← Eesti

1-19-9801/13

Obsah (5)§ 118§ 73§ 78§ 121§ 18

1-19-9801 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Tõkend Prokurör Kannatanu Harju Maakohus,

§ 118

lg 1 p 2 järgi üldmenetluses N.O (isikukood: XXX; elukoht: xxxx; xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: OÜ A; kehtivad karistused puuduvad) Vandeadvokaat Madis Mahlapuu Ei ole kohaldatud Natalja Vester VK RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Tunnistada N.O süüdi

§ 118lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) aastat.

2.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta N.O-le mõistetud karistus tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. Karistust ei pöörata täitmisele, kui N.O ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 4. Kr

MS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista N.O-lt riigituludesse menetluskuluna esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot ja ekspertiisikulud 168 eurot, kokku 1628 eurot.

  1. Menetluskulu tuleb tasuda 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700015350 ja selgitus „N.O , kriminaalasi 1-19-9801, sundraha ja menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  2. Rahuldada kannatanu V Ki tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ja mõista TsMS § 440 lg 1 alusel N.O-lt V Ki kasuks välja 2000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kahjuhüvitis tuleb maksta V Ki arveldusarvele AS Xxxx xxxx, märkides makse tegemisel selgituse „N.O , kriminaalasi 1-19-9801, tsiviilhagi hüvitamine“.
  3. Asitõend – CD-plaat kõnesalvestisega – jätta kriminaalasja juurde.
  4. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
  5. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
  6. detsembril 2020 süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt N.O-d süüdistatakse

§ 118lg 1 p 2 järgi selles, et 12.

mail 2017 kell 18.00 xxxx asuva maja juures tungis ta kallale bussijuhile V Kile, kes viibis T AS bussis bussijuhi kohal. Täpsemalt läks N.O bussi juurde, hüppas õhku ja lõi läbi avatud akna bussijuhile V Kile ühe korra rusikaga näkku nina piirkonda, millega tekitas V Kile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluude murru.

  1. märtsil 2018 koostatud isiku ekspertiisiakti nr 18E-PõI0015 kohaselt on V Kile tekitatud tervisekahjustus, mis põhjustas tervisehäire kestusega üle 4 kuu, ninaluude murruga kaasnes vasomotoorne riniit ehk ninapõletik ja kõrvalekaldunud vahesein, mis vajas operatiivset sekkumist. Kannatanu esitas tsiviilhagi, milles nõudis mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist summas 5000 eurot.
  2. Harju Maakohtus toimusid kohtuistungid
  3. jaanuaril ja
  4. veebruaril
  5. Kannatanu täpsustas kohtumenetluses oma tsiviilhagi ja taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Süüdistatav võttis hagi õigeks, kuid ei tunnistanud end teo toimepanemises süüdi. Kohtuvaidlustes taotles prokurör süüdi tunnistada N.O

§ 118

lg 1 p 2 järgi ja mõista talle neli aastat vangistust, mis jätta tingimisi kohaldamata

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel nelja aasta ja kahe kuu pikkuse katseajaga.

Samuti palus prokurör rahuldada kannatanu tsiviilhagi. Kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmist või, alternatiivselt, tema teo ümberkvalifitseerimist

§ 121järgi.

Igal juhul on põhjendatud isiku karistamine miinimummääras, arvestades, et N.O-d ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja ta on korralik pereinimene. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. N.O-le heidetakse ette

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Objektiivne süüteokoosseis eeldab selle tuvastamist, et on toime pandud suvaline tegu (tegevus või tegevusetus), mis põhjustas tagajärjena kannatanul raske tervisekahjustuse, konkreetselt sellise tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. Subjektiivsest küljest peab tegu 2 olema tahtlik, tagajärje suhtes peab isikul olema tahtlus tervisekahjustuse tekitamise suhtes, kuid selles osas, et tegemist on just raske tervisekahjustusega piisab ka ettevaatamatusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-16-5213/61, p 10-17 ja otsus asjas nr 117-105/35, p 10)

  1. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud N.O-d V. Ki löömine ja selle tagajärjel tervisekahjustuse tekkimine. egevus, s.o 4.
  2. Kohus leiab, et löömine ja sellest tingitud vigastus on tõendatud esmalt kohtuistungil antud kannatanu ütlustega. Kannatanu ütlustest nähtub, et tüli tema ja süüdistatava vahel tekkis seetõttu, et
  3. mail 2017 kella 18 ajal V. K, juhtides bussi, liikus ühesuunalisel Asunduse tänaval vastassuunas ehk liiklusseadust rikkudes. Kannatanu selgituse kohaselt arvas ta ekslikult, et tohib seda teha tingitult varasemast teeremondist, kuid tänavale pöörates sai ta aru, et Asunduse tänav on ühesuunaline. Tal oli vaja viia kliendid, kes ootasid Asunduse tänaval asuvas kristlikus koguduses, laagrisse Kloogale. Kuna tänav oli kitsas, siis liikus kannatanu edasi, soovides teha manöövri tänava lõpus olevas taskus. Kui ta oli juba manöövrit sooritamas, keeras Majaka tänava poolt kannatanule vastu liikudes valge xxxx, mida juhtis süüdistatav. Kannatanu sõnul liikus auto kiiresti ja jõudis pidurdada 1-2 meetrit enne bussi. Süüdistatav väljus autost, vehkis kätega ja liikus kannatanu bussi suunas, esmalt bussi esiukse ja seejärel bussijuhi akna juurde. V. Ki sõnul tunnistas ta oma süüd ja palus N.O-l end mööda lasta, kuna kannatanut ootavad kliendid. Süüdistatav ja kannatanu suhtlesid läbi avatud bussiakna. Kannatanu kinnitas, et oli sündmuse ajal rahulik ja kinnitas, et tal ei olnud sõidukis mingeid kõrvalisi esemeid. Algselt rääkis kannatanu vene keeles, kuid kuna süüdistatav jätkas emotsionaalset karjumist, palus kannatanu veelkord ka eesti keeles, et teda lastaks mööda. Pärast seda süüdistatav hüppas üles ja lõi kannatanut läbi bussiakna näkku, löök tabas ninajuure piirkonda. Ninast hakkas tulema verd ja kannatanu mõtles bussist välja minna, kuid sai aru, et siis läheb kakluseks. Kannatanu võttis vere peatamiseks salvrätiku, tegi pilte ja ütles süüdistatavale, et kutsub kohe politsei välja. Selle peale süüdistatav läks tagasi oma autosse, tagurdas suure kiirusega ja lahkus. V. Ki juurde tuli üks meesterahvas, ilmselt keegi klientidest, kes pidi Klooga laagrisse minema ja küsis, kas on abi vaja. Seejärel sõitis kannatanu 20 meetrit edasi ja helistas politseisse, misjärel parkis bussi ära. Politsei ja kiirabi tulid kiiresti, mõne minuti jooksul. Kannatanu küsis bussist üle, kas keegi nägi sündmust pealt, misjärel üks vene keelt kõnelev mees kinnitas, et nägi ja politsei võttis tema andmeid. Kiirabi osutas V. Kile esmaabi. 4.
  4. Kannatanu ütlusi sündmuse käigu ja ka konkreetselt löömise ja kannatanul vigastuse olemasolu kohta kinnitavad tunnistaja J Li ütlused, kes nägi sündmust pealt. Nimelt selgitas kohtuistungil, et
  5. aastal Xxxx juures ootas ta koos teiste inimestega bussi, mis pidi kl 18.00 neid viima Kloogale laagrisse. Umbes sel ajal, kui pidi olema väljasõit, läks tunnistaja vaatama, kuhu buss jääb. Siis ta nägi, et buss liigub tänaval vales suunas. Enne seda sündmust toimusid remonditööd ja oli lubatud kahesuunaline liiklus, kuid sündmuse ajal oli liiklus ühesuunaline. Tunnistaja tahtis bussijuhti hoiatada ja läks bussi suunas. Asunduse tänaval on üks kitsas koht, kus ees oli piire. Kui bussijuht hakkas sellest kohast läbi sõitma, sõitis talle vastu valge sõiduauto. Autost tuli välja juht ehk süüdistatav, pöördus kõrgendatud toonil bussijuhi poole ja vehkis kätega. J. L ei saanud aru, mida sõiduauto juht rääkis, sest ta ei valda sel määral eesti keelt. Bussijuht tegi akna lahti, vabandas ja palus luba, et saaks mööda sõita, 3 sest kui ta tagurdab, siis on risk, et riivab teisi autosid. Süüdistatav jätkas kätega vehkimist, mispeale oli näha, et bussijuht suunas end ettepoole, vaatas aknast välja ja ütles süüdistatavale midagi, siis taandus tagasi kabiini. Pärast seda süüdistatav hüppas kergelt ja sooritas käega liigutuse bussi avatud akna suunas, käsi oli bussijuhi kabiinis. Seejärel sõiduki juht istus kiiresti oma autosse ja sõitis minema. Tunnistaja lähenes bussile ja nägi, et kannatanu pühib salvrätikuga verd, mis tilkus ninast. Bussijuht ütles, et ta jättis numbri meelde, helistas oma tööandjale, siis helistas politseisse. Siis tuli kohale politsei ja kiirabi. J. L selgitas, et oli sündmuse toimumise ajal 10-20 meetri kaugusel bussist. Seega langevad tunnistaja ütlused sõlmpunktides kokku kannatanu ütlustega ehk siis konflikt kannatanu ja sõiduauto juhi vahel liikluses tekkinud olukorra tõttu, vaidlus ja asjaolu, et süüdistatav hüppas ja tegi löögiliigutuse bussiakna suunas ning seejärel lahkus. Kuigi tunnistaja ei saa kinnitada, et süüdistatav tabas oma löögiga kannatanu nina, nägi ta vahetult pärast süüdistatava lahkumist sündmuskohalt, et kannatanu ninast tuleb verd. Kaitsja taotlusel avaldati kohtueelses menetluses
  6. juunil 2017 antud tunnistaja ütlusi, kus tunnistaja ütles, et ta oli bussist umbes 20-30 meetri kaugusel. Tunnistaja jäi kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde, et pigem oli kaugus 10-20 meetrit. Kohus leiab, et selline võimalik vastuolu tunnistaja ütlustes ei anna alust pidada neid ebausaldusväärseks, sest väidetud vahemaa suurusjärk on sama. Kohtul ei ole alust pidada tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks ka mõnel muul põhjusel; kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et tunnistaja oleks kannatanu lähedane isik või et tal oleks isiklik huvi anda valeütlusi kannatanu kasuks. 4.
  7. Kannatanu ütlusi kinnitavad vähemalt kaudselt ka tunnistaja politseiametniku K Ai ütlused, kes andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et
  8. mail 2017 kell 18.10 sai ta politseipatrulli liikmena väljakutse, mille kohaselt isik sai peksa. Patrull tuli Asunduse tänavale, kus Vnimeline isik ütles, et teda löödi ja andis ka lööja ja tema sõiduki kirjelduse ja registreerimismärgi. Kannatanul oli nina verine, veri oli ka huultel. Tunnistaja sõnul selgitas kannatanu talle, et ta liikus bussijuhina Asunduse tänaval eksituse tõttu vastassuunas ja kui talle sõitis ette üks sõiduk ja juhtis sellele tähelepanu, siis kannatanu leidis, et tal on raske tagurdada. Selle pinnalt tekkis konflikt ja xxxx juht lõi bussijuhti. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et kannatanu rääkis talle sündmuskohal juhtunust ja tema selgitused ei erinenud oluliselt järgnevas kriminaalmenetluses antud ütlustest. Samuti nägi tunnistaja kannatanu vigastust. 4.
  9. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi
  10. juunil 2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldakse helisalvestist kõnest häirekeskusele. Selle kohaselt helistas V. K häirekeskusele kell 18.04
  11. mail 2017 ja palus kutsuda politsei aadressile Xxxx, sest sõiduauto juht kasutas ebatsensuurseid sõnu, lõi teda rusikaga näkku ja seejärel lahkus. Juba selles kõnes tunnistab kannatanu seda, et ta rikkus liiklusnõudeid. 4.
  12. Kohtuistungil antud ütlustes eitab süüdistatav kannatanu löömist. Süüdistatava sõnade kohaselt pidurdas bussijuht vahetult tema sõiduki ees väga järsult ja seejärel hakkas V. K kohe läbi avatud akna räuskama ja sõimama süüdistatavat ebatsensuursete sõnadega. Siis kutsus kannatanu teda välja ja süüdistatav läks bussiakna juurde. Seejärel lõi kannatanu teda kohe mingi toru või malakaga vastu vasakut kätt, siis tuli teine löök, mida süüdistatav tõrjus, lüües kannatanu käe tagasi koos selle toruga. Seejärel viskas kannatanu teda võtmekimbuga ja jätkas sõimamist, ähvardades koos oma sõpradega viia N.O metsa, vägistada ja tappa ära. Süüdistatav kinnitab, et ühelgi korral ta ei puutunud kannatanu nägu ega näinud süüdistataval 4 ühtegi vigastust, kuigi nad rääkisid veel umbes minuti jooksul pärast seda, kui süüdistatav lõi kannatanu käe tagasi. Samuti ei ole tal võimalik hüpata, sest talle on tehtud mitu operatsiooni N.O ütluste kohaselt ei soovinud ta jääda ootama mingeid bandiite ja seetõttu lahkuski sündmuskohalt. Süüdistatava sõnul ei selgitanud kannatanu talle, et helistab politseisse. Samuti nägi N.O vanemat meesterahvast, kes tuli bussijuhti sõimama, et ta vales suunas sõidab. Teisi inimesi süüdistatav nende läheduses ei näinud. Grupp inimesi, keda bussijuht pidi ilmselt peale võtma, seisis Xxxx maja teises otsas, vahel olid suured sirelipõõsad. 4.
  13. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi konflikti käigu ja löömise eitamise osas usaldusväärseks ning jätab need tõendite hindamisel kõrvale ja seda järgmistel põhjustel. Esiteks on need ütlused vastuolus nii kannatanu kui ka eelduslikult erapooletu tunnistaja ehk J. Li ütlustega. Teiseks on süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei olnud sündmuse ajal võimeline hüppama, vastuolus
  14. novembril
  15. a koostatud ekspertiisiaktiga (kd II, tl 21-27), mille kohaselt N.O-le tehti
  16. aastal kolm alajäsemete operatsiooni –
  17. märtsil,
  18. septembril ja
  19. novembril
  20. Operatsioonide kirjeldusi ja teisi terviseandmeid arvesse võttes ei esinenud N.O-l
  21. mail 2017 terviseseisundist tulenevaid takistusi liikumisel, hüppamisel ega sõiduauto juhtimisel. Kohus ei näe põhjust kahelda eksperdi arvamuses, võttes arvesse, et viimasest operatsioonist oli sündmuse ajaks möödunud juba pool aastat. Seega on süüdistatava viited sellele, et tema liikumine oli takistatud ja hüppamine võimatu, suunatud enda vastutuse välistamisele. Samuti ei ole usutavad süüdistava väited, et kannatanu, olles professionaalne bussijuht, kel pidi vastassuunas liikudes vähemalt tekkima kahtlus, et ta ise on käitunud õigusvastaselt, hakkas kohe ilma igasuguse põhjuseta räuskama ja karjuma süüdistatava peale, kelle autos oli alaealine laps. Lisaks ei ole loogiline süüdistatava kirjeldus ka kannatanu edasisest käitumisest ehk siis süüdistatava bussi juurde kutsumine ja tema löömine. Ilmselgelt ei olnud niigi juba liiklusseadust rikkunud kannatanul kuidagi kasulik hakata lisaks füüsiliselt ründama süüdistatavat, kes enda sõnul ise ei ähvardanud ega sõimanud kannatanut. Tähelepanuväärne on ka see, et süüdistatava sõnul pärast seda, kui ta väidetavasti tõrjus kannatanu lööki, jäi ta veel minutiks kannatanuga vestlema ega näinud viimasel ühtegi vigastust ega verd. Kuna ninavigastust (verejooksu ninast) kannatanul kinnitab nii tunnistaja J. L kui ka vahetult pärast toimunut sündmuskohale tulnud politseinik, ei ole süüdistatava ütlused selles osas kuidagi usutavad. Samuti ei ole veenev väide, et süüdistatav endise politseinikuna hakkas keset päeva avalikus kohas tõepoolest kartma talle eelnevalt tundmatu bussijuhi ähvardusi selle kohta, et teda viiakse metsa ja just sellepärast ta lahkus sündmuskohalt, kutsumata enda löömise ja ähvardamise tõttu ise politsei välja ning seda olukorras, kus ta saanuks näidata, et teine konfliktipool ilmselgelt rikkus vähemalt liiklusreegleid ja lisaks võimaldaks see ka tuvastada kannatanu bussis väidetava toru või malaka olemasolu. Ka kohtusaalis ei jäänud kohtul kordagi muljet, et süüdistatav kardaks kannatanut. Kohus ei välista, et ka kannatanu ütles konflikti käigus süüdistatavale midagi ebameeldivat, sest ka tunnistaja ja osaliselt ka kannatanu ise möönavad, et kannatanu võis ärrituda, kui süüdistatav ei soovinud teed anda, kuid kohtu hinnangul süüdistatava löömine N.O kirjeldatud viisil ei ole uuritud tõenditega tuvastatud. 4.
  22. Kannatanul vahetult pärast sündmust vigastuste olemasolu kinnitab ka
  23. mail 2017 koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (kd II, tl 1-5), mille kohaselt V Kil on nina ülemises osas kriimustused, vasakul põsel marrastused, nina turses, sellest tuleb õrnalt verd. Vastavad vigastused nähtuvad ka piltidelt. Isiku ekspertiisiakti (kd II, tl 14-18) kohaselt võivad 5 sellised tervisekahjustused olla tekkinud löögist näkku kõva tömbi esemega, näiteks rusikaga. Selliste vigastuste tekitamine tõukamise tagajärjel või omakäeliselt ei ole tõenäoline.
  24. Põhivaidlus on praeguses kriminaalasjas selles, kas V. Kil tekkinud vigastus vastab raske tervisekahjustuse tunnustele

§ 118

lg 1 p 2 tähenduses ehk siis kas tegemist on enam kui neli kuud kestva tervisehäirega. Vabariigi Valitsuse

  1. augusti
  2. a määrusega nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 p 2 kohaselt on tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Määruse § 8 lg 1 kohaselt on tervisehäire käesoleva määruse tähenduses selline tervisekahjustus, mis seisneb organismi elutegevuse häires, mida hinnatakse sellest paranemise kestuse või üldise püsiva töövõime kaotuse protsendiga. 5.
  3. Kohus nendib, et V. Kile tehtud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti (kd II, tl 14-18) kohaselt tavalise kulu korral ei ületa ninaluude murru ja haava ning nahamarrastuste paranemise kestus 4 nädalat. Samas tuleneb ekspertiisiaktist, et praegusel juhul on pärast ninaluude paranemist
  4. oktoobril 2017 kannatanul diagnoositud vasomotoorne riniit ehk nina limaskesta põletik ja kõrvalekaldunud ninavahesein, mis on suure tõenäosusega tekkinud
  5. mail 2017 saadud ninatrauma tagajärjel ning sellest tulenevalt on kannatanul tuvastatud tervisehäire, mis kestab üle 4 kuu. Vasomotoorset riniiti võib põhjustada ninalimaskestade närvide ja veresoonte regulatsiooni häire või kahjustus. Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et kannatanul võivad sellise trauma tagajärjel olla tekkinud ninahingamise takistus ja norskamine, mille üle kurdab ka kannatanu ise. Sellest tulenevalt ja lähtudes V. Ki kaebustest anti kannatanule
  6. oktoobril 2017 AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas kõrva-nina-kurguarsti poolt saatekiri ninavaheseina operatiivseks korrigeerimiseks. 5.
  7. Kohtuistungil ülekuulamisel selgitas ekspert A V, et ta on erialalt kohtuarst-ekspert, kuid registri järgi on ta registreeritud patoloogina, sest kohtuarsti eriala enam eraldi ei ole. Eksperdi sõnul on tema ülesanne hinnata vigastuste tekkemehhanisme ja teha kohtule arusaadava kokkuvõtte muudest meditsiinidokumentidest. Ekspert selgitas, et nn digitaalse terviseloo infosüsteemi ja muude meditsiinidokumentide kohaselt ei nähtu kannatanul eelnevaid probleeme ninavaheseina või riniidiga. Infosüsteemi kanded algavad
  8. aastat, varasemaid dokumente kannatanu tervise kohta ei ole, sest ambulatoorne kaart on kaduma läinud, kuid kui kannatanul oleks olnud probleeme ninaga varem, nähtuks see ka alates
  9. aastast tehtud kannetest. Ekspert selgitas, et vasomotoorset riniiti kannatanu eas ilma traumata reeglina ei teki, kuid traumajärgselt esineb sageli, muu hulgas seetõttu, et luumurruga kaasnevad närvi- ja veresoonte kahjustused. Koostoimes ninavaheseina kõverusega võib see põhjustada märkimisväärseid hingamishäireid, eriti kui kõverus on selline, mida soovitakse kirurgiliselt korrigeerida. Kui sellised probleemid oleks kannatanul esinenud juba enne sündmust, oleks ta suure tõenäosusega pöördunud nina-kõrva-kurguarsti poole, mille kohta andmed puuduvad. 5.
  10. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole tal varem olnud probleeme ninavaheseina kõveruse ega hingamisega, vaid tervisemured ilmnesid pärast
  11. mail 2017 toimunut. Ta pöördus 10 päeva pärast sündmust spetsialisti poole, kes pani nina paika, kuid ütles, et tõenäoliselt tuleb teha operatsioon, et probleem ei väljenduks hingamises. Pärast seda käis ta veel arstide juures, sh 6 perearstil, viimati kohtuistungi päeval, siis anti talle saatekiri tomograafia uuringule. Sai prokuröri käest eelmine kord teada, et on dokument, mille kohaselt talle võidakse teha operatsioon Haigekassa kulul. 5.
