1-17-10165/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10165 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus C.O-le Tartu Maakohtu
3. novembri 2017 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu C.O (isikukood XXX ), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 29.11.2017 otsusega karistati C.O-d KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati C.O eelvangistuses viibitud aeg 12.08.2017-13.08.2017, s.o 2 päeva, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui C.O ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg-ga 1 pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX alevik, X vald, Tartumaa. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati C.O-d osalema liiklusalases sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 15.12.
7. 16.10.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles C.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna ta on rikkunud registreerimiskohustust. Maakohtu määrus
8. Tartu Maakohtu 29.11.2018 määrusega tühistati vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ning pöörati C.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aega hakatakse lugema alates maakohtu määruse jõustumisest. Maakohtu määrusega mõisteti C.O-lt riigi tuludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 60 eurot. 3.
9. Maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et C.O viibib kriminaalhooldusel alates 29.11.2017, kuid ei ole süstemaatiliselt kinni pidanud ühest olulisemast käitumiskontrolli nõudest – käia kriminaalhooldaja juures registreerimisel. Alates 03.07.2018 on ta kriminaalhooldajale jäänud sootuks kättesaamatuks: ta ei ole reageerinud korduvatele kutsetele tulla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega pole vastanud telefonikõnedele, mida hooldaja talle teinud on. 3.
10. Maakohus on seisukohal, et registreerimiskohustuse rikkumised on C.O toime pannud tahtlikult – ta on sellest kohustustest teadlik, kuid on sellele vaatamata jätnud registreerimisnõude korduvalt, alates 03.07.2018 kestvalt täitmata. Haigestumine võib olla küll tulemata jäämise mõjuv põhjus, kuid samas ei ole mingit vabandust selles, et C.O selle kohta kriminaalhooldajale mingit kinnitust ei esitanud. Vastutustundliku käitumise korral oleks C.O pidanud leidma võimaluse kriminaalhooldajaga kontakteerumiseks ning haigestumise kohta tõendi esitamiseks. 3.
11. Toimepandud rikkumiste korduvus ning samuti see, et need olid toime pandud tahtlikult, viitab üheselt sellele, et C.O ei ole sobilik isik kandmaks oma karistust vabaduses. Lisaks on suur tõenäosus, et C.O tingimisi vabastamine ei ole end õigustanud ka eripreventiivses mõttes, kuivõrd C.O on Tartu Maakohtu 13.10.2018 määrusega vahi alla võetud kahtlustatuna KarS § 213 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Sellest lähtuvalt tuleb kohaldada KarS § 74 lg-s 4 sätestatud meetmetest kõige raskemat ning pöörata C.O-le mõistetud 5 kuu 28 päeva pikkune vangistus täitmisele. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 29.11.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu C.O , kes palub tühistada maakohtu määruse ja jätta karistus täitmisele pööramata. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohtu määrus tugineb kriminaalhooldaja arvamusele, millega süüdimõistetu ei nõustu. Kriminaalhooldaja oli teadlik C.O haigusest ning süüdimõistetule jääb arusaamatuks, miks leitakse, et ta ei ole perearsti juures käinud. C.O põeb kroonilist haigust ja peab ravimi saamiseks pidevalt arsti juures käima. Kriminaalhooldaja oli vahelpeal puhkusel ja pidi sealt saabumisel ühendust võtma, kuid ei teinud seda. Hiljem ei olnud C.O-l telefoni. Süüdimõistetul on uus elukoht, millest kriminaalhooldaja oli teadlik, kuid ta saatis kutsed vanale aadressile. Süüdimõistetu palub muuhulgas jätta väljamõistetud kaitsjatasu 60 eurot riigi kanda, kuna tal puudub igasugune sissetulek. Vabatahtlikult täitmise ajaks on 1 kuu, kuid C.O viibib vanglas. Ta leiab, et teda tuleb vabastada menetluskulude tasumisest, et ära hoida täitemenetlusega tekkivad lisakulud.
13. Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.01.
14. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et C.O karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale 2 määratud kohustust, jättes täitmata kohustuse käia nõuetekohaselt registreerimisel. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis õigustaksid rikkumisi. Süüdimõistetu üritab vastutust lükata kriminaalhooldajale kui ka perearstile, kuid jätab siinjuures arvestamata, et mitte kriminaalhooldaja ega perearst ei pea tundma huvi, vaid süüdimõistetu ise. Süüdimõistetu väide, et ta põeb kroonilist haigust võib küll tõele vastata, kuid ravimite järel käimine ei lükka ümber perearsti poolt väljatoodut, et C.O ei ole pöördunud juunis-juulis perearsti poole ega teavitanud enda haigestumisest. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhooldusaluse õigustest ja kohustustest, seega on ta teadlik, milliseid nõudeid tuleb tal täita ning mida toob endaga kaasa nõuete või kohustuste rikkumine. Maakohus on põhjendatult leidnud, et katseaja pikendamine või täiendava lisakohustuse määramine ei ole käesoleval ajal enam aktuaalne. Süüdimõistetu on oma käitumisega korduvalt ja ilmselgelt näidanud, et ta ei ole huvitatud kriminaalhoolduse nõuetekohasest läbimisest. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid C.O-d nõudeid ja kohustusi järgima.
17. Süüdimõistetu ei ole rahul, et temalt mõisteti välja kaitsjatasu 60 eurot, kuna tema on vangistusasutuses, tal puudub sissetulek ja ta ei taha täitemenetlusega lisanduvaid kulusid. Taotledes riigi õigusabi peab taotleja arvestama sellega, et sellega kaasnevad täiendavad kulud. Kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda menetluskulude kogu ulatuses riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib olukorras, kus menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätta osa neist riigi kanda. Selliseks asjaoluks ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal süüdimõistetu väide, et ta on vangistuses, ei saa sissetulekut ja soovib vältida täitemenetluse kulusid. Ei ole välistatud, et süüdimõistetul on muud vara peale sissetuleku, millele sissenõuet pöörata.
18. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
19. novembri 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau