Obsah (4)

§ 24§ 84§ 93§ 92

3-08-1060 Kohtumäärus Pärnus 30. oktoobril 2009.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi AS Nereus tühistamiskaebuse materjalid Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 21

§ 24lg 1 p 4 alusel taotluse menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-08-1060.

AS Nereus menetluse lõpetamise kohta

§ 24lg 1 p 4 alusel vastuväiteid ei omanud.

Ühtlasi taotles kaebaja vastustajalt menetluskuluna õigusteenuse tasu väljamõistmist summas 106 200 krooni ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 5000.00 krooni tagastamist

§ 84lg 4 p 4 järgi.

Vastustaja, tutvunud AS Nereus seisukohaga haldusasja menetluse lõpetamise võimalikkuse kohta

§ 24

lg 1 p 4 alusel ning taotlusega menetluskulude väljamõistmiseks leidis taotluse menetluskulude osas ainult osaliselt põhjendatud olevat. Riigilõivu tagastamise nõudele maksuhaldur vastu ei vaielnud.

§ 93

lg 5 kohaselt saab kohus välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastustaja peab paisutatuks advokaadibüroo IMG 29.05.2008 arvel nr 200805027 kajastatud õigusteenuse koondtasu kohtumenetluses esindamise eest summas 106 200 krooni. 28.05.2008 esitas sama haldusakti peale kaebuse AS Sivex International kelle esindaja on märkinud õigusabikuludeks koos käibemaksuga 21 950 krooni. Maksuhalduri arvates on kaebaja võtnud endale teadlikult riski, et kaebuse arutamine ei pruugi halduskohtus isegi mitte kohtuistungini jõuda; on põhjendamatu, et ainuüksi kaebuse esitamise ning hilisema seisukoha võtmise eest menetluse lõpetamise osas saab kokku kirjutada õigusabikulusid 106 200 krooni. Eeltoodust tulenevalt on vajalikud ja põhjendatud, s. h ka mõistlikeks menetluskuludeks 21 950 krooni. Kohtul on menetluskulude väljamõistmisel vajalik arvestada kohtuasja keerukust, vaidluse raskust ning spetsiifikat, asjaolu, et asjas ei toimunud ühtki kohtuistungit ning õigusabi kulud koosnevad vaid kaebuse ja ühiste seisukohtade koostamise kuludest. Kaebaja oma täiendavas vastuses selgitab, et tasu lepiti kliendiga kokku juba enne kohtumenetluse algust koondtasuna, st sõltumata tegelikust töömahust. Sellist kokkuleppimise viisi tunnistab ka Advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p

1. Seega ei peagi kohtukulude väljamõistmisel lähtuma alati tegelikust töömahust. Kaebuse esitaja ei tohiks kannatada seetõttu, et arvestades kohtupraktikat tegi ta enda arvates soodsa kokkuleppe. Oli ette näha, et vaidlus on väga keerukas ja oli teada, et suurem osa maksuvaidlusi läbivad kaks kohtuastet ning üldjuhul esitatakse maksuhalduri poolt ka kassatsioon. Pidades küll õigeks, et tegeliku töömahuga võrdlemine ei ole koondtasu puhul asjakohane, märgib esindaja, et õigusabi ei koosnenud sugugi ainult kaebuse ja menetluse lõpetamise taotluste esitamisest. Vaidlus lahenes ilma kohtuistungini jõudmata põhjusel, et Euroopa Nõukogu võttis vastu määruse nr 319/
2. Selle määruse andmine sai aga teoks seetõttu, et kaebuse esitaja oli äärmiselt aktiivne asjakohase selgitustöö tegemisel vastavates institutsioonides ja seda antud kohtuasjas positiivse tulemuse saavutamise eesmärgiga. Seda, et kaebuse esitaja on seotud määruse andmisele eelnenud uurimisega, on näha ka määrusest endast (p 11). Kogu selle tegevuse juures oli loomulikult vajalik ka õigusabi kasutamine. Kuna kaebuse esitaja tegevus oli ainult eesmärgiga võita kohtuvaidlus (saavutatud tulemus võib omada ka laiemat tähendust), siis tuleb kõik sellele kulutatud arvukad tunnid lugeda kohtuvaidlusega seotuks. Samuti tuleb kohtukulude väljamõistmisel arvestada, et vaidlusalune maksusumma oli väga suur. Ettevõtte jaoks eksistentsiaalset tähendust omavatesse vaidlustesse ei saa ettevõtja ega teda nõustav jurist suhtuda kergekäeliselt. Erinevalt võib-olla mõnest väiksemate maksusummadega kohtuasjast tuleb sellistes asjades eriti põhjalikku tööd teha ja kliendiga pidevalt nõu pidada. Antud nõupidamised võtavad tihti rohkem aega kui mõne menetlusdokumendi, sh kaebuse enda koostamine. 2 Et asi oli keerukas, raske ja väga spetsiifiline ei ole vastustaja vaatekoht menetluskulude suuruse kohta põhjendatud ning tuleb jätta arvestamata. Kohtu seisukoht

§ 24

lg 1 p 4 järgi halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse jätkamiseks kaebuses Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusele nr 12-5/281, mistõttu esineb alus

§ 24

lg 1 p 4 rakendamiseks.

§ 92

lg 5 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Antud juhul õigusabi seisnes maksuotsuse peale kaebuse (8 lehekülge) koostamises, selle lisadega komplekteerimises (15 lisa 25 lehel) ja esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu taotluse vormistamises ning täiendavalt veel menetluskulude põhjendatud suuruse kohta arvamuse avaldamises (2 lehekülge). Kohtu hinnangul õigusabikulude suurust otseselt mõjutavaks faktoriks antud asjas on asjaolu, et kaevatava maksuotsusega määrati kaebuse esitajale täiendavalt tasumisele makse 9 605 431 krooni ulatuses. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub just maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, mistõttu on ka selge, et AS Nereus vajadus tõhusa ja ulatusliku õiguskaitse järele oli suur. Arvestada tuleb, et kaebuse täpsus, motiveeritus ja vajalike lisadega komplekteeritus ei ole saavutatav piisava hoolsuseta, milleks vajatakse aga piisavalt aega. Mis puutub kaebaja esindaja arusaama, et kuna asjassepuutuv Euroopa Nõukogu määrus 319/2009 võeti vastu muuhulgas ka kaebaja ja teda aktiivselt nõustanud esindaja tegevuse tulemusena, mistõttu vastav ajakulu tuleks samuti lugeda kohtuvaidlusega seotuks siis kohus sellega ei nõustu. Tegemist ei olnud kohtumenetlusega ega selle raames osutatud õigusabiga. Samuti ei luba

§ 93lg 5 käsitleda vajalike ja põhjendatutena töömahust sõltumatuid kulusid.

Maksuhaldur ei õigesti märkinud, et leppides kokku koondtasus võttis avaldaja endale teadlikult riski, et kaebuse lahendamine ei jõuagi kohtuliku arutamise staadiumini. Samas ei tule ka ületähtsustada, et asjas ei toimunud ühtegi kohtuistungit. Kaebaja vajadus tõhusa ja ulatusliku õiguskatise järele oli sellest hoolimata suur. Seetõttu peab kohus mõistlikeks ja vajalikeks õigusabikuludeks 25 000.00 krooni.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse asja menetluse lõpetamisel kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebusele lisatud 29.05.2008 maksekorralduse nr 505 järgi on IMG Advokaadibüroo tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 AS Hansapank 5000.00 krooni (tl 38). Kohus osundab, et vastavalt

§ 24

lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik enam samas asjas kohtusse pöörduda. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 24lg 1 p 4, lg 3, § 92 lg 5, § 93 lg 5 ja § 84 lg 4 p 4 kohtunik 3 määras: 1.

Lõpetada menetlus AS Nereus tühistamiskaebuses Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.05.2008 maksuotsusele nr 12-5/

2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt AS Nereus kasuks välja kantud menetluskulud summas 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni.
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS-le Nereus tasutud riigilõiv summas 5000.00 (viis tuhat) krooni. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Aivar Koppel, halduskohtunik 4