauset.

Nimelt näevad

§ 113

lg 1 teine ja kolmas lause ette erinevad viivisemäärad.

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivisemääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus leidis, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.

  1. Praegusel juhul leppisid pooled kokku intressimääras 120% aastas. Kostja ei vaidlustanud intressi suurust ja tasus seda lepingus ettenähtud suuruses. Ka apellatsioonkaebuses kinnitab kostja, et vaidlust laenusumma ja sellelt arvutatud intressi osas ei ole. Arvestades intressimäära 120% aastas, on intressimäär ühe päeva kohta 0,33%, millest lähtus ka hageja oma viivisearvestuses. Kuna hageja viivisearvestus põhineb kokkulepitud intressimääral, mille suuruse üle vaidlust ei ole, ja seadusel, rahuldas maakohus hageja intressinõude vaidlustatud osas õigesti.
  2. Hagetud viivis ei ületa laenu põhisummat, see ei ole ebamõistlikult suur ega vastuolus hea usu põhimõttega ning ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. Viivisekokkulepe ei ole antud juhul tühine tüüptingimus

§ 42lg 1 ja lg 3 p 5 järgi, nagu kostja leiab.

2 12. Viivise kokkuleppe eesmärgiks on võlausaldaja huvi kohustuse tähtaegse täitmise vastu. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule.

Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (

§-d 100 ja 101), millest üks on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni kokkulepitud määras viivist. Kuna kostja rikkus lepinguga võetud kohustusi, on hagejal õigus viivisenõuet õiguskaitsevahendina rakendada.

  1. Asjaolu, et kostja on maksnud hagejale laenulepingu muutmiste tõttu täiendavalt lepingutasu (mis sisaldab lepingu järgi intressi ja võimalikest laenusaaja viivitusest tekkinud kulusid), väljub käesoleva vaidluse raamidest. Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks hagejale juba viivist maksnud, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Seda ei nähtu ka kostja konto väljavõttest, mille ta lisas apellatsioonkaebusele.
  2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad käesolevas asjas objektiivsed põhjendused ja tõendid, mille alusel oleks võimalik teha maakohtu otsusest erinev otsus. Iseenesest asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
  3. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.