  12. Kohtu hinnangul kinnitavad nii ekspertiisiakt, eksperdi ütlused kohtuistungil kui ka kannatanu ütlused, et N.O teo tagajärjel tekkis V. Kil tervisehäire, mis kestis üle 4 kuu. Kohtu arvates tuleb tervisekahjustuse raskuse hindamisel lähtuda selle tavapärast kulust, pidades seejuures silmas ka konkreetsel juhul ilmnenud tüsistusi. Seega ei saa asjaolust, et ninaluumurd kui selline paraneb tavaliselt alla nelja nädala, järeldada, et sellega ei või kaasneda tüsistused, mis põhjustavad pikemat aega kestvat tervisehäiret ning et neid ei peaks arvesse võtma. Eksperdi ütluste kohaselt on nina limaskesta põletik ja ninavaheseina kõverus võimalikud ninaluumurru tagajärjed ega ole olemuslikult erandlikud. Samas põhjustavad nad hingamishäireid. Seega peaks ka vigastustega kaasnevat füsioloogilise funktsiooni häiret hindama tervisekahjustuse kestuse ja seega ka raskuse määratlemisel. Isegi kui asuda seisukohale, et vasomotoorse riniidi põhjusi ei ole ka meditsiiniteaduse tänapäevase taseme kohaselt võimalik täpselt kindlaks teha, on kohtu arvates ekspertiisiga tuvastatud, et V. Kil on ninavaheseina kõverus, mis on kõrvaldatav vaid operatsiooniga. 5.
  13. Samuti on kohtu hinnangul tuvastatud, et tervisekahjustuse põhjustas kannatanule just N.O . Kannatanu ütluste ja olemasolevate meditsiinidokumentide kohaselt on tal tervisehäire tuvastatud vahetult pärast praeguse kriminaalasja esemeks olevat sündmust. Kuigi erakorralise meditsiini osakonnas
  14. mail 2017 märgitu kohaselt on välisnina paistes, oluliselt nihkumiseta ja ninavahesein on terve, selgitas ekspert, et nädala jooksul pärast sündmust ei ole ninavaheseina täpset seisundit võimalik kindlaks teha paistetuse tõttu ning erakorralise meditsiini osakond ei ole selleks ka pädev. Samas juba oktoobris 2017 on perearst ja kõrvanina-kurguarst diagnoosinud kannatanul kõverdunud nina vaheseina ja talle väljastati saatekiri operatiivseks raviks. Kohus märgib, et ekspertiisiaktis märgitu kohaselt on isikul sama perearst alates
  15. aastast (küll vaid kannatanu seletuse kohaselt, mis ei ole tõendina käsitatav), kes ei ole igal juhul isikule diagnoosi panekul
  16. oktoobril 2017 märkinud midagi kannatanul seni esinenud hingamisprobleemide kohta või vahepealsete sündmuste kohta. Haigusloos puuduvad ka muud viited varasemate probleemide kohta. Samuti ei pea kohus usutavaks, et kannatanu meelega tekitaks endale lisatraumasid või halvendaks oma olukorda, soovides näiteks süüdistatavale karmimat karistust või suuremat kahjuhüvitist. Kannatanu kinnitas kohtueelistungil, et ta ei soovi süüdistatavat näha ega temaga suhelda, ka süüdistatav selgitas kohtule viimases sõnas, et tal ei olnud varem võimalik kannatanu ees vabandada. Kuigi kannatanu kinnitas, et ta ei viibinud töövõimetuslehel, ei ole eksperdi ütlustest ega muudest tõenditest võimalik järeldada, et sellega raskendas V. K ise oma seisundit. Kohtu hinnangul ei ole kirjeldatud tagajärjed eksperdi ütlusi arvesse võttes seejuures ka nii erandlikud või ebatüüpilised, et nende omistamine teo toimepanijale oleks objektiivselt välistatud ehk tegemist ei oleks objektiivselt ettenähtavate tagajärgedega. Kohtu hinnangul on ninaluumurruga kaasnevad tüsistused nagu vaheseina kõverus ja limaskesta põletik tüüpiline ninapiirkonna löömisel ja ninaluude purustamisega kaasnev oht, mis praegusel juhul realiseeruski (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  17. detsembri
  18. a otsus nr 1-15-6223/49, p 13 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. detsembri
  20. a otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 9). 7
  21. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et N.O tegu vastab

§ 118lg 1 p 2 objektiivsele süüteokoosseisule.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et kannatanu ja tunnistaja J. Li ütlustest lähtudes tegutses N.O V. Ki löömisel tahtlikult, täpsemalt kavatsetult. Samuti oli N.O-l ka kannatanule tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, sest teise isiku löömisel rusikaga näo piirkonda põhjustatakse kannatanule eelduslikult kehavigastusi. Küll aga leiab kohus, et süüdistatav ei tegutsenud tahtlusega just raske tervisekahjustuse põhjustamise osas. Tavapäraselt võivad kaasneda ninapiirkonna löömisega tõepoolest ninaluumurrud, kuid tüsistuste tekkimine ei ole keskmisele inimesele teada ning ka praegusel juhul arvestades sündmuse asjaolusid ei ole alust arvata, et N.O pidas löömisel võimalikuks, et ta põhjustab kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Samas aga inimese löömisel näo piirkonda on objektiivselt võimalik, et kannatanule põhjustatakse ka raskemaid tagajärgi, mis kaasnevad näiteks nina- või näiteks silmaluude kahjustamisega, samuti ajupõrutusega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et raske tervisekahjustuse tekitamise osas tegutses süüdistatav hooletult

§ 18

lg 3 tähenduses, s.o süüdistatav ei teadnud võimaliku raske tagajärje saabumisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kuna kohus ei tuvastanud, et kannatanu oleks süüdistatavat eelnevalt löönud, ei olnud tegemist hädakaitsega. Isegi kui käsitada ründena sõiduki liikumist vastassuunavööndis, oli see teo toimepanemise ajaks lõppenud ja süüdistatava tegevust kannatanu löömisel ei saanuks käsitada ründe tõrjumisena (või hädaseisundi kontekstis ohu kõrvaldamiseseks sobiva teona).
  2. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus N.O süüdi

§ 118lg 1 p 2 järgi.

Karistus 9.

§ 118lg 1 p 2 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et N.O pani teo toime, olles ärritunud kannatanu õigusvastase käitumise tõttu, milleks oli liikumine vastassuunavööndis ühesuunalisel teel. Kohus möönab, et süüdistatav võis seda tajuda ohuna enda ja oma lapse tervisele ning tegemist oli ka objektiivselt liiklusohtliku olukorraga. Samuti ei olnud kannatanul objektiivselt õigust nõuda, et just süüdistatav peaks selles situatsioonis andma talle teed. Süüdistatav lõi kannatanut ühel korral ja nagu tuleneb ka ekspertiisiaktist ning ka kohtupraktikast sageli päädib põhjustatud vigastus ehk ninaluumurd vaid kerge tervisekahjustusega. Kuigi N.O ei tunnistanud end süüdi, siis viimases sõnas ta siiski vabandas (küll kannatanu puudumisel) ja oli nõus hüvitama kannatanule mittevaralist kahju, mis on kohtu hinnangul käsitatav karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt karistab kohus N.O-d vangistusega sanktsiooni alammääras ehk neli aastat. 10. Võttes arvesse, et süüdistataval on pere ja töökoht ning tal ei ole varasemaid karistusi, vabastab kohus N.O karistuse kandmisest tingimisi

§ 73lg 1 alusel.

Katseaja pikkuse kindlaks määramisel peab kohus võimalikuks erandkorras irduda valitsevast kohtupraktikast ja määrata katseaja pikkuseks vähem kui mõistetud karistus ehk kolm aastat. Kohus leiab, et konkreetsel juhul õigustab sellist lähenemist jällegi teo sündmustik ja asjaolu, et N.O-l ei ole varasemaid karistusi; samuti ei ole ta toime pannud uusi tegusid pärast talle praeguses kriminaalasjas etteheidetavat tegu ja kriminaalmenetluse alustamist, millest on praeguseks 8 möödunud juba enam kui kaks ja pool aastat. Seega osaliselt mõjutab katseaja pikkust ka senise menetluse kestus. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi

  1. Kannatanu on esitanud täpsustatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes (protokollitud
  2. jaanuari
  3. a istungil) summas 2000 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja kahju tekitamine on õigusvastane, kui see on põhjustatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 128 lg 1 ja 5 kohaselt võib kahju olla ka mittevaraline kahju, mis hõlmab eeskätt kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
  4. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud ja kohtu hinnangul vastab mittevaralise kahju summa ka kohtupraktikale. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või täielikult või osaliselt. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Menetluskulud ja asitõendid
  5. Kriminaalmenetluses tekkinud kulud on süüdistava kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot ja kannatanu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot. Esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha on 1460 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 tuleb menetluskulu kokku summas 1628 eurot välja mõista süüdistatavalt.
  6. Asitõend – CD-plaat helisalvestisega häirekeskusele tehtud kõnest – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Diana Veegen Margit Väikmeri Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.