Obsah (15)

§ 162§ 172§ 174§ 429§ 428§ 168§ 138§ 144§ 146§ 175§ 477§ 4842§ 177§ 150§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Katalyn Tähismaa Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-128766 Tsiviilasi Osaühingu EUROPAR

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 30.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 130 euro saamiseks. Kostja esitas 05.12.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 23.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja menetlemiseks Harju Maakohtule.
2. Hageja esitas 15.01.2026 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse (leppetrahvid) 110 euro saamiseks.
3. Kohus võttis 27.01.2026 määrusega hagi menetlusse.
4. Kostja esitas 05.02.2026 vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt ei olnud kostja parkimislepingu pooleks. Ilma vastutust tunnistamata ning üksnes vaidluse lõpetamise eesmärgil on kostja valmis tasuma põhivõlgnevuse summas 110 eurot kompromissi korras. Kostja ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid, esindajatasusid ega muid kõrvalnõudeid.
5. 19.02.2026 esitas hageja seisukoha kostja vastusele ning leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud: 1) hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2h (120*2); 2) 19.02.2026 kostja vastusega tutvumine ja analüüs 15 minutit (140*0,25) ja 3) 19.02.2026 hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine 1 h 45 min (140*1,75). Kokku 520 eurot. Lepingulise esindaja tasu on 120 eur/h, alates
6. a veebruarist 140 eur/h.
7. 02.03.2026 esitas kostja vastuse, milles annab teada, et hageja poolt esitatud põhinõue summas 110 eurot on kostja poolt tasutud 02.03.
8. Kostja leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 162lg-st 2 ja hea usu põhimõttest.

Menetluskulude maht on ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes vaidluse esemega (110 eurot). Kostja palub jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ning välja mõista hagejalt kostja menetluskulud summas 290 eurot, mis on kulunud juriidilisele konsultatsioonile antud kaasusele vastamiseks. 7. 04.03.2026 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, taotluse menetluse lõpetamiseks, menetluskulude kindlaksmääramiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Taotluse esitamisel 2 (04.03.2026 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 675 eurot: menetluskulu 20 eurot

§ 172

lg 9 ja § 484² alusel, 555 eurot esindajakulu

§ 174

lg 1 ja 175 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hageja selgitab, et menetluskulu on välja toodud 19.02.2026 seisukohas, millele on lisandunud 15 minutit käesoleva taotluse koostamise ja esitamisega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 8. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb

§ 429lg 1 alusel vastu võtta.

Ühtlasi lõpetab kohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

9. Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna praegusel juhul on hageja hagist loobunud seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

11. Kohus märgib lisaks järgmist. Kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saaks teatud asjaolude esinemisel kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Kohtu arvates aga käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine, mis annaksid aluse jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. 12. Seoses kostja poolt väidetevalt kantud menetluskulude (juriidiline konsultatsioon) osas selgitab kohus, et tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Samuti ei nähtu, et kostja oleks üldse mingisuguseid menetluskulusid kandnud. Seega ei saaks kohus neid hagejalt välja mõista isegi juhul kui menetluskulud oleksid jäänud hageja kanda (vt

§ 138ja § 144).

13. Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 3 määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 14. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 146

lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes

§ 175lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud. 15.

§ 174

lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt arvestades

1. peatüki
2. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 16. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel lisaks 35 eurot, kokku 100 eurot, millest taotleb hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 17,50 euro tagastamist. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu summas 82,50 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. 17.

§ 4842

kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud

§ 172lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

1. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 4 tunni ja 15 minuti ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot (alates
2. aastast tunnihinnaga 140 eurot, käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud õigusabile kokku 555 eurot. Kohus peab hageja esindaja õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista ajakulu 2,5 tundi ulatuses summas 330 eurot: 1) hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 1h (120*1); 2) 19.02.2026 kostja vastusega tutvumine ja analüüs 15 minutit (140*0,25); 3) 19.02.2026 hageja seisukoha koostamine ja maakohtule esitamine 1h (140*1) ja 4) 04.03.2026 loobumise taotluse esitamine 15 minutit (140*0,25). 4
3. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 330 eurot.
4. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. 21. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagimenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

1. Hageja on tasunud hagi esitamisel 15.01.2026 täiendavat riigilõivu 35 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kanda tagastatav riigilõiv, s.o 17,50 eurot, EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr EE507700771007682828 (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-128766, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit
2. 23.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5