1-19-1401/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-1401 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.V (isikukood XXX ) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure A.V-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 49 eurot ja 20 senti (sealhulgas käibemaks 8 eurot ja 20 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks A.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 49 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega tunnistati A.V süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
12. oktoobri
13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning A.V-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 13 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
14. märtsil 2019 ja lõpeb
15. aprillil
17. Tartu Maakohtu
18. aprilli
19. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
20. Maakohus märkis, et A.V-l on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab liitkaristust avaliku korra raske rikkumise eest. Teda on sama kuriteo eest ka varem karistatud. A.V-l on varem võimaldatud kanda karistust vabaduses. Nimelt tunnistati ta Pärnu Maakohtu
21. märtsi
22. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2090 süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, mida ei pööratud tingimuslikult täitmisele 1-aastase katseajaga. A.V pani toime samalaadse kuriteo üksnes mõne kuu möödudes (s.o
23. juulil 2017).
24. Tartu Maakohtu
25. oktoobri
26. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9208 tunnistati A.V süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle kohtuotsuste kogumis üks aasta vangistust. Kohus andis taaskord A.V-le võimaluse kanda karistust vabaduses, asendades mõistetud vangistuse 360 tunni üldkasuliku tööga. Vaatamata antud võimalusele rikkus A.V korduvalt talle määratud kohustusi ja kontrollnõudeid. Selle tõttu esitati kohtule kaks erakorralist ettekannet. Pärast esimest erakorralist ettekannet määrati A.V-le kohustuseks pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma ravile. Kuna A.V ei muutnud enda suhtumist ja käitumist ning jätkas kohustuste rikkumisega, pöörati Tartu Maakohtu
27. oktoobri
28. a määrusega A.V-le mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Lisaks sellele, et A.V rikkus talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, pani ta
29. novembril 2018 toime ka uue kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise. Selle eest karistati A.V Tartu Maakohtu
30. märtsi
31. a otsusega (millist karistust ta käesolevalt ka kannab).
32. Eeltoodust järeldub, et A.V on varasemalt käitunud ja suhtunud talle mõistetud karistustesse äärmiselt ükskõikselt ning hooletult. Sellest järelduvalt ei ole A.V-le varasemalt mõistetud karistused täitnud oma eesmärki. See omakorda annab alust kahelda, et A.V poolt seni ära kantud karistus on avaldanud talle piisavat mõju ja vabanemise korral on A.V suuteline oma senist käitumisviisi muutma ning võimeline sellel korral täitma kõiki nõudeid ja kohustusi, mis kriminaalhooldusega kaasnevad.
33. Vangistuse jooksul on A.V läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. A.V-ga on läbiviidud vestlusi kriminaalse mõtteviisi mõjust ja sõltuvusainete mõjust ning ta on täitnud alkoholi teemalist töövihikut. Lisaks viidi A.V-ga läbi vestlusi sotsiaaloskuste ja viha juhtimise teemadel. Vangistuse jooksul on A.V töötanud majandustöödel ja pesumajas. Vaatamata eeltoodule ei saa pidada A.V käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Seda põhjusel, et A.V-l on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitus ebaviisaka käitumise eest, kartser allumatuse eest, noomitus allumatuse eest). Kohus peab oluliseks, et lisaks distsiplinaarkaristustele on
34. oktoobri
35. a käskkirjaga A.V suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) toimunud konflikti eest kaaskinnipeetavaga. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati alles
36. jaanuari
37. a käskkirjaga.
38. Vabanemise korral on A.V-l võimalik elama asuda aadressile XXX. Nimetatud aadressil olev elamu kuulub L.D. ile (A.V eestkostja). A.V-l puudub vabanemise korral kindel töökoht. K-Raha andmetel on
39. märtsi
40. a seisuga A.V-l tasumata nõudeid kokku summas 4104,44 eurot ja vabanemisfondis 131,67 eurot. Kohtu hinnangul ei ole A.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. A.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. 2 MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
41. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.V kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja A.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
42. Määruskaebuse kohaselt soovib A.V tingimisi enne tähtaega vabaneda ja ta on nõus täitma sellega kaasnevaid kohustusi. A.V-l on vabaduses elukoht, toetavad lähedased ja võimalus tööle minna. Ta kannab karistust vanglas esimest korda. Arvestades tema noorust ja positiivseid saavutusi vanglas, väärib ta karistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
43. A.V-ga on vanglas viidud läbi vestlusi alkoholi teemal ning ta on täitnud töövihikut. A.V oli teemade arutamisel aktiivne. A.V-l on raskusi oma mõtete väljendamise ja abstraktse mõtlemisega, kuna tal on erivajadused. Ta on lõpetanud Kiigemetsa kooli. Arvestades A.V õpiraskusi, oli kooli lõpetamine suur saavutus. Lisaks on ta õppinud Väike-Maarja Õppekeskuses abikoka erialal lihtsustatud õppekava järgi. A.V-l on raske puue ning alates
44. a septembrist osaline töövõime. Eeltoodud asjaolud on mõjutanud tema käitumist ja toimetulekut, sh vanglas karistuse kandmisel. Tulenevalt puudest on A.V-l suhtlemisraskused. Püsivuse puudumine on negatiivselt mõjutanud tema käitumist vanglas. Samas on väga positiivne, et A.V-l on vanglas säilinud motivatsioon ja harjumus töötada. Vabanemisfondi on kogunenud 131,67 eurot. Tema vastu on 4104,44 euro ulatuses nõudeid. Ta on motiveeritud vabaduses töötama ja rahalisi nõudeid tasuma. A.V on pidanud läbirääkimisi mitme erineva firmaga, kes on lubanud teda tööle võtta. Osalise töövõime ja puude tõttu on talle sissetulek garanteeritud. Töö tegemine aitab negatiivseid mõtteid ja tuttavaid eemal hoida.
45. Vanglas läbi viidud vestluste käigus on A.V aru saanud, et alkoholist ja muudest sõltuvusainetest ning halbadest sõpradest tuleb eemale hoida. Ka A.V lähedased on seisukohal, et kainena suudab A.V õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Kaitsja hinnangul võiks A.V-le anda võimaluse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Tegemist on väga noore inimesega, kes on vanglas olles omandanud oskusi, mis aitavad tal edaspidi õiguskuulekalt elada. A.V on motiveeritud oma käitumist muutma. Süüdimõistetu kirjalik seisukoht
46. A.V märgib ringkonnakohtule saadetud kirjalikus seisukohas, et ta on vanglas esimest korda. Süüdimõistetu toob välja, et on karisust kandnud 1 aasta ja 6 kuud ning vanglas viibimine on tema jaoks olnud raske. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides, toimepandu üle järele mõelnud, vigadest õppinud ja kahetseb toimepandud kuritegusid. A.V palub võimalust näidata, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Toetavad lähedased aitavad seda teha. Ta on vanglas vältinud kriminaalkorras karistatud tuttavatega suhtlemist ja teeb seda ka tulevikus. A.V lubab minna vabaduses tööle, järgida kontrollnõudeid, teha sporti ja minna ravile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
47. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult A.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
48. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo 3 toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
49. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses viidatud ühelegi asjaolule, mis annaks alust maakohtu määruse muutmiseks. Kuigi A.V on vanglas esimest korda ning tal on vabaduses elukoht ja toetavad lähedased, ei võimalda A.V käitumine karistuse kandmise ajal teda ennetähtaegselt vabastada. Allumatuse eest määratud distsiplinaarkaristused näitavad, et A.V ei suuda õiguskuulekalt käituda ja võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Sama kinnitab A.V varasem elukäik. Kuna A.V on varem korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja pannud katseajal toime avaliku korra raske rikkumise, puudub alus arvata, et ta suudaks seekord tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi täita.
50. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.V-l tuleb vanglas karistuse kandmist jätkata. Vaid toetavatest lähedastest ja süüdimõistetu lubadustest edaspidi õiguskuulekalt käituda tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. A.V-l tuleb oma käitumisega vanglas näidata, et ta suudab reeglitest kinni pidada ja oma käitumist kontrollida. Ka pikaajaline sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest tõstavad riski, et A.V pöördub varasema elu juurde tagasi. Jätkates vanglas rehabiliteerivates tegevustes ja tööhõives osalemist, on A.V-l võimalik omandada ja kinnistada oskusi, mis aitavad tal edaspidi õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegu ei ole A.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
51. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
52. A.V kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 45 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 49 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 8 eurot ja 20 senti).
53. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
54. juuli
55. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 49 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 8 eurot ja 20 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel A.V-lt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4