Obsah (8)

§ 199§ 68§ 66§ 57§ 25§ 21§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4864 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Mar

§ 199

lg 2 p 7  § 25 lg 4 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Y.X isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; haridus;xxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipeetud 02.-03.03.2020 Feliks Luiksaar (kokkuleppel) Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, § 311, § 312 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Y.X

§ 199

lg 2 p 7  § 25 lg 4 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata Y.X Kingul eelvangistuses viibitud aeg 02.-03.03.2020 (s.o 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära) mõistetud karistuse hulka ning määrata, et Y.X Kingul tuleb tasuda veel rahaline karistus 174 päevamäära (s.o 1740 eurot). 3.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada Y.X Kingul tasuda rahaline karistus 1740 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja kohustada Y.X-i tasuma rahalise karistuse katteks vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 145 eurot. 1 Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

2. Rahuldada kannatanu Mk Võsahooldus OÜ (registrikood: 14831609, arvelduskonto nr: EE042200221072597980, Swedbank) tsiviilhagi ning mõista Y.X Kingult Mk Võsahooldus OÜ kasuks välja 410 eurot varalise kahju katteks.
3. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel mõista Y.X Kingult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 981 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Y.X Kingul tasuda sundraha 981 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 81,75 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud sundraha 981 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teeb kolmas isik, tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse tehakse. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse toimetamiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Y.X Kingu kanda valitud kaitsjale makstud tasu 2758 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus ja tsiviilhagi
7. Y.X-i süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi selles, et ta püüdis 29.02.2020 kella 22:30 paiku koos tuvastamata isikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mk Võsahooldus OÜ-le kuuluva metsaveotraktori xxxxxxxxxxx haaratsit koos pöördpeaga koguväärtusega 3200 eurot. Selleks lõikasid nad katki voolikud ja eemaldasid tapi ning vedasid haaratsi koos pöördpeaga kelguga tee äärde, kuid vargus jäi lõpule viimata mööda sõitnud isikute sekkumise tõttu. Seega pani H.K . toime

§ 199lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.

o grupi poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise katse.

1. Kannatanu Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M. K. kriminaalasjas tsiviilhagi ja nõuab H. varalise kahju hüvitamist summas 410 eurot. Varaline kahju seisneb selles, et H. . eemaldas 2 haaratsi äravõtmise käigus metsaveotraktori xxxxxxxxxxx tapi maksumusega 250 eurot ja lõhkus ära voolikud maksumusega 160 eurot. Kokku tekitas H. . varalist kahju 410 eurot. Esialgu taotles M. K. väljamõistmist tema enda kasuks, kuid 17.11.
2. a eelistungil täpsustas M. K. ta palub kahjuhüvitise välja mõista Mk Võsahooldus OÜ kasuks. Kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde, taotles H. Kingu süüditunnistamist

§ 199

lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi ning palus karistada teda rahalise karistusega 180 päevamäära (s.o 1800 eurot).

§ 68lg 1 alusel arvata aeg, mil H.

. oli kahtlustatavana kinni peetud (s.o 02.-03.03.2020 ehk 2 päeva) karistuse hulka, ning määrata, et H. Kingul tuleb rahalisest karistusest tasuda veel 1740 eurot.

1. Kannatanu Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M. K. kohtuistungil tsiviilhagi juurde ja palus kahjuhüvitise välja mõista Mk Võsahooldus OÜ kasuks.
2. Süüdistatav H. . kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest ja tsiviilhagist aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta keeldus kohtus ütluste andmisest ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.
3. H. Kingu kaitsja Feliks Luiksaar taotles H. Kingu õigeksmõistmist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist. 6.
4. Kohtueelne menetlus on olnud puudulik, pole tehtud kõiki vajalikke uurimistoiminguid (nt äratundmiseks esitamist, vastastamist ja lõikevahendite vaatlust) ning olulised asjaolud pole tõendatud. Olemasolevate tõendite põhjal võib H. . kahtlustada

§ 199

lg 2 p 7 – § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kuid süüdistuse esitamiseks ega süüditunnistamiseks nendest ei piisa. Esiteks pole tõendatud teo toimepanemine ja milliste lõikevahenditega haarats eemaldati  autost leiti tangid ja väidetavalt olid sündmuskohal maas õlitilgad, kuid kohtueelses menetluses ei kontrollitud, kas tangid olid õlised. Samuti pole tõendatud, kas haaratsit veeti kelguga ja kas selle kelguga oli üldse võimalik 29.02.2020 vedada 200 või 230 kg kaaluvat haaratsit. Internetist leitavate andmete kohaselt oli 29.02.2020 sulailm ja kui sellise ilmaga panna plastmasskelgule 230 kg kaaluv haarats, siis sulalumi vajub selle raskuse all ja kelku pole võimalik üldse vedada. Vaatamata eelnevale, pole uuritud kelku ega välja selgitatud võimalikke õigustavaid asjaolusid, vaid on toimunud põgus uurimine ainult süüstavate tõendite alusel. Lisaks kirjeldasid tunnistajad sündmuskohal nähtud isiku riietust, kuid neid riideesemeid (s.o kombinesooni, kummikuid ega mütsi) pole otsitud, kuigi see oli võimalik. Tunnistaja K. S. väitis kohtus, et ta tundis H. Kingu ära, kuid kaitsja viitas juba kohtueelses menetluses prokuratuurile esitatud taotluses, et tunnistajal võis olla motiiv anda valeütlusi. See seisukoht jäi tähelepanuta. 6.

1. Teiseks pole tõendatud, et tegu pandi toime grupis. Tunnistajad ütlesid, et nägid sündmuskohal paremini üht inimest, kuid teine inimene jäi auto varju ja tema kohta pole mingeid andmeid  kas ta oli noor või vana, paks või kõhn, lühike või pikk. H. . on kõhna mees, kaalub umbes 60 kg ja tal on raske puue. H. Kingust polekski olnud mingit vedajat ja oletatavasti pidi kogu jõud olema sellel teisel mehemürakal. Pole teada H. Kingu tegevus sündmuskohal ja sellises olukorras on alusetu rääkida teo toimepanemisest grupis. 6.
2. Kolmandaks pole teada, kes on traktori xxxxxxxxxxx. Kohtueelses menetluses esitati omandiõigust tõendava dokumendina traktori müügileping, kuid tunnistajate M. K. , U. T. E. L. antud ütlustest selgus, et see leping on võltsitud. Nimelt ütlesid tunnistajad, et lepingu 3 sõlmimise ajal 11.08.2019 polnud Mk Võsahooldus OÜ-d veel äriregistrisse kantud, kuid M. K. oli see mõte olemas ja ka äriühingu nimi oli juba välja mõeldud. Seetõttu täideti osa lahtreid lepingu sõlmimisel ja äriühingu registrikood lisati hiljem. Eelnev viitab otseselt võltsimisele. Samuti on traktor xxxxxxxxxxx ning peab liiklusseaduse ja selle alusel väljaantud õigusaktide kohaselt olema liiklusregistris registreeritud. Kuigi traktor on vallasasi, on selle vallasasja kohta sätestatud erinormid ja seadusest tulenevalt peab mootorsõiduki omand olema registris. Vaatamata eelnevale, pole traktorit liiklusregistrisse kantud. Tunnistajate jutt traktori saamise kohta vanaisalt on ebausutav ja ebareaalne ning pole tõendatud, et ükski asjaosalistest  M. K. T. , E. L. Mk Võsahooldus OÜ  on traktori omanik. Traktor on nende valduses, kuid kuna nad pole suutnud oma omandiõigust tõendada, on nende valdus ebaseaduslik. 6.
3. Kuna traktori omanikku pole tuvastatud, pole teada ka, milline oli tema suhe süüdistuses kirjeldatud teosse. On igasuguseid variante. Traktoril võis olla lammutustõend, see võis olla romu vms. Ning pole teada, milline on omaniku tegelik suhe või tahtmine seonduvalt selle traktoriga ja selle kallal toime panduga. Sellises olukorras pole võimalik ka öelda, kes on tsiviilhageja. 6.
4. Süüdistusaktis pole märgitud karistust kergendavaid asjaolusid. Riigikohus on selgitanud, et vanaduspensioniealine inimene on kõrges eas isik

§ 57lg 1 p 7 mõttes (vt RKKK 05.11.2012.

a otsus nr 3-1-1-93-12, p 9.2). H. . on vanaduspensionär ja tal on raske puue. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 199lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi 7.

H. . ei tunnistanud end süüdi ning tema kaitsja vaidlustas esitatud süüdistust, kritiseerides eeskätt kohtueelse menetluse kvaliteeti. Kaitsja leidis, et olulised asjaolud on jäetud välja selgitamata ja tõendeid on kogutud puudulikult, mistõttu pole võimalik kedagi süüdistuses kirjeldatud teos süüdi tunnistada. Kohus ei nõustu kaitsja etteheidetega ja leiab, et H. . tuleb

§ 199lg 2 p 7 – 25 lg 4 järgi süüdi tunnistada.

1. Nimelt nähtub Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liikme M. K. ütlustest, et esialgu tehti metsaveotraktoriga xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx külas, kuid kuna traktoril läks üks jupp katki, mida polnud saada, jäi traktor mõneks ajaks seisma. Traktorilt püüti varastada haaratsit ning M. K. sellest teada nii, et tunnistaja K. S. on M. K. töölise tuttav ja helistas töölisele. Samuti teatas politsei M. K. ja M. K. ka ise kohapeal. Seal nägi M. K. haarats oli toodud juba kelguga tee äärde. Masina juures oli näha, et voolikud olid puruks lõigatud ja tapp oli kadunud. Oli õhtune aeg ja pime ning haaratsi sai veel tee äärest kätte. Lume peal olid kelgujäljed. Rohkem M. K. ei vaadanud. Kohtuistungi toimumise (s.o 04.01.
2. a) seisuga pole traktorit veel ära remonditud, sest on tehtud suur hooldus ja veel on teha.
3. Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt on H. . temaga ühest külast ja K. S. teab H. . natuke. 29.02.2020 alates ca kl 22:00 sõitis K. S. koos K ja M. K. A. K. xxxxxxxxxxxxxxxx ringi. Nad sõitsidxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx seisis metsaveotraktor ning tee ääres seisid valge kaubik ja 2 inimest. Üks inimene seisis auto tagapool ja teine oli külje peal. See tundus ebatavaline, sest metsaveotraktor oli seal juba pikemat aega seisnud. K. S. ei näinud kohe algul, mida inimesed tegid, kuid tundus kahtlane, et nad seisid niisama kõrval ja numbrimärkideta auto seisis tee ääres. Algul sõitsid K. S. , K ja M. K. A. K. , kuid keerasid teisel pool mäe otsas ringi ja tulid allapoole tagasi. Siis tuli numbrimärkideta auto neile juba vastu, misjärel keerasid K. S. , K ja M. K. A. K. ringi ja sõitsid autolexxxxxxxxxx järele.xxxxxxxxxx kadus auto silmapilguks ära, kuid K. S. , K ja M. K. A. K. kohe otse 4 garaažide juurde ning leidsid sama auto garaaži nurga pealt. Auto juures polnud kedagi, kuid kui K. S. , K ja M. K. A. K. garaažide juures ringi peale, kohtasid nad H. K. . H.K . tuli oma väikse garaaži nurga tagant. Kell oli umbes 22:30 ja K. S. küsis H. K, mis ta öösel siin kõnnib, mispeale vastas H.K . , et ta käis H. J. mingit polti või mis asja otsimas. Sel inimesel, kes seisis tee peal auto taga, oli seljas sinakas kombekas, müts oli peas ja kummikud olid jalas. H. K olid garaažide juures seljas täpselt samad riided. Samuti olid H. Kingul käes mingid võtmed ja kui K. S. küsis, et H.K . näitaks neid võtmeid, siis H.K . ei näidanud. K. S. , K ja M. K. A. K. politsei. H.K . ajas sel ajal oma garaažist kastika välja, vahetas riided ära ja sõitis ära. Kui politsei kohale tuli ja vaatas valget kaubikut, siis K. S. nägi, et kaubikus oli ka mingi kelk. Samuti käis K. S. koos politseiga kohapeal ja näitas, kus ta mehi tee peal nägi. Kohapeal olid metsaveo väljavedaja haaratsid, millega puid tõstetakse, juba tee poole kraavi ära veetud. Oli aru saada, et oli veetud kelguga.
4. Kohus märgib, et tunnistaja K. S. ütlustega langevad kokku tunnistajate M ja K. K. , kes kirjeldasid sarnaselt K. S. , kuidas nad märkasid 29.02.2020 õhtul üheskoos ringi sõites xxxxxxxxxxxxxxxx, et seal oli hilisel kellaajal valget värvi numbrimärkideta auto. Auto juures oli 2 inimest, kellest ühel olid seljas sinakad või rohekad kombeka moodi riided ja müts oli peas. Teise inimese riietust polnud näha. Kõigepealt sõitsid M ja K. K. . S. ja A. K. , kuid seejärel keerasid otsa ümber, et vaadata, mis toimub. Siis tuli auto juba vastu ning Mark ja K. K. . S. ja A. K. uuesti ümber ja sõitsid autole järelexxxxxxxxxx. M. K. auto tagatulede järgi, et auto liikus garaažide poole. Garaažide juures nägid nad sama autot. Autos polnud kedagi, kuid kui M ja K. K. . S. ja A. K. garaažidele ringi peale, nägid nad üht meest, kes tuli neile vastu. K. S. tundis mehe ära. Mehel olid seljas täpselt samad riided nagu tee peal auto juures. M ja K. K. oli see mees võõras. Pärast läksid M ja K. K. . S. ja A. K. sündmuskohale ning näitasid politseile seda kohta. Kohe metsaveotraktori kõrval olid kelgujäljed ja haarats oli ära võetud.
5. Lisaks nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx, et ta oli 29.02.2020 koos M. M. patrullpolitseinikuna ning nad said väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx noormehed, kellele tundus, et nad said jaole traktori misiganes osade vargusele või millelegi sellisele. Noormehed ei saanud täpselt aru, kas traktori juurest varastati midagi või jäi see pooleli, nemad sõitsid mööda ja siis võib-olla jäid isikud vahele. Politsei sõitis xxxxxxxxxxxxxxx ja remonditöökoja juurde. Seal olid seltskond noori, kes sõitsid autole xxxxxxxxxxx järele, ja veel üks seltskond, kes olid garaažis saunas. Noormehed näitasid politseinikele autot, mida nad jälitasid, ning xxxxxxxxxxxxxxx koos paarimehega seda autot lähemalt vaatama, et veenduda, kas see auto on just sõitnud. xxxxxxxxxxxxxxx, et auto oli just sõitnud, sest suur lumi oli maas ja auto juures oli näha värskeid jalatsijälgi. Ühed jäljed olid eemaldunud metsatukka ja juhi kohalt oli mindud mujale. Samuti oli auto mootor soe. Noormehed ütlesid ka politseinikele, et kuna nad olidxxxxxxxxxx inimesed, siis nad tundsid ühe meesterahva näo järgi ära. Alguses öeldi ainult H nimi ja mõne minuti pärast öeldi, et Y.X. Kui politseinikud vaatasid läbi akna autosse, nägid nad alguses pealampe ja mobiiltelefoni. Auto oli numbrimärkideta ja politseinikud nägid hiljem tagaluugi aknast numbrimärke. Samuti nägid nad tagaluugi aknast kelku ja tööriistu. Oli näha, et kelku oli hiljuti kasutatud, sest kelgu tagumine osa oli lumine ja lumi värske. Kui politseinikud vaatasid autos ringi, leidsid nad paberi (võis olla kindlustusdokument), kus oli H. Kingu nimi. Pärast auto juures fotode tegemist ja asjaolude selgitamist, juhatasid noormehed politseinikud ka kohta, kus nähti seda võimalikku vargust. Kohapeal oli traktori juures kõvasti askeldatud. xxxxxxxxxxxxxxx mäleta enam, aga haaratsi taoline asi või mingisugune oli juba küljest ära võetud ja proovitud kuhugi tassida või oli veel küljes. Olid värsked jäljed ja oli aru saada, et tegevus oli alles toimunud. xxxxxxxxxxxxxxx tea 5 rohkem, mis sündmuskohal toimus, sest ta läks auto juurde tagasi. Tunnistaja H. J. politseinikele garaaži juures valge auto võtmed ja ütles, et auto on H. Kingu oma.
6. Tunnistaja H. J. kohaselt on H. K. tema naaber ja elab kõrvalmajas, samuti on H. J. H. Kingul xxxxxxxxx garaažid. H. J. hobi korras autode remontimisega, on abistanud ka H. . ja H.K . tõi ühel korral Peugot Partneri H. J. . H. J. üks auto ees ja enne kui ta ära lõpetas, ütles ta H. Kingule, et H.K . tooks võimalusel oma auto H. J. juurde ja jätaks võtmed lauale. H. J. näinud, kui H. .K auto garaaži juurde tõi, aga järgmisel päeval pärast remondis kokku leppimist olid võtmed laua peal. H. J. võtmed laua pealt siis, kui politsei tahtis autot puksiiriga ära vedada. Enne seda oli H. J. päeval teise naabriga saunas ja jõi õlut. H. J. H. Kingu autoga veel midagi teinud ja nägi autot garaaži nurga juures, kui ta käis korra garaažist väljas ja kui politsei oli juba kohal. Politseinikud tahtsid auto niisama ära vedada, aga H. J. , et tal peavad võtmed olema, kui auto on seal, ja otsis võtmed välja. Auto käivitus probleemideta. H. J. näinud sel päeval H.K . ega suhelnud temaga õhtul enam telefonitsi. H. J. tea, millal auto garaaži juurde ilmus.
7. Ning nähtuvalt 01.03.
8. a sündmuskoha vaatlusprotokollist on vaadeldud sündmuskohta xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx. Vaatluse käigus fikseeriti, et sündmuskohal seisab rohelist värvi metsaveotraktor, mille tõstuki küljest on eemaldatud haarats koos pöördpeaga. Haarats koos pöördpeaga lamab tee ääres kraavis külili ning traktori mastist kuni haaratsini kulgevad kelgujäljed. Traktori masti juures asuvad voolikud on läbi lõigatud. Fotografeeriti ka sõiduautot, mis teisaldatixxxxxxxxxx Keskuse tn garaažide juurest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 65-70). 01.03.
9. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi asitõendina 29.02.2021 xxxxxxxxxxxxxxxx külas Keskuse teelt teisaldatud sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxx ning vaatluse käigus fikseeriti, et sõiduautol pole numbrimärke. Autoregistri Keskuse päringu kohaselt on antud vin-koodiga sõiduki xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vaatluse käigus leiti auto numbrimärgid auto salongist juhiistme tagant. Samuti leiti sõiduki kõrvalistuja kohalt põrandalt 3 poriga määrdunud töökinnast, kõrvalistuja istmelt müts, millel oli otsmikulamp, ning käigukangi kõrval hoiulahtrist punast värvi otsmikulamp ja musta värvi mobiiltelefon Nokia. Auto kaubaruumist leiti musta värvi plastikust kelk pealt, mis oli pealt poriga määrdunud, ja lõiketangid (tl 71-77). 01.03.
10. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi asitõendina ka sõiduautost xxxxxxxxxxxxxxx äravõetud mobiiltelefoni Nokia, Vaatluse käigus fikseeriti, et telefoni sees on SIM-kaart numbriga, mis kuulub andmebaaside järgi H. Kingule. 29.02.2020 kell 21:12 on telefoniga vastatud numbrile +37253433949, kell 22:00 on samale numbrile helistatud ja kell 22:46 on samalt numbrilt tehtud vastamata kõne asitõendina vaadeldud telefonile (tl 78-81).
11. Kaitsja leidis, et 01.03.
12. a sündmuskoha vaatlusprotokoll ei tõenda olulisi asjaolusid, sest selles pole kirjeldatud traktori individuaaltunnuseid (nt isegi traktori marki), mistõttu pole selge, millisest traktorist jutt käib. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud lubamatu järeldus, et valge numbrimärkideta sõiduk põgenes sündmuskohalt Põlva maakonda Kanepi valdaxxxxxxxxxx Keskuse tn garaažide juurde (tl 70). Prokurör selgitas, et viimati nimetatud info kanti sündmuskoha vaatlusprotokolli tunnistajate selgituste põhjal. Kohus nõustub kaitsjaga, et sündmuskoha vaatluse põhjal polnud võimalik fikseerida, et valge numbrimärkideta sõiduk põgenes xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Keskuse tn garaažide juurde, mistõttu ei tugine kohus selle asjaolu tuvastamisel sündmuskoha vaatlusprotokollile. Ülejäänud osas (sh väites, et fotografeeritud numbrimärkideta sõiduk teisaldatixxxxxxxxxx Keskuse tn garaažide juurest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) on 01.03.
13. a sündmuskoha vaatlusprotokoll siiski lubatav ja usaldusväärne tõend. Samuti on lubatavad ja usaldusväärsed ülejäänud ülal refereeritud tõendid. 6
14. Esiteks ei jaga kohus kaitsja seisukohta, et 01.03.
15. a sündmuskoha vaatlusprotokoll ei tõenda olulisi asjaolusid. Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokollis pole tõepoolest märgitud, kas tegemist on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nähtub sellest protokollist siiski, et vaatlus korraldati seoses 29.02.2020 tõusetunud kahtlusega, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx traktori küljest haarats koos pöördpeaga. Samuti kirjeldatakse sündmuskoha vaatlusprotokollis muuhulgas läbilõigatud voolikuid, tee ääres kraavis lebavat haaratsit ja kelgujälgesid, mis kulgevad traktorist haaratsini. Arvestades, et M. K. tunnistajad K. S. , M ja K. K. xxxxxxxxxxxxxxx sündmuskohta samamoodi, pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et 01.03.
16. a sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud mingi muu sündmuskoht või muu traktor. Kõik nimetatud tõendid sisaldavad teavet sama sündmuskoha ja sama traktori kohta.
17. Teiseks ei nõustu kohus kaitsjaga, et asitõendeid on vaadeldud puudulikult, sest pole fikseeritud, kas numbrimärkideta autost leitud lõiketangidel oli õlijälgi või mitte. Nimelt  erinevalt kaitsja väidetust  pole õlijälgi fikseeritud ka sündmuskoha vaatluse käigus ning ka vaatlusprotokolli lisatud fotodelt ei nähtu, et sündmuskohal oli õlijälgi. Arvestades eelnevat, polnud vaja ka tangidelt õlijälgi otsida. See teave poleks kriminaalasja lahendamise seisukohalt midagi olulist juurde andnud.
18. Ning kolmandaks ei jaga kohus kaitsja kahtlusi mobiiltelefoni Nokia asitõendina vaatlemise seaduslikkuse osas. Asitõendi vaatlus on kriminaalmenetluses lubatud ja seaduslik uurimistoiming.
19. Mis puudutab isikuliste tõendiallikate usaldusväärsust, siis Riigikohus on selgitanud, et ütluste kui isikulise tõendiallika puhul sõltub nende usaldusväärsus muu hulgas ütluste andja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Muu hulgas kinnitab ütluste usaldusväärsus see, kui ütluste andja suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada. Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.02.
20. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Kohtu hinnangul on tunnistajate K. S. , M ja K. K. xxxxxxxxxxxxxxx detailsed ning nad on kirjeldanud veenva üksikasjalikkusega, mida nad tajusid. Ning nagu öeldud, langevad tunnistate ütlused kokku nii omavahel kui ka sündmuskoha ja asitõendite vaatluste käigus fikseeritud teabega.
21. Kohtu arvates on kogutud tõendikogumi põhjal võimalik kahtlusteta tuvastada kõik kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud. Tunnistajad K. S. ning K. M. K. 29.02.2020 kella 22:30 ajal xxxxxxxxx nähtud valget värvi numbrimärkideta sõidukile ja leidsid sellexxxxxxxxxx juurest. Kuna tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx kohaselt oli sõiduki mootor soe ja sõiduki juurest eemaldusid kahed värsked jalajäljed, nähtub tõenditest seegi, et sõidukit oli äsja kasutatud. Ning arvestades, et K. S. ning K ja M. K. xxxxxxxxx auto juures üht inimest paremini, märkasid xxxxxxxxx garaažide juures, et H. Kingul oli sama riietus, ning et K. S. tundis garaažide juures ära H. Kingu, on tõendatud seegi, et H.K . oli üks kahest inimesest, kes xxxxxxxxx tegutses. Asjaolu, et kriminaalmenetluse käigus pole püütud otsida H. Kingul seljas olnud riideid, pole oluline, sest K. S. teab H.K . ja tundis H. Kingu ära. K ja 7 M. K. , et nad tundsid xxxxxxxxx teel olnud mehe xxxxxxxxx garaažide juures ära sama riietuse järgi. Kuna kohtuliku uurimise käigus ei ilmnenud ühtki asjaolu, mis seab tunnistajate eeltoodud ütlused kahtluse alla, on kogutud piisavalt usaldusväärset teavet, et H. . oli üks kahest inimesest, kes xxxxxxxxx tegutses.
22. Mis puudutab kelgu kasutamist, siis nähtub 01.03.
23. a sündmuskoha vaatlusprotokollist, M. K. ütlustest ning tunnistajate K. S. , K ja M. K. xxxxxxxxxxxxxxx seegi, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx metsaveotraktoril lõigati läbi voolikud, eemaldati haarats koos pöördpeaga ning et haarats veeti tee äärde kraavini. Samuti kulgesid traktorist kuni haaratsini lumel lohistamisjäljed. Kuna 01.03.
24. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt leitixxxxxxxxxx garaažide juurest teisaldatud sõiduauto kaubaruumist plastikust kelk ja lõiketangid ning tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx kohaselt oli 29.02.
25. a õhtul samal kelgul värske sulamata lumi, on kohtu hinnangul tõendatud seegi, et kõnealust kelku kasutati haaratsi vedamisel. Kuna selles asjaolus langevad kokku ülal käsitletud arvukad tõendid, polnud ka kohtueelses menetluses tõsiseltvõetavat alust kelgu kasutamises kahelda ega vajadust täiendavaid uurimistoiminguid teha.
26. Arvestades, et tõendikogumist nähtub üheselt, et metsaveotraktorilt xxxxxxxxxxx eemaldajad kasutasid teo toimepanemise ajal valget numbrimärkideta sõidukit ja sõiduki kaubaruumist leitud kelku, on samuti tõendatud, et nad kasutasid haaratsi eemaldamisel sõiduki kaubaruumist leitud lõiketange. Ühtki muud lõikevahendit uurimistoimingute käigus ei ei leitud ja kogutud tõendite põhjal polnud ka alust muud uurimisversiooni püstitada ega kuskilt mujalt mingeid muid lõikevahendeid otsida. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul tõendatud, et haarats eemaldati lõiketangidega.
27. Nagu öeldud, kuulub tunnistaja H. J. kohaseltxxxxxxxxxx juurest leitud valge sõiduauto H. Kingule ja H. J. ka sõiduki võtmed. Kohus märgib, et seega ei seo H. K. metsaveotraktorilt haaratsi eemaldamisega üksnes tunnistajate K. S. ning K ja M. K. , vaid kaudselt tõendavad seda ka asjaolud, et xxxxxxxxx traktori juures kasutati H. Kingule kuuluvat mootorsõidukit, kus asusid haaratsi eemaldamiseks kasutatud esemed (s.o kelk ja lõiketangid), ning et sõidukilt olid eemaldatud numbrimärgid. Kuna numbrimärkide eemaldamise eesmärk sai olla vaid sõiduki omaniku varjamine ja tuvastamise takistamine, oli sellise tegevuse vastu huvi sõidukiga seotud isikutel, sealhulgas H. Kingul. Kellelgi teisel polnud põhjust sõiduki numbrimärke eemaldada.
28. Mis puudutab H. Kingu versiooni toimunust, siis ta keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu võttis kohus KrMS § 294 p 1 alusel tõendina vastu H. Kingu kohtueelses menetluses antud ütlused. Nende ütluste kohaselt ei tea H. . traktorist xxxxxxxxxxx ega ole haaratsi varguse katset toime pannud. Ta viis 29.02.2020 kella 16:00-17:00 vahel oma väikekaubiku xxxxxxxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxx H. J. juurde, et H. J. kaubikut. Samal päeval kl 21:00 paiku helistas H. J. . Kingule ja ütles, et H. Kingu auto ei käivitu. H.K . läks kodust kohe H. J. juurde, H. J. ka seal ja H. Kingule tundus H. J. järgi, et H. J. alkoholijoobes. H. K. näitas Heilo Järvele, kuidas auto käivitub, ja läks tagasi koju. Autovõti jäi H. J. ja auto jäi H. J. juurde. H. . oli kodus tagasi ca 21:17 paiku ega lahkunud sel päeval rohkem kodust. H. K. oli kodus üksinda ja ärkas 01.03.2020 kella 02:00 paiku selle peale, kui tugevas alkoholijoobes H. J. talle akna peale ja ütles, et politsei viis H. Kingu auto ära. H. J. osanud öelda, kuhu H. Kingu auto viidi, ja ütles, et temalt küsiti ainult võtit. H. . püüdis 01.03.2020 korduvalt H. J. , kuid H. J. vastanud. Samuti kaotas H.K . 29.02.2020 ära oma telefoni numbriga
29. See võis juhtuda, kui H. . käis kl 21:00 H. J. , kuidas autot käivitada. H.K . käis 02.03.2020 esinduses 8 ja palus sulgeda sellelt numbrilt väljahelistamise võimaluse. Alates telefoni kaotamisest kasutas H. . suhtlemiseks oma teist telefoninumbrit (tl 104).
30. Kohtu hinnangul on H. Kingu ütlused vastuolus tunnistajate K. S. , K ja M. K. H. J. . Lisaks sellele, et K. S. , K ja M. K. kohaselt viibis H. . 29.02.2020 kella 22:30 paiku xxxxxxxxx metsaveotraktori juures ja xxxxxxxxx garaažide juures, nähtub tunnistaja H. J. , et ta leppis küll H. Kinguga viimase auto remontimises kokku, kuid ei suhelnud H. Kinguga 29.02.
31. a õhtul, ei näinud teda sel päeval üldse ega näinud ka, millal H. . tõi sõiduki garaaži juurde. Samuti ei remontinud H. J. .02.2020 H. Kingu autot. Kuna kohtumenetluses ei ilmnenud ühtki asjaolu, miks peaksid 4 tunnistajat teadlikult valeütlusi andma, pole kohtul alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Nagu eelpool analüüsitud, langevad tunnistajate ütlused kokku ka muude tõenditega. H. Kingu versiooni ei toeta aga ükski kogutud tõend. Arvestades eelnevat, on H. Kingu ütlused kohtu arvates ebausaldusväärsed ja kohus jätab need otsuse tegemisel kõrvale.
32. Kohtu arvates on tõendatud seegi, et H. K. eemaldas metsaveotraktori küljest haaratsi ja vedas selle kelguga tee äärde ühiselt koos tuvastamata isikuga. Kuigi tunnistajad K. S. ning K ja M. K. näinud xxxxxxxxx teist inimest hästi ega osanud teda kirjeldada, kinnitasid nad kõik, et sündmuskohal oli kaks inimest. Samuti ütles tunnistaja T. N. , etxxxxxxxxxx juures eemaldusid valgest numbrimärkideta autost kahed värsked jalajäljed. Arvestades eelnevat, tuvastab kohus, et H.K . üritas haaratsi ära võtta ühiselt koos tuvastamata isikuga.
33. Ning viimaks on kohtu hinnangul kahtlusteta tõendanud, et traktor oli H. Kingu jaoks võõras ja kuulus Mk Võsahooldus OÜ-le. Nimelt selgitas Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M. K. ta ostis traktori E. L. raha eest U.T. ning et müügilepingusse kirjutati Mk Võsahooldus OÜ registrikood hiljem, kui osaühing registreeriti. Need ütlused kattuvad tunnistaja U. T. , kes selgitas, et ta sai traktori endale pärast vanaisa surma ja et traktor seisis niisama kuni see müüdi Mk Võsahooldus OÜ-le. Samuti langevad eeltooduga kokku tunnistaja E. L. , mille kohaselt ta andis traktori ostmiseks M. K. laenu, korraldas treileriga traktori äraveo U. T. ja remontis sammaldunud traktori ära. Lisaks kirjeldas tunnistaja E. L. , et talle helistati 29.02.2020, kui traktori küljest püüti haaratsit varastada, ja et ta käis koos M. K. sündmuskohal. Kohus märgib, et seega pole traktori Mk Võsahooldus OÜ-le kuulumine vaid M. K. väide, millega tuldi esmakordselt välja käesoleva kriminaalmenetluse käigus, vaid sellest teadsid teised asjassepuutumatud isikud juba varem ning teatasid varguse katsest E. L. ja M. K. . Samuti selgitas E. L. arusaadavalt, et ta saatis traktori müügilepingu politseile, sest lepingut hakati otsima alles siis, kui politsei seda küsis ja et ta leidis lepingu traktoriga kaasa antud raamatu vahelt. U.T. selgitas omalt poolt, et temal pole lepingut enam alles. Erinevalt kaitsjast ei näe kohus ühtki tõsiseltvõetavat alust kahelda eelrefereeritud ütluste usaldusväärsuses. Nagu öeldud, langevad need omavahel kokku, ja seda, kellele metsaveotraktor kuulub, teadsid ka teised inimesed, kes teavitasid haaratsi varguse katsest.
34. Arvestades eelnevat, ei teki kohtul tõsiseltvõetavaid kahtlusi traktori omanikus. Seda järeldust ei kummuta ka asjaolu, et traktorit pole liiklusregistris registreeritud. Nimelt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et sõiduauto nagu mis tahes muu vallasasja omand antakse üle AÕS §‑de 92‒94 alusel ning eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta. Kanne liiklusregistris ei ole sõiduki omandi ülemineku eelduseks. Seega on sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet (vt nt RKKK 08.12.
35. a määrus nr 3-1-1-103-06, p 27). Kohus märgib, et järelikult pole liiklusregistri kanne mootorsõiduki omandi tuvastamisel määrav. Lisaks nõustub kohus prokuröriga, et 9 liiklusregistris tuleb registreerida vaid teeliikluses osalev mootorsõiduk. Nimelt sätestab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.
36. a määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 1 lg 1, et kõnealune määrus reguleerib Eestis registreerimisele kuuluva ja teeliikluses osaleