KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4864 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Ku

§ 199

lg 2 p 7 - § 25 lg 4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. veebruari 2022 otsus Apellatsiooni esitaja E.V Kingu lepinguline kaitsja Feliks Luiksaar Süüdistatav E.V Isikukood: XXX; elukoht: XXX; pensionär; kriminaalkorras karistamata; kahtlustavana kinnipeetud 2.-
2. märtsini 2020 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Prokurör Süüdistatava kaitsja Feliks Luiksaar RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2022 otsus muutmata ning E.V Kingu kaitsja Feliks Luiksaare apellatsioon rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 tulenevalt jätta E.V Kingu valitud kaitsja Feliks Luiksaare poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabikulu 713 eurot E.V Kingu kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 Süüdistus E.V Kingut süüdistatakse

§ 199lg 2 p 7 – § 25 lg 4 järgi selles, et ta püüdis 29.

veebruaril 2020 kella 22:30 paiku koos tuvastamata isikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Põlva maakonnas Kanepi vallas Lauri külas Mäe-Lauri kinnistul asuva Mk Võsahooldus OÜ-le kuuluva metsaveotraktori Norcar 490 küljest haaratsit koos pöördpeaga koguväärtusega 3200 eurot. Selleks lõikasid nad katki voolikud ja eemaldasid tapi ning vedasid haaratsi koos pöördpeaga kelguga tee äärde, kuid vargus jäi lõpule viimata mööda sõitnud isikute sekkumise tõttu. Seega pani E.V toime

§ 199lg 2 p 7 – § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.

o grupi poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise katse. Maakohtu otsus 3. veebruari 2022 otsusega mõistis Tartu Maakohus H. Kingu süüdi

§ 199

lg 2 p 7  § 25 lg 4 järgi ning mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 180 miinimumpäevamäära, s.o 1800 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus H.

Kingule mõistetud karistusest maha tema eelvangistuses viibitud aja, s.o 2.-3. märts 2020 (s.o 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära) ning määras, et H. Kingul tuleb tasuda rahaline karistus 174 päevamäära s.o 1740 eurot.

§ 66lg 1 alusel võimaldas kohus H.

Kingul tasuda rahaline karistus 1740 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohustas H. Kingut tasuma rahalise karistuse katteks vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 145 eurot. Kohus rahuldas kannatanu Mk Võsahooldus OÜ (registrikood: 14831609, arvelduskonto nr: XXX , Swedbank) tsiviilhagi ning mõistis H. Kingult Mk Võsahooldus OÜ kasuks välja 410 eurot varalise kahju katteks. Maakohus, asudes hindama kriminaalasjas kogutud tõendeid, leidis, et põhjendamatu on kaitsja seisukoht, nagu ei kajastaks

1. märtsil 2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus asus seisukohale, et kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollis pole tõepoolest märgitud, kas tegemist on Norcar 490 traktoriga, nähtub sellest protokollist siiski, et vaatlus korraldati seoses
2. veebruaril 2020 tõusetunud kahtlusega, et Mäe-Lauri kinnistul varastati traktori küljest haarats koos pöördpeaga. Samuti kirjeldatakse sündmuskoha vaatlusprotokollis muuhulgas läbilõigatud voolikuid, tee ääres kraavis lebavat haaratsit ja kelgujälgesid, mis kulgevad traktorist haaratsini. Arvestades, et M.K. ning tunnistajad K.S. e, M. ja K.K. ning T.N. e kirjeldasid sündmuskohta samamoodi, pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et
3. märtsil 2020 sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud mingi muu sündmuskoht või muu traktor. Kõik nimetatud tõendid sisaldavad teavet sama sündmuskoha ja sama traktori kohta. Puutuvalt isikuliste tõendiallikate usaldusväärsust, leidis maakohus, et tunnistajate K.S. ne, M. ja K.K. i ning T.N. e ütlused on detailsed ning nad on kirjeldanud veenva üksikasjalikkusega, mida nad tajusid. Tunnistate ütlused langevad kokku nii omavahel kui ka sündmuskoha ja asitõendite vaatluste käigus fikseeritud teabega. Seega on need usaldusväärsed. Kohtu arvates on kogutud tõendikogumi põhjal võimalik kahtlusteta tuvastada kõik kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. 2 Tunnistajad K.S. e ning K. ja M.K. järgnesid
4. veebruaril 2020 kella 22:30 ajal Lauriorus nähtud valget värvi numbrimärkideta sõidukile ja leidsid selle Põlgaste garaažide juurest. Tunnistaja T.N. e ütluste kohaselt oli sõiduki mootor soe ja sõiduki juurest eemaldusid kahed värsked jalajäljed. Seega nähtub tõenditest seegi, et sõidukit oli äsja kasutatud. K.S. e, K. ja M.K. nägid Lauriorus auto juures üht inimest paremini kui teist. Samas märkasid nad Põlgastes garaažide juures, et seal kohatud H. Kingul oli sama riietus, kui sellel isikul keda nad nägi sündmuskohal. Ka tundis K.S. e garaažide juures kohatud isikus ära H. Kingu. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ilmnenud ühtki asjaolu, mis seaks tunnistajate eeltoodud ütlused kahtluse alla, on kogutud piisavalt usaldusväärset teavet, et E.V oli üks kahest inimesest, kes Lauriorus tegutses. Kelgu kasutamise kohta varguse toimepanemisel märkis kohus järgmist. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, M.K. e ütlustest ning tunnistajate K.S. ne, K. ja M.K. i ja T.N. e ütlustest nähtub, et Põlva Maakonnas Lauri külas seisnud metsaveotraktoril lõigati läbi voolikud, eemaldati haarats koos pöördpeaga ning et haarats veeti tee äärde kraavini. Samuti kulgesid traktorist kuni haaratsini lumel lohistamisjäljed. Kuna
5. märtsil 2020 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt leiti Põlgaste külast garaažide juurest teisaldatud sõiduauto kaubaruumist plastikust kelk ja lõiketangid ning tunnistaja T.N. e ütluste kohaselt oli
6. veebruari 2020 õhtul samal kelgul värske sulamata lumi, siis asus kohus seisukohale, et kõnealust kelku kasutati haaratsi vedamisel. Kuna selles asjaolus langevad ülal käsitletud arvukad tõendid omavahel kokku, siis polnud kohtu arvates ka kohtueelses menetluses tõsiseltvõetavat alust kelgu kasutamises kahelda ega vajadust täiendavaid uurimistoiminguid teha. Arvestades, et tõendikogumist nähtub üheselt, et metsaveotraktorilt Norcar 490 haaratsi eemaldajad kasutasid teo toimepanemise ajal valget numbrimärkideta sõidukit ja sõiduki kaubaruumist leitud kelku, luges kohus tõendatuks, et teo toimepanijad kasutasid haaratsi eemaldamisel sõiduki kaubaruumist leitud lõiketange. Ühtki muud lõikevahendit uurimistoimingute käigus ei leitud ja kogutud tõendite põhjal polnud ka alust muud uurimisversiooni püstitada ega kuskilt mujalt mingeid muid lõikevahendeid otsida. Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et haaratsi hüdrovoolikute läbilõikamiseks kasutati lõiketangidega. Kohus tuvastas, et valge kaubik, mis avastati Põlgaste külas asuvate garaažide juurest, kuulub H. Kingule. Seega ei seo kohtu arvates H. Kingut metsaveotraktorilt haaratsi eemaldamisega üksnes tunnistajate K.S. ne ning K. ja M.K. i ütlused, vaid kaudselt tõendavad seda ka asjaolud, et Lauriorus traktori juures kasutati H. Kingule kuuluvat mootorsõidukit, kus asusid haaratsi eemaldamiseks kasutatud esemed (s.o kelk ja lõiketangid), ning et sõidukilt olid eemaldatud numbrimärgid. Kuna numbrimärkide eemaldamise eesmärk sai olla vaid sõiduki omaniku varjamine ja tuvastamise takistamine, oli sellise tegevuse vastu huvi sõidukiga seotud isikutel, sealhulgas H. Kingul. Kellelgi teisel polnud põhjust sõiduki numbrimärke eemaldada. Kohus leidis, et H. Kingu ütlused, milliseid ta andis kohtueelsel uurimisel on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ning seetõttu ebausaldusväärsed. Lisaks sellele, et K.S. ne, K. ja M.K. i ütluste kohaselt viibis E.V
7. veebruaril 2020 kella 22:30 paiku Lauriorus metsaveotraktori juures ja Põlgastes garaažide juures, nähtub tunnistaja H.J. e ütlustest, et ta leppis küll H. Kinguga viimase auto remontimises kokku, kuid ei suhelnud H. Kinguga
8. veebruari 2020 õhtul, ei näinud teda sel päeval üldse ega näinud ka, millal E.V tõi sõiduki garaaži juurde. Samuti ei remontinud ta
9. veebruaril 2020 H. Kingu autot. 3 Kohus luges tõendatuks sellegi, et E.V eemaldas metsaveotraktori küljest haaratsi ja vedas selle kelguga tee äärde ühiselt koos tuvastamata isikuga. Kuigi tunnistajad K.S. e ning K. ja M.K. ei näinud Lauriorus teist inimest hästi ega osanud teda kirjeldada, kinnitasid nad kõik, et sündmuskohal oli kaks inimest. Samuti ütles tunnistaja T.N. e, et Põlgaste garaažide juures eemaldusid valgest numbrimärkideta autost kahed värsked jalajäljed. Arvestades eelnevat, tuvastaski kohus, et E.V üritas haaratsi ära võtta ühiselt koos tuvastamata isikuga. Kohus asus seisukohale, et on tõendatud, et traktor oli H. Kingu jaoks võõras ja kuulus Mk Võsahooldus OÜ-le. Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M.K. selgitas, et ta ostis traktori E.L. ilt laenatud raha eest U.T. ilt ning et müügilepingusse kirjutati Mk Võsahooldus OÜ registrikood hiljem, kui osaühing registreeriti. M.K. e ütlused kattuvad tunnistaja U.T. i ja E.L. i ütlustega. Seega pole traktori Mk Võsahooldus OÜ-le kuulumine vaid M.K. e väide, millega tuldi esmakordselt välja käesoleva kriminaalmenetluse käigus, vaid sellest teadsid teised asjassepuutumatud isikud juba varem. Erinevalt kaitsjast ei näinud kohus ühtki alust kahelda nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ning seetõttu ei tekkinud kohtul ka tõsiseltvõetavaid kahtlusi traktori omanikus. Seda järeldust ei kummuta ka asjaolu, et traktorit pole liiklusregistris registreeritud. Nimelt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et sõiduauto nagu mis tahes muu vallasasja omand antakse üle AÕS §‑de 92‒94 alusel ning eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta. Kanne liiklusregistris ei ole sõiduki omandi ülemineku eelduseks. Seega on sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet. M.K. e ja U.T. i ütlustega traktori müügi kohta on kooskõlas ka
10. augusti
11. a müügileping, mille kohaselt müüs U.T. Mk Võsahooldus OÜ-le traktori Norcar
12. Lepingu on müüja poolt allkirjastanud U.T. ja ostja poolt on lepingu allkirjastanud Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M.K. . Kuigi Mk Võsahooldus OÜ äriregistri väljavõttest nähtuvalt registreeriti Mk Võsahooldus OÜ äriregistris
13. oktoober 2019 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast müügilepingu sõlmimist), selgitas M.K. kohtus, et registrikood lisati müügilepingusse hiljem. Ta ostis traktori varem, aga teadis juba ostmise ajal, et traktor saab Mk Võsahooldus OÜ-le. Kohtu hinnangul on need ütlused usaldusväärsed ega tekita kahtlusi traktori omanikus. Nimelt selgitas ka tunnistaja E.L. , kes korraldas treileriga traktori Norcar 490 äraveo U.T. i elukohast, et esialgu tegi treileriettevõtte arve Egeri talule ja seejärel Egeri talu koostas arve Mk Võsahooldus OÜ-le. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt tehti enne Mk Võsahooldus OÜ äriregistris registreerimist seoses traktoriga Norcar 490 mitu tehingut, mis hiljem puudutasid Mk Võsahooldus OÜ-d. Arvestades, et kõik asjaosalised kinnitavad vastavate omavaheliste kokkulepete olemasolu, pole alust kahelda, et traktor Norcar 490 kuulub Mk Võsahooldus OÜle. Vastuseks kaitsja väitele, et traktori Norcar 490 omandiõigus pole tõendatud, märkis kohus, et AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Järelikult erinevalt kaitsja veendumusest ei pea vallasasja valdaja oma omandiõigust tõendama, vaid vastupidi  seaduse järgi eeldatakse vallasasja valdaja omandiõigust ja selle eelduse kummutamiseks tuleb esitada vastupidised tõendid. Andes karistusõigusliku hinnangut H. Kingu teole, märkis kohus, et

§ 199

lg 2 p 7 sätestab kuriteona grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise 4 eesmärgil.

§ 25

lg 4 kohaselt algab kaastäideviimise korral süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kuna praeguses asjas ei jõutud haaratsit Mäe-Lauri kinnistult ära viia, pole

§ 199lg 2 p 7 koosseisu objektiivsed tunnused täidetud ja kõne alla tuleb H.

Kingu vastutusele võtmine

§ 199lg 2 p 7  § 25 lg 4 järgi varguse katse eest.

Kohus leidis, et eeltoodud seisukohta ei kummuta ka asjaolu, et pole täpselt teada, mida E.V sündmuskohal tegi ja mida tegi temaga koos tegutsenud tuvastamata isik. Arvestades, et sündmuskohale mindi ühiselt H. Kingu sõidukiga, millelt oli eelnevalt äravõetud numbrimärgid, ning kaasa võeti kelk ja lõiketangid, tegid teo toimepanijad ettevalmistusi ja planeerisid haaratsi eemaldamist ette. See viitab kooskõlastatud teoplaanile. Samuti tegutsesid E.V ja teine tuvastamata isik mõlemad sündmuskohal ja seega valitsesid ühiselt toimepandavat tegu.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt pole määrava tähtsusega, mida täpselt keegi kaastäideviijatest sündmuskohal tegi, sest ühine ja kooskõlastatud tegu omistatakse neile kõigile. Järelikult vastab H. Kingu tegu kaastäideviimise tunnustele. Kuna E.V ja tuvastamata isik eemaldasid vastavalt oma teoplaanile metsaveotraktori küljest haaratsi ja asusid seda kelguga autoni vedama, et haarats Mäe- Lauri kinnistult ära viia (s.o jätta haaratsi omanik haaratsist kestvalt ilma), alustasid nad ka vahetult varguse toimepanemist

§ 25lg 4 mõttes.

E.V ja tuvastamata isik tegutsesid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgiga ning vargus jäi lõpule viimata vaid seetõttu, et tunnistajad K.S. e ning K. ja M.K. sõitsid sündmuskohast mööda, märkasid teo toimepanijaid ning sekkusid. Arvestades eelnevat, on täidetud ka

§ 199lg 2 p 7  § 25 lg 4 objektiivsed tunnused.

E.V ja tuvastamata isik olid vahetult alustanud varguse toimepanemist. Karistus. H. Kingule karistust mõistes arvestas kohus

§ 56lg 1 ettenähtud asjaolusid.

Hinnates H. Kingu süü suurust leidis kohus, et H. Kingu tegu jäi katsestaadiumisse ja asjas pole tõendatud varguse katse objektiks olnud haaratsi täpne väärtus. Seega pole H. Kingu süü kuigi suur ja jääb alla keskmise. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus nõustus kaitsjaga, et esineb

§ 57

lg 1 p-s 7 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o E.V oli talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal kõrges eas isik. Kohus ei nõustunud kaitsjaga lugeda H. Kingul esinev raske puue tema karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 2 mõttes.

Kuigi H. Kingu pensionitunnistusest nähtuvalt on H. Kingul alates 17. juulist 2012 (sh talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal) raske puue, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et raske puue mõjutas kuidagi E.V kuritegu toimepanema. Järelikult pole põhjust E.V ainuüksi raske puude tõttu karistuse mõistmisel teistest leebemalt kohelda. Kohus leidis, et kuivõrd H. Kingu karistusregistri väljavõtte kohaselt pole tal kehtivaid kriminaalkaristusi, ei vaja ta edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks väga karmi kohtlemist. Samuti ei nõua üldpreventiivsed kaalutlused praeguses asjas raske karistuse mõistmist. Pidades silmas eelnevat kogumis, nõustus kohus prokuröriga, et H. Kingule pole vaja vältimatult mõista 5 karistuseks vangistust, vaid teda on võimalik karistada

§ 199lg-s 2 sätestatud kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega.

Tsiviilhagi Mk Võsahooldus OÜ nõuab tsiviilhagis kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb selles, et E.V eemaldas metsaveotraktori Norcar 490 küljest haaratsi äravõtmise käigus tapi maksumusega 250 eurot ja lõhkus ära voolikud maksumusega 160 eurot. Kokku tekitas E.V Mk Võsahooldus OÜ-le varalist kahju 410 eurot. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et E.V üritas 29. veebruaril 2020 grupis koos tuvastamata isikuga ära võtta Mk Võsahooldus OÜ-le kuuluva haaratsi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning lõikas selleks katki voolikud, millega oli haarats metsaveotraktori külge kinnitatud. Samuti selgitas Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M.K. , et traktori küljest oli kadunud tapp. Mk Võsahooldus OÜ-le ACM Service OÜ poolt tehtud hinnapakkumise kohaselt maksavad tapp koos määrdekanalitega, hüdrovoolikud ja distantsseibid Norcar 490 jaoks kokku 456,30 eurot Eelnevat arvestades leidis kohus, et E.V tekitas Mk Võsahooldus OÜ-le voolikute katki lõikamisega ja tapi eemaldamisega varalist kahju. Arvestades, et E.V tegutses Mk Võsahooldus OÜ nõusolekuta, rikkus ta järelikult voolikute katki lõikamisega ja tapi eemaldamisega Mk Võsahooldus OÜ omandit. Selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kohtu hinnangul on uute voolikute, tapi ja distantsseibide ostmiseks tehtavad kulud mõistlikud selleks, et taastada H. Kingu õigusvastasele tegevusele eelnenud olukord. Eelnevast tulenevalt otsustas kohus, et E.V on kohustatud hüvitama Mk Võsahooldus OÜ-le 410 eurot. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H. Kingu kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse H. Kingu süüditunnistamises tühistada ning süüdistatav kuriteo toimepanemises õigeks mõista. H. Kingu menetluskulud palub kaitsja jätta süüdistatava õigeksmõistmise korral riigi kanda. Apellatsioonis leiab kaitsja, et H. Kingu suhtes süüdmõistvat kohtuotsust tehes on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellant on seisukohal, et kohus ei ole tuvastanud, kes võimaliku kuriteo toime pani ja milline on tema seos eelkõige teo toimepanemise kohaga (

§ 11). 6 Tunnistaja K.S.

e, kes on väitnud, et tundis ära süüdistatava garaažide vahel, ei tundnud teda ära väidetaval teo toimepanemise kohal. Ebapiisav on lähtuda nimetatud tunnistaja väitest, et süüdistataval olid seljas sarnased riided selle isikuga, keda ta nägi võimalikul sündmuskohal.

§ 199

lg 1 sätestab, et vargus on võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil. Asjas ei ole tuvastatud, kes on võõra vallasasja (traktori Norcar 490) omanik ja kas õiguspärane omanik või õiguspärane valdaja üldse olemas on. Üllatuslik on apelleeritavas kohtuotsuses kohtu n.ö vaikides möödaminemine faktist, et traktor Norcar 490 suhtes on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata selle päritolu ja omandiõiguse kuulumine väidetavatele kannatanutele-tsiviilhagejatele. Kohtu järeldused sellest, et traktori omanikuks on Mk Võsahooldus OÜ, on ebaõiged ja tuginevad AÕS normide ebaõigele kohaldamisele. Asjas ei ole fikseeritud oluline asjaolu, et sündmuskohal oli just see traktor, millise küljest väidetavalt haaratsi varguse katse toime pandi. Sündmuskoha vaatlusel ei ole tuvastatud, et tegemist on numbrimärkideta traktoriga. Ka ei ole tuvastatud selle traktori VIN-koodi või selle puudumist, et oleks olnud võimalik tuvastada traktori riiki toomise asjaolud. Väidetavalt süüdistatava poolt toime pandud teo tähtsad tehiolud on jäänud selgitamata ja ei ole tõendatud, kas ja milliseid tegevusi pani toime raske puudega vanur sündmuskohal üle 200 kg kaaluva, väidetavalt traktori küljest eemaldatud, asja suhtes. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi olid sündmuskohal küll kelgu jäljed, kuid jalajälgede olemasolu ei ole fikseeritud ja jalajälgede jäljendite võtmist ei ole kriminaalmenetlusõiguse normidega ettenähtud korras teostatud. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viiksid n.ö. kokku traktori juures või teel olnud jalajäljed H. Kingu jalanõudega. Kui H. Kingut nähti Põlgastes garaažide juures, siis pidi ta ju jätma sinna ka jalajäljed ja neid oleks saanud võrrelda jälgedega, mis olid traktori juures, sellist võrdlust ei ole tehtud. See, et H. Kingule kuuluvast sõidukist leiti kelk, mis oli erinevatel väidetel lumine ja siis teistel väidetel porine, ei tõenda kuidagi seda, et sama kelgu jäljed olid traktori juures. Menetluses ei ole esitatud ühtki mõõtmistulemust või tehtud mingit muud menetlustoimingut, mis kinnitaks, et jäljed traktori juures lumel vastavad samale kelgule, mis leiti H. Kingu autost. Menetluses ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, kui suure koormustaluvusega oli antud kelk, ehk kui suure koorma vedamisel oleks kelk vastu pidanud. Ei ole uuritud ka tootja infot antud kelgu kohta. H. Kingu autost leitud tangid - ka neid ei ole kuidagi uuritud või testitud, tuvastamaks, kas selliste tangidega on võimalik traktoril läbilõigatud voolikuid lõigata (kas tangid avanevad nii palju, et voolik sinna vahele mahub ja siis, kui mahub, kas sellised tangid ka vooliku läbi lõikavad). Survevoolik on lisaks kummivoolikule mitmekordse teraskiududude kihiga ümbritsetud. Haaratsi eemaldamiseks oli eemaldatud seda kinnitav tapp. Kuskilt ei selgu, kuidas oli tapp kinnitatud, milliseid tööriistu oli vaja tapi eemaldamiseks ja kas sellised tööriistad olid H. Kingu auto peal. Samuti on arusaamatu, kuhu see tapp siis kadus. Kui E.V oleks sooritanud selle kuriteo, oleks olnud ka see tapp tema sõidukis või siis traktori või haaratsi juures. Tappi, mis 7 maksab 250 eurot ei jäeta lihtsalt maha, ei visata minema. On igati usutav ja loogiline, et isik või isikud kes haaratsi traktorilt eemaldasid, võtsid ka tapi kaasa. Kaitsja hinnangul on kohus otsust tehes rikkunud oluliselt ka kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja hinnangul on kohtuotsuse resolutiivosa järeldused süüdistatava süü olemasolu ja selle tõendatuse kohta meelevaldsed ja ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus ei ole esitanud põhjendusi, miks ta ei reageeri ilmselgele dokumendi (väidetava müügiakti) võltsimisele. Sellega on kohus otsust tehes rikkunud KrMS § 312 p-de 1 ja 2, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 tähenduses. Kaitse hinnangul on kohtumenetluses aset leidnud ka muud kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, mis võivad olla olulised KrMS § 339 lg 2 alusel – näiteks ilmselgelt võltsitud tõendite aluseks võtmine kohtu poolt otsuse tegemisel. Võltsitud müügileping ei loo omandiõigust ostjale – ei M.K. ele ega Mk Võsahooldus OÜ-le ja nad ei saa asjas figureerida kannatanutena ja tsiviilhagejatena. Eeltoodust tulenevalt võib tegemist olla kahetsusväärse pretsedendiga, kus tsiviilhagejatena figureerivad isikud, kes ei ole tõendanud asja (traktori) suhtes omandiõigust ja on hoopis asunud võltsima dokumenti, et selle abil omale õigusi luua. Apellant on seisukohal, et sellega seoses on läbinisti vale olnud kohtu poolt tsiviilhagi rahuldamine. Apellant peab ebaõigeks ka kohtu poolt apelleeritava otsuse p-s 40 esitatud seisukohta, et „…H. Kingul on ka raske puue, kuid kohtu hinnangul ei kergenda see asjaolu H. Kingu karistust“ ning „kuigi H. Kingul on esineb raske puue, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et raske puue mõjutas kuidagi E.V kuritegu toime panema.“ Kaitsja leiab, et selline kohtu „loogika“ on n.ö. äraspidine. Kui isegi peaks püsima jääma kohtulik otsustus, et E.V on tõendatult toime pannud temale süüks arvatud teo, oli ja on temal objektiivselt ikkagi olemas raske puue. Kohtu taolise „loogika“ korral peaks ka süüdistatava kõrge vanuse arvestamisel vastutust kergendava asjaoluna tõendama hakkama, et kõrge vanus mõjutas isikut kuritegu toime panema ja kui seda tõendada ei õnnestu, siis seda arvestada ei saa. Seetõttu leiab apellant, et ka juhul, kui kohus leiab, et ta on temale süüks pandud kuriteo toime pannud ja ta kuulub süüdimõistmisele, tuleb tema rasket puuet vastutust kergendava asjaoluna arvestada ja mõista temale kergem karistus võrreldes sellega, millise mõistis kohus. Vastuväited apellatsioonile 8. märtsi 2022 määrusega andis ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada omapoolseid kirjalikke seisukohti. 22. märtsil 2022 esitas prokuratuur omapoolsed vastuväited apellatsioonile. Prokuratuur leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja seisukohad apellatsioonis on põhiliselt samad, mis maakohtus. Kohus on neid oma otsuses põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et need ei ole põhjendatud ning kohtus uuritud tõenditega on süüdistatava versioon ümber lükatud. Kohus on järginud tõendite hindamise 8 põhimõtteid, hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning põhjendanud, millistele tõenditele H. Kingu süüditunnistamine tugineb. Samuti ei tekkinud kohtul kahtlusi traktori omandiõiguses ning ka neid seisukohti on otsuses piisavalt põhjendatud. 22. märtsil 2022 esitas omapoolsed vastuväited prokuratuuri seisukohtadele kaitsja. Kaitsja leiab, et prokuröri väited apellatsiooni kohta on üldsõnalised ja mitte midagi ütlevad, kuna ei sisalda konkreetseid faktiväiteid. Seetõttu puuduvad ka apellatsiooni faktiväiteid ümberlükkavad põhistused. Apellant jääb tema poolt esitatud faktiväidete, seisukohtade ja nende põhistuste juurde ning palub apellatsioon rahuldada selles esitatud põhjustel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooni ning sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et H. Kingu süü

§ 199

lg 2 p 7 - § 25 lg 4 järgi esitatud süüdistuses on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi H. Kingule süüks arvatud käitumise ning sellele antud õigusliku hinnangu kohta. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud kohtuotsuses kohtu järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt süüdistatav süüdi tunnistati. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete seisukohtade lisamisega apellatsioonis esitatud põhiväidetele vastates. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, kes võimaliku kuriteo toime pani ja milline on tema seos eelkõige teo toimepanemise kohaga. Esitatud väidet põhistab kaitsja sellega, et tunnistaja K.S. e, kes tundis H. Kingu ära Põlgastes garaažide vahel, ei tundnud teda ära väidetaval sündmuskohal. Ebapiisav on lähtuda K.S. ne väitest, et H. Kingul olid seljas sarnased riided selle isikuga, keda ta nägi võimalikul sündmuskohal. Ringkonnakohus kaitsja taoliste väidetega ei nõustu. Tunnistajate K.S. ne, K. ja M.K. i ütlustega on kriminaalasjas tõsikindlalt tuvastamist leidnud, et

1. veebruaril 2020 kella 22.30 paiku, sõites läbi Põlva maakonnas asuvast Lauriorust, märkasid nad tee ääres seismas valget värvi kaubikut, millel puudusid numbrimärgid. Sõiduki juures nägid nad kahte isikut, kelledest ühel oli seljas sinakas kombinesoon, jalas kummikud ja peas müts. Kuivõrd sõiduk ja inimesed seisid kohas, millest mitte kaugel oli juba pikemat aega pargitud metsaveotraktor, siis tundus neile toimuv kahtlane. Nad jälitasid numbrimärkideta valget kaubikut ning avastasid selle Põlgaste külas garaažide juures. Nende kohale jõudes sõidukis kedagi ei olnud. Sõitnud ümber garaažide kohtasid nad meest, kelle riietus vastas 9 sündmuskohal nähtud isiku riietusele, s.o ka sellel isikul oli seljas sinaka värvi kombinesoon, peas müts ja jalas kummikud. K.S. e tundis kohatud isikus ära H. Kingu. Ringkonnakohtu arvates ei ole midagi tavatut selles, et K.S. e ei tundnud H. Kingut ära sündmuskohal. Tunnistajad nägid teeääres seisvat numbrimärkideta kaubikut ja selle juures olevaid isikuid sõitvast autost, s.o ajavahemik, mil tunnistajad said olukorda tajuda ja oma mälus talletada, oli piiratud. Arvestada tuleb sedagi, et väljas oli pime ja olukorra fikseerimine tunnistajate poolt sai toimuda vaid nende sõiduki tulede valguses. Teisisõnu, olukorras kus tunnistajad nägid Laineorus toimuvat liikuvast sõidukist vaid mõne sekundi jooksul ja sedagi piiratud nähtavuse tingimustes, ei ole põhjust heita K.S. nele ette, et ta ei tundnud H. Kingut ära sündmuskohal. Küll aga on ringkonnakohtu arvates igati võmalik taolise lühikese ajavahemiku jooksul, mil tunnistajad möödusid teeäärde pargitud sõidukist, fikseerida sündmuskohal viibinud isikute arvu ning märgata tunnistajate vaatevälja jäänud isiku riietust. Siinjuures on ringkonnakohtu arvates tähelepanuvääriv, et tunnistajate ütlused nii sündmuskohal märgatud isikute arvu kui ka seal viibinud ühe isiku riietuse kirjelduse osas on need kokkulangevad. Kaitsja väide, nagu oleks maakohus tuvastanud H. Kingu viibimise Laineorus asuval sündmuskohal vaid H. Kingu riietuse sarnasuse alusel sündmuskohal viibinud isiku riietusega, on ringkonnakohtu arvates eksitav. Lugedes tõendatuks, et E.V oli isikuks, kes viibis
2. veebruaril 2020 sündmuskohal, on maakohus lähtunud tõendite kogumist, mitte aga ainuüksi tunnistajate väidetest H. Kingu riietuse kohta, nagu püüab seda väita kaitsja. Nii on maakohus tuvastanud, et Põlgastes garaažide juurest avastatud nubrimärkideta valge värvi sõiduk kuulub K. Kingule. Tunnistaja T.N. e ütlustest tuleneb, et kui ta patrullpolitseinikuna sündmuskohale jõudis, oli sõiduki mootor soe, mis ringkonnakohtu arvates viitab üheselt sellele, et sõidukiga oli vahetult enne selle parkimist sõidetud. Nimetatud asjaolu langeb aga kokku tunnistajate ütlustega milliste kohaselt märkasid nad Lauriorus just valget värvi nubrimärkideta sõidukit, mis sõitis sündmuskohalt ära Põlgaste suunas ja mida nad märkasid Põlgastes garaažide juures. Nimetatud sõiduki ülevaatamisel avastati selle kaubaruumis lumine kelk ning lõiketangid. T.N. e ütluste kohaselt sai ta kelku vaadates aru, et seda oli vahetult enne kasutatud, sest kelk oli lumine ja lumi ei olnud ära sulanud. Ka oli lumi sulamata nii juhi kui ka kõrvalistuja koha peal ( tl 149). Samas on kelgujälgede olemasolule sündmuskohal viidanud tunnistajad (M.K. , K.S. e, K. ja M.K. ) ning kelgujäljed on fikseeritud ka sündmuskoha fotol nr 7 (tl. 69). Ringkonnakohus leiab, arvestades seda, et kelk asus H. Kingule kuuluvas sõidukis ja nimelt seda sõidukit märkasid tunnistajad Lauriorus asuval sündmuskohal, kusjuures kelgul tuvastati ka sulamata lumi ning seda, et sündmuskohal tuvastati kelgujäljed, saab küllaldase tõenäosusega väita, et nimelt sõiduki kaubaruumis avastatud kelku kasutati ka sündmuskohal. H. Kingule kuuluvast sõidukist avastati ka lõiketangid. 10 Sündmuskoha vaatluse käigus on tuvastatud, et metsaveotraktori Norcar 490 hüdrovoolikud olid läbi lõigatud (tl.68). Seega on igati loogiline järeldada, et nimelt nende lõiketangidega lõigatigi läbi traktori hüdrovoolikud. Nõustudes maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et H. Kingu riietuse sarnasus isiku riietusega, kes tunnistajate ütluste kohaselt viibis sündmuskohal, numbrimärkideta valge kaubiku viibimine sündmuskohal, selle hilisem avastamine sooja mootoriga parkituna Põlgaste garaažide juurest, selle kuulumine H. Kingule ning sõidukist avastatud kelk ja lõiketangid, milliste kasutamine on seostatav metsaveotraktorilt haaratsi eemaldamisega, moodustavad sellise kaudsete tõendite kogumi, mis annab tõsikindla aluse väiteks, et üheks isikuks kes viibis
3. veebruaril 2020 Laineorus sündmskohal oli E.V. Seega on kaitsja etteheide, nagu puuduksid kriminaalasjas tõendid, tuvastamaks H. Kingu viibimist
4. veebruaril 20202 Laineorus asuval sündmuskohal, põhjendamatu. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kuigi H. Kingule kuuluvast sõidukist leiti plastikust kelk, ei tõenda see veel seda, et nimelt selle kelgu jäljed tuvastati sündmuskohal. Ka näitab asjaolu, et kelk oli mudane, porine pigem seda, et kelku kasutati hoopis millekski muuks, sest sündmuskohal traktori juures muda ei tuvastatud. Tuginedes tunnistajate ütlustele ja ka sündmuskohal fikseeritud jälgedele on ringkonnakohtu arvates võimalik üheselt väita, et metsaveotraktorilt eraldatud haarats veeti tee äärde kelguga. Samas on tuvastatud seegi, et H. Kingule kuuluvast sõidukist leiti plastikkelk, millel oli sulamata lumi. Ringkonnakohtu arvates kokkulangevus selles, et metsaveotraktorilt eemaldatud haarats veeti tee äärde kelguga ja nimelt H. Kingu sõidukist, mida oli vahetult enne selle parkimist ja avastamist kasutatud, leiti kelk, millel oli sulamata lumi, ei saa olla juhuslikku laadi. Ülalnimetatud asjaolude kokkulangevus aga annab küllaldase aluse väiteks, et just H. Kingu sõidukist avastatud kelku kasutati traktorilt eemaldatud haaratsi lohistamiseks tee äärde.
5. märtsil 2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on tõepoolest märgitud, et H. Kingule kuulvast sõidukist Peugeot Partner avastatud kelk on määrdunud poriga (tl 76). Samas on tunnistaja T.N. e vaadelnud kelku
6. veebruari 2020 õhtul ning tuvastanud, et kelgul oli sulamata lumi. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistaja sellekohaste ütluste usaldusväärsuses. Seega ei välista asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritud kelgul olev porimäärdumus kuidagi selle kelgu kasutamist
7. veebruaril 2020 õhtul. Seda põhjusel, et kelku fotografeeriti alles
8. märtsil 2020 ning on üldteada, et soojuse toimel lumi sulab. Apellatsioonis leiab kaitsja, et H. Kingu sõidukist leitud lõiketange ei ole uuritud ega testitud, kas taoliste tangidega on võimalik traktori hüdrovoolikuid läbi lõigata (kas tangid avanevad niivõrd, et voolik sinna vahele mahub). Ka on tunnistaja E.L. kohtuistungil kinnitanud, et hüdrovoolikute läbilõikamiseks on vajalik kasutada ketaslõikurit. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole kriminaalasjas tõepoolest korraldatud menetlustoimingut, millest nähtuks, kas metsaveotraktori survevoolikud mahuvad H. Kingu sõidukist leitud tangide lõiketerade vahele. Ringkonnakohtu arvates puudus selleks ka vajadus, sest juba voolikute ja tangide lõiketerade visuaalsel vaatlusel (vt tl. 68, 77) on võimalik sellele küsimusele vastata jaatavalt. 11 Ringkonnakohus leiab, et ka E.L. i väited, milliste kohaselt saab metsaveotraktori hüdrovoolikuid läbilõigata vaid ketsalõikuriga, ei välista võimalust, et seda on võimalik teha ka lõiketangidega. H. Kingu sõidukist leitud lõiketangid on muuhulgas ju kasutatavad ka metalli läbilõikamiseks (n traataed, elektrijuhtmed). Ringkonnakohus leiab, arvestades sündmuskohal olnud metsaveotraktori hüdrovoolikute läbimõõtu, et voolikute sisse sulatatud metallvõrk ei saanud olla sedavõrd jämedakoeline, et seda ei oleks võimalik H. Kingu sõidukist leitud lõiketangidega läbi lõigata. Apellatsioonis viitab kaitsja kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite puudulikkusele. Kaitsja toob esile, et kriminaalasjas ei ole fikseeritud sündmuskohal Lauriorus ja Põlgastes pargitud sõiduki juures tuvastatud jalatsijälgi, neid ei ole omavahel võrreldud ning neid ei võrreldud H. Kingu jalatsitega. Ka ei ole esitatud ühtki tõendit sõidukist leitud kelgu koormustaluvuse kohta ega uuritud ka tootjainfot kelgu kohta. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et selliseid tõendeid ei ole kriminaalasjas tõepoolest kogutud. Samas leiab ringkonnakohus, et taoliste tõendite kogumiseks puudus käesolevas asjas ka vajadus. Kriminaalmenetluse seadustik ei sea piiranguid sellele, missuguste tõenditega saab konkreetseid tõendamiseseme asjaolusid tuvastatuks lugeda ning ammugi ei ole määrav tõendite rohkus mingi tõendamiseeseme asjaolu tõendatuks lugemisel. Eelkõige määrab tõendi kogumise vajaduse selle tähtsus ühe või teise tõendamiseseme asjaolu tõendamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on kogutud piisavalt teisi tõendeid, mis annavad aluse väita, et E.V pani toime talle süüks arvatud kuriteo ja kaitsja poolt nimetatud tõendite kogumata jätmine kohtueelsel uurimisel ei sea taolist otsustust kahtluse alla. Seonduvalt metsaveotraktori haaratsi tapi mitteleidmisega sündmuskohalt ega ka H. Kingu sõidukist, märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja arutluskäiguga, et kui E.V oleks talle süüksarvatava kuriteo toime pannud, siis oleks ta haaratsit hoidva tapi kaasa võtnud. Keegi ei jäta 250 eurot maksvat tappi lihtsalt maha ega viska minema. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline arutluskäik põhineb eelkõige tema enese subjektiivsel arvamusel. Pealegi tuleb nimetatud tapi mahajätmise või kaasavõtmise kohta hinnagu andmisel kaalutleda, millisel eesmärgil kavatsesid isikud tarktorilt eemaldatud haaratsit edaspidi kasutada. Arvestades nimetatud traktori väljalaske aastat

§ 199

lg 1 näeb ette vastustuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 199

lg 1 sõnastusest tulenevalt on nimetatud paragrahvi järgi karistatav vaid võõra asja hõivamine. Asi ei ole isikule võõras, kui ta on selle ainuomanik või kui on tegemist peremehetu varaga. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid ja seda ei ole väitnud ka E.V , et mestsaveotraktori, mille haaratsit püüti varastada, omanikuks olnuks E.V . Ringkonnakohtu arvates puudus H. Kingul ka igasugune mõistlik ja arvestatav põhjus arvamaks, et metsaveotraktoril ei ole omanikku ning traktori näol on tegemist peremehetu varaga. Üaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et metsaveotraktor, s.h selle haarats, oli H. Kingu jaoks võõras vara ning seega on salajase varguse objektiivse koosseisu nimetatud asjaolu tõendamist leidnud. Küll aga omab nimetatud asjaolul tähtsust esitatatud tsiviilhagi üle otsustamisel, s.o kriminaalasjas tuleb tuvastada isik kes on metsaveotarktori Norcar 490 omanik ning kas ja kui suures ulatuses on traktorilt haaratsi eemaldamisega talle kahju tekitatud. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Ringkonnakohtu arvates on kriminaalasjas tõsikindlalt tuvastatud, et U.T. võõrandas

1. augustil 2019 koostatud müügilepingu alusel metsaveotraktori Norcar 490 ja andis selle valduse üle omandajale. Koostatud müügilepingu p. 4 kohaselt leppisid pooled kokku, et omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist. Nimetatut on üheselt kinnitanud U.T. müüjana ja M.K. ostjana. Lisaks on metsaveotraktori müümist-ostmist ja selle valduse üleandmist ostjale kinnitanud ka E.L. . 13 M.K. on selgitanud, et traktori ostis ta eraisikuna, kuid juba ostes ta teadis, et annab traktori omandiõiguse üle Mk Võsahooldus OÜ-le, mida ta lootis asutada ja Äriregistris registreerida. Nimetatud põhjusel kandiski ta ostu-müügilepingusse ostjana Mk Võsahooldus OÜ. Mk Võsahooldus OÜ kanti Äriregistrisse tegelikult
2. oktoobril
3. M.K. e selgituste kohaselt
4. novembril 2021 toimunud eelistungil „kirjutaski ta traktori firmasse“. Ka on M.K. kinnitanud, et traktori kuulumine Mk Võsahooldus OÜ-le kajastub ka vastavas äriregistri kandes. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda M.K. e taolistes väidetes. Kaudselt kinnitab ringkonnakohtu arvates M.K. e ütluste tõelevastavust ka asjaolu, et M.K. on palunud kahjuhüvitise väljamõistmise korral kanda see Mk Võsahooldus OÜ arveldusarvele. Eeltoodust saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et M.K. e eesmärgiks oli juba metsaveotraktori soetamisel anda selle omandiõigus üle Mk Võsahooldus OÜ-le ja seda ta pärast osaühingu Äriregistrisse kandmist ka tegi. Nimetatust tulenevalt ja nõustudes maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et metsaveotraktori Norcar 490 omanikuks on Mk Võsahooldus OÜ. Seega on maakohus H. Kingu poolt tekitatud kahju hüvitise põhjendatult välja mõistnud Mk Võsahooldus OÜ kasuks. Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on otsust tehes rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Menetlusõiguse rikkumisena toob kaitsja esile, et kohus ei ole esitanud põhjendusi, miks ta ei reageeri ilmselgele dokumendi – müügilepingu – võltsimisele. Ka toob kaitsja esile, et kohtumenetluses on aset leidnud kriminaalmenetluse rikkumised, mis võivad olla olulised KrMS § 339 lg 2 alusel. Seejuures viitab kaitsja taaskord tema arvates võltsitud tõendi (ostumüügi leping) aluseks võtmisele kohtuotsuse tegemisel. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus otsuse punktides 27-29 analüüsinud metsaveotraktori müügiga seonduvat müügilepingut ning ka tunnistajate ütlusi selle lepingu sõlmimise ja traktori valduse üleandmise asjaolude kohta. Hinnates nimetatud tõendeid kogumis on kohus teinud otsustuse, et metsaveotarktori Norcar 490 omanikuks on Mk Võsahooldus OÜ. See, et kaitsja ei nõustu maakohtu analüüsi alusel tehtud järeldustega ei ole kuidagi vaadeldav KrMS § 339 lg 1 p 7,8 rikkumistena ( vt RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-15-13, 3-1-1-11-15). Ringkonnakohtu arvates ei anna asjaolu, et metsaveotraktori omaniku tuvastamisel tugines maakohus ka ostu-müügi lepingule, tunnistades selle lubatavaks tõendiks, veel alust väiteks, et taoliselt otsutades rikkus kohus KrMS § 339 lg 2 sätteid. Tegemist on vaid kohtumenetluse poolte erinevate hinnangutega konkreetsele tõendile. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja väitega, nagu oleks maakohus H. Kingule karistust mõistes jätnud põhjendamatult arvestamata

§ 57lg 2 mõttes süüdistataval esineva raske puude.

Ringkonnakohus möönab, et kohtu poolt taolise otsustuse põhjendamisel kasutatud sõnastus on mitmeti mõistetav, kuid õige on kohtu järeldus mitte arvestada H. Kingul esinevat rasket puuet tema karistust kergendava asjaoluna. 14 Kriminaalasjas on tuvatamist leidnud, et E.V pani toime salajase vargus katse ja seda vaatamata sellele, et tal on raske puue. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et H. Kingul esineva raske puude tõttu oli ta sunnitud kuriteo toime panema (näit. rahalised raskused). Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et H. Kingul raske puude olemasolu ei saa vaadelda tema karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 2 mõttes.

Menetluskulu H. Kingu valitud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse jätta lepingulisele esindajale makstud tasu apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu hüvitamiseks riigi kanda. Taotlusele lisatud arvete kohaselt palub kaitsja hüvitada apellatsiooni koostamiseks ja konsultatsioonideks süüdistatavaga kulunud aja eest kokku 713 eurot, milles sisaldub käibemaks. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja või esindaja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. Kolleegiumi hinnangul on valitud esindaja tehtud toimingud kannatanu esindamiseks apellatsioonimenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on esindaja tunnitasu 92 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistliku suurusega. Ringkonnakohus jätab oma otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata s.o teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi. KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 15