127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, 15 sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on asunud seisukohale (lahendid nr 3-2-1-19-08 ja 3-2-1-152-09), et mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb kannatanule alati välja maksta mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule on tekitatud kehavigastusi või on kahjustatud tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab tekitatud kahju eest kostja.)
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtuliku arutamise tulemina käesolevas kriminaalasjas on kindlaks tehtud kahju tekitamine kannatanule, põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud süüdistatava õigusvastane tegu, nimelt kuritegu, selle kuritegelik tagajärg ja see, et kuriteo toimepanija ja kahju tekitaja on süüdistatav. Esmalt märgib kohus, et hüvitamisnõude esmaseks tingimuseks on kahju tekkimine hüvitise nõudjal. Kahju on ühe isiku õigushüve vähenemine teise isiku teo tulemusena. Säärane hüve võib olla elu, tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus, privaatsus, elukeskkond, vara jne. Otsene varaline kahju võib seisneda ennekõike varast ilmajäämises või selle hävimises, asja rikkumises või selle väärtuse vähenemises, aga ka suurenenud kohustustes ja kuludes.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kannatanu G. N. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes 1136,59 euro suuruses summas ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 2000 euro suuruses summas, kokku 3136,59 eurot (k II tl 7-9) Süüdistatav Q.Y ei võtnud tsiviilhagi omaks. Varaline kahju Hagi asjaolude kohaselt on varalise kahju näol tegemist kannatanu poolt tehtud kulutustega seoses tema tervisliku seisundi (arstide külastamiseks, soetatud ravimeid) ja saamata jäänud töötasu eest hüvitise nõude esitamisega. Nimelt on t siviilhagis märgitud, et materiaalne kahju koosneb järgnevatest kuludest: Ida-Tallinna haiglas voodipäev maksumusega 7.50 eurot tlk 167 k 1; retseptiga välja kirjutatud ravimite maksumus 38.10 eurot k 1 tlk 168-169; tasu traumapunkti pöördumise eest 5 eurot; tasu kahe silmaarsti poole pöördumise eest 10 eurot; bensiini eest tasumine haiglasse sõitudel 49.99 eurot k 1 tlk 170; 16 profülaktika eesmärgil ilma retseptita, kuid silmaarsti soovitusel ostetud silmatilkade maksumus 30 eurot ja 6 kuu jooksul haiguslehel olemise ajal saamata jäänud tulu 996 eurot. Kannatanu ülekuulamisprotokollist k 1 tlk 174 nähtub kannatanu selgitus summa väljaarvutamise kohta ja selle tõendamiseks on esitatud tuludeklaratsiooni andmed ja pangaväljavõte k 1 tlk 178181. Kannatanu aasta sissetulek 4350, seega kuupalk 362,50 eurot. Ta oli haiguslehel 6 kuud ja igakuiselt sai haigekassalt 196,50 eurot. Seega igakuiselt jäi ta saamata 166 eurot. Seega 6 kuuga saamata jäetud töötasu 996 eurot. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-36-15 kohaselt
kohaldamine ei tohi viia tulemuseni, mis oleks vastuolus
lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. See tähendab, et kahju hüvitamise puhul on eesmärgiks kannatanu isikule tema kahju korvamine (
Käesoleval juhul on tuvastatud, et süüdistatav on tekitanud kannatanule kahju, seega vaidlus seisneb tekitatud kahju suuruses. Hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et kannatanu varalise kahju puudutav hagi tuleb täies ulatuses rahuldada. Kannatanud ei ole esitanud ebamõistlikke või alusetuid nõudmisi, hagiavalduses märgitud maksumus vastab tegelikkusele ja ei vii tulemuseni, mis oleks vastuolus
Süüdistatav ega kaitsja ei vaidlustanud tsiviilhagi selle suuruse põh jendatuse osas. Varaline kahju summas 1136,59 eurot kuulub hüvitamisele kannatanule ja tsiviilhagi rahuldamisele. Mittevaraline kahju
lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaraline kahju hõlmab heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus.
lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Sarnane regulatsioon sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1. Oma mittevaralise kahju nõuet kannatanu põhjendab sellega, et kuna parema silma trauma tekitamise tõttu kaotas ta paremast silmast täielikult nägemise. Ta tunneb seoses nägemise kaotusega psühholoogilist ja füüsilist ebamugavust. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanule tekitati 27.10.2016 aset leidnud sündmuse käigus sellised vigastused, mis tingisid kannatanu parema silma nägemise täieliku kaotuse, mis põhjustas raske tervisekahjustuse kestvusega üle 4 kuu. Kriminaalasjas kogutud tõenditest (K I lk 108-111, K I lk 113-134 ) nähtub, et enne 27.10.2016 aset leidnud sündmust ei esinenud kannatanul silmanägemisega probleeme, ta ei 17 olnud varasemalt silmanägemise kaebustega arsti juurde pöördunud ning tänu 27.10.2016 aset leidnud sündmusel saadud traumale kaotas kannatanu parema silmanägemise teravuse täielikult. Kannatanu on hinnanud moraalse kahju rahalise hüvitisena sobivaks summaks 2000 eurot. Kohus viitab, et mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast (RKKKo 3-11-57-10, p 26, RKTKo 3-2-1-1-01). Kriminaalasja raames lahendab kohus mittevaralise kahju nõude kooskõlas nende põhimõtetega, mille järgi lahendab analoogseid nõudeid tsiviilvaidlusi läbi vaatav kohus. Riigikohus on hüvitise suuruse määramisel pidanud oluliseks ka selle suurust teistes samasugustes kohtuasjades (RKTKo 3-2-1-105-01). Nii on
lg 2 sätestatud asjaoludest tulenevate deliktiõiguslike kahjunõuetena mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud Tartu Maakohtu 18.04.2019.a. otsusega 500 eurot kriminaalasjas 1-18-8872, Pärnu Maakohtu 01.04.2019.a. otsusega 5000 eurot kriminaalasjas 1-18-1495, Harju Maakohtu 20.02.2019.a. otsusega 15 000 eurot kriminaalasjas 1-18-7683, Harju Maakohtu 25.03.2015.a. otsusega 15 000 eurot kriminaalasjas 1-14-10762, Harju Maakohtu 15.12.2014.a. otsusega 3500 eurot kriminaalasjas 1-14-5736, Harju Maakohtu 06.06.2013.a otsusega 5000 eurot kriminaalasjas 1-13-2819, Harju Maakohtu 20.05.2013.a. otsusega 4000 eurot kriminaalasjas 1-13-3808, Harju Maakohtu 18.10.2012.a. otsusega 6000 eurot kriminaalasjas 1-12-5899, Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsusega 2500 eurot tsiviilasjas 2-14-51798, 22.04.2014.a. otsusega 5000 eurot tsiviilasjas 2-13-25867 ja 07.03.2014.a. otsusega 3000 eurot tsiviilasjas 2-13-3196. Riigikohus on lahendis 3-2-1-73-13 pidanud põhjendatuks 4112,93 euro suuruse rahalise hüvitise määramist mittevaralise kahju katteks. Kohtupraktikat võiks veelgi sedastada. Kohtu hinnangul tuleb tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada täies ulatuses. Kohus nõustub kannatanuga, et tänu süüdistatava poolt talle tekitatud parema silma traumale, kaotas kannatanu nägemise paremast silmast täielikult. See raskendab kannatanu edasist elukvaliteeti ( näiteks lugemine on raskendatud, tuleb olla eriti tähelepanelik liiklemisel, ei vältida ohtusid) samuti ei ole kannatanul võimalik enam töötada täiskoormusega, tema võimalused tööturul on piiratud valdkondades, kus on nägemisvõime vähemalt üks tingimus kvaliteetse töö tegemiseks (ehitus, transport vms). Kannatanu kasuks tuleb mittevaralise kahju katteks välja mõista selline hüvitis, mis korvaks tema poolt läbielatud kannatusi ja langenud elukvaliteeti. Kannatanu mittevaraline nõue summas 2000 eurot on mõistlik summa ja senist kohtupraktikat arvestades põhjendatud. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 on kuludeks ekspertiisitasu, kaitsjatasu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatav. Kohus on teinud Q.Y suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Kohus arvestab, et isikult on välja mõistetud ka kannatanu kasuks tsiviilhagi summas 3136,59 euro ulatuses. Sellises olukorras leiab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. 18 Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult leiab kohus, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu 239,64 eurot. Esimese astme kuriteo puhul on sundraha 1350 eurot. Kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele 1350 eurot sundraha, kaitsjatasu kohtulikus menetluses 174 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata menetluskulude 1524 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. ASITÕENDID Kohus leiab, et süüdistusaktis märgitud asitõendiga tuleb käituda järgmiselt: CD-R plaat, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.