Obsah (6)

§ 424§ 4231§ 64§ 68§ 65§ 76

1-19-896 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Jüri Vissak (k

§ 424

lg 1 järgi 9 kuu vangistusega,

§ 4231

järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 64

lg 1 alusel 10 kuu vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvestas kohus 07.

– 08.09.2018 kahtlustatavana kinnipidamise aja karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuse kogumis liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.09.2000 otsusega kriminaalasjas nr 1-161/99 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu 22 päeva vangistuse, võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 15.12.2018. 06.10.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava W.R Bulõssov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla W.R Bulõssov vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa W.R Bulõssov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Katerin Hovi, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega W.R Bulõssov tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kaitsealuse soovi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu W.R Bulõssov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. W.R Bulõssov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on W.R Bulõssov temale mõistetud vangistusest ära kandnud 2 aastat, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. 24.08.2020 e-kinnisturaamatu päringu kohaselt kuulub korter S. P.le. 24.08.2020 kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 3-toalise korteriga, kus on olemas sanitaarsõlm ning köök, elamistingimused on korralikud, eluks vajalikud esemed olemas. Elukaaslase sõnul on üürileping tähtajatu ning korteris elavad ainult tema ning tema kolm alaealist last. Elukaaslane saab majanduslikult hakkama ning on nõus teda esialgselt toetama. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul W.R Bulõssov puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Tema varasem elukäik näitab, et ta pole varasematest karistustest absoluutselt õppust võtnud. Nimelt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud neljal korral ( 2 arhiveeritud, 2 kehtivat ), kannab kolmandat reaalset vangistust. W.R Bulõssov kandis 20 aasta pikkust vangistust alates 24.10.
3. Tartu Maakohus vabastas süüdlase 13.04.2017 määrusega tingimisi enne tähtaega. Katseaeg algas tal 02.05.2017 ning lõppes 23.10.
4. Koos ennetähtaegse vabastamisega allutati isik käitumiskontrollile ja muuhulgas keelati tarvitada nii alkoholi kui ka narkootikume/psühhotroopseid aineid ning viimaseid ka omada. Paraku ei pidanud süüdlane kohtu usaldust millekski. Pärast katseaja lõppu suutis W.R Bulõssov õiguskuulekalt käituda vähem kui 2 kuud - ta juhtis 15.12.2018 mootorsõidukit narkootilistest ainetest põhjustatud joobeseisundis, omamata juhtimisõigust, samuti selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ka 07.09.
5. Nimetatud teod ongi käesoleva süüdimõistmise aluseks. Lisaks pani ta tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamisega kaasnenud katseaja jooksul toime kaheksa väärtegu, millest kolmel korral on teda karistatud NPALS § 151 lg 1 rikkumise eest. Siit on võimalik järeldada ainult üht – ärakantud 18-aastane karistus ei pannud kinnipeetavat tegema mõistetud karistusest asjakohaseid järeldusi. Vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest ei nähtu, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada. Süüdlane naaseb vangistuseelse elukaaslase juurde, kellega jõudis koos elada 4 kuud. Toetav elukaaslane ja tema lapsed ei pannud D.Bulõssovit juba siis, äsja vabanenuna pingutama. Seega pole põhjust arvata, et see ka nii praegu oleks. Samuti olid kinnipeetaval olemas lähedastena vennad ja õed, kellega suheldi nii eelmise kui ka praeguse vangistuse jooksul, kuid nendegi toetus ei toonud kaasa süüdlaselt õiguskuuleka eluviisi harrastamist. Kokkuvõtvalt ei saa rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust nimetatud positiivsetele asjaoludele, sest need olid olemas ka enne vangistust, kuid ei pannud kuidagi süüdlast oma pahedest hoiduma ning elama õiguskorrast kinni pidades. Kinnipeetava kasuks ei räägi ka töökoha puudumine. Teda on vangla iseloomustuse kohaselt valmis toetama elukaaslane, kuid kohtu hinnangul pole tegu jätkusuutliku olukorraga. Seda enam, et I.F.i palvekirjast nähtub, et talle on määratud raske puue ja töö käia pole enam võimalik. D. Bulõssov loodab minna tööle Soome, õe elukaaslase ehitusfirmasse keevitajaks, kuid seegi poleks enne katseaja lõppu ennetähtaegse vabanemise korral võimalik. Tartu Vangla andmetel on süüdlasel täimisel olevaid nõudeid summas 37 373.50 eurot. See teeb majandusliku olukorra veelgi keerulisemaks ning kohus ei saa lubada, et elatutaks puudetoetusest ja riiklikest lastetoetustest, mis on ette nähtud siiski laste ülalpidamiseks. Kõige suurem murekoht on ilmselgelt joovastitena narkootikumid/psühhotroopsed ained ning ei paista, et süüdlane vabanemise korral astuks tõhusaid samme, mis hoiaksid sõltuvust sellest kontrolli all. Sõltlane D.Bulõssov siiski on, sest isegi 18-aastane paus ei pannud teda narkootikumidest hoiduma. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest ( ja ka Tartu Maakohtu 13.04.2017 määrusest 1-15-301), et eelmisest kohtuotsusest selgub, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus tehti kindlaks, et kinnipeetav on olnud sõltuvuses amfetamiinist, morfiinist ning kokaiinist. On varasemalt toime pannud kuriteo (salajane vargus) narkojoobes. Viimase kuriteo toime panemisel tuvastata ekspertiisi käigus narkootiliste ainete amfetamiini, fluoroamfetamiini ja fluorometamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisund. Murelikuks teeb 09.08.2019 - 28.08.2019 läbitud Eluviisitreeningu läbiviija tagasiside: D. Bulõssov oli tundides aktiivne. Kodused tööd oli tehtud. Hea analüüsivõimega inimest, kes oskab arutleda, kuid ei suuda selgeid seoseid luua enda tarvitamise ja kuriteo vahel. D. Bulõssov väljendab pigem seisukohta, et tal ei ole sõltuvust, sest järjepidevat narkootiliste ainete tarvitamist ei olnud. Ka kohtuistungil D.Bulõssov leidis, et uimastite tarvitamine polnud pikk, 2 aastat on möödas ja ei tunne vajadust. Tõsi, ta nõustus psühholoogilise nõustamisega ja soovis läbida uimasti tarvitamise programmi. Kohus ei pea aga seda piisavaks isiku puhul, kes 18-aastase pausi järel vabanedes koheselt pöördub joovastite poole ning paneb seejuures toime erinevaid õigusrikkumisi. Seega kohus enam ei pea usutavaks, et W.R Bulõssov suudab sõltuvusprobleemid lahendada enda tahtejõu abil ning pöördumisega psühholoogilise nõustaja poole. Juhul, kui süüdlane tõepoolest tahab oma elukorraldusse ja arusaamistesse muudatusi sisse viia, siis tuleks esmalt otsida statsionaarset abi rehabilitatsioonikeskustest, kus tegeletakse sõltuvusega sihipäraselt ja järjekindlalt pikema aja jooksul. Samuti tuleks kaaluda keskkonnavahetust, sest iseloomustusest nähtub seegi, et süüdlasel on raskusi „ei“ ütlemisega ning ta on teiste poolt väga mõjutatav. Alustada aga tuleks sõltuvuse tunnistamisest. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega hoolimata mõnest positiivsest asjaolust (distsiplinaarkaristuste puudumine, osavõtt sotsiaalprogrammist, töötamine vangistuses). Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. Eelkirjeldatult iseloomustatud isikult on igati alus karta uusi kuritegusid ka tulevikus ning igati põhjendatult. Menetluskulud D.Bulõssovi 16.12.2020.a kohtuistungist määratud korras advokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 16.12.2020 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas vastavalt 154.80€. Kohus on leidnud, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitanud riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks kokku 154.80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb D.Bulõssovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik