lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Abiprokurör Kersti Liiva Süüdistatav R.L Isikukood: XXX; elukoht: XXX; viibimiskoht: Tartu vangla (vahistatuna); XXX; XXX; XXX: XXX; töökoht: XXX. Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad. Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: vahistamine alates 11.07.2021. a (kahtlustatavana kinni peetud 09.07.2021. a). RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.L
Süüdi tunnistada R.L
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista R.L-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
a, s.o 3 (kolm) päeva. R.L-i ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel määrata, et ülejäänud karistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui R.L ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid, st 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada R.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel kohustada R.L-i 2 (kahe) nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist registreerima end psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ettenähtud ravile.
lg 2 p 8 alusel kohustada R.L käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldusametnik. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata R.L kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.L-i eelvangistuses viibitud aeg ja hakata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse (s.o 3 kuud vangistust) algust arvestama R.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 09.07.2021. a.
p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 10.09.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel DNA-proovid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema korduvalt kasutas füüsilist vägivalda oma XXX K.S. suhtes järgnevalt: 22.02.
a pärast K.S. kallal füüsilise vägivalla kasutamist ütles, et viimane kaoks kodust minema. Kui K.S. pani ennast riidesse ja hakkas korterist väljuma, ähvardas Mait R.L K.S. sellega, et kui viimane tagasi tuleb, saab ta veel nuga. K.S. oli põhjust karta ähvarduse täieviimist, kuna samal päeval oli R.L tema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud ning teda noaga ähvardanud.
lg 1 järgi toime pandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust,
lg 2 p 2, 3 järgi toime pandud kuriteo eest taotleb prokurör 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 1 aasta 8 kuud vangistust.
a, s.o 3 päeva, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust.
alusel lugeda kohesele kandmisele kuuluva osalise vangistuse, s.o 3 kuu vangistuse algust alates R.L-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 09.07.2021. a. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui R.L ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 alusel määratud kohustusi.
lg 2 p 2 alusel on R.L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 5 alusel on R.L kohustatud 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist registreerima end psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ettenähtud ravile. R.L on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku.
lg 2 p 8 alusel on R.L kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, mille valib kriminaalhooldusametnik. Menetluskuluks on sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 486,60 eurot, s.o kokku 1362,60 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel (sissetulekute ja säästude ebapiisavus) jätta pool sundrahast ehk 438 eurot ja pool riigi õigusabi kulust ehk 243,30 eurot R.L-ilt välja mõistmata ning määrata ülejäänud menetluskulu, s.o 681,30 eurot, tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada R.L-i süüdi
lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4 R.L-ilt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. III Kannatanu taotlus teavitamiseks Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu K.S. taotlenud enda teavitamist süüdistatava vahistamisest vabastamise, ennetähtaegse vabastamise või kinnipidamisasutusest põgenemise kohta (tl 16). Arvestades kannatanu suhtes toimepandud kuriteo iseloomu ja selle täpsemaid asjaolusid, on kohus seisukohal, et kannatanu teavitamine süüdistatava vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest võib ära hoida R.L-ist lähtuva võimaliku ohu kannatanu suhtes, eriti kui arvestada sedagi, et K.S. ja R.L jagavad XXX. Seega tuleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel määrata, et K.S. tuleb teavitada R.L-i vahistamisest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. IV Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks kaks CD plaati Häirekeskuse kõnesalvestistega ja kaks DVD plaati politseiniku vormikaamera videosalvestistega, samuti musta käepidemega kööginuga (pakend kirjega „kööginuga“) ja DNA proovid (pakend 1.1). Asitõendid asuvad kriminaalasja materjalide juures. Kohus leiab, et CD ja DVD plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Musta käepidemega nuga tuleb
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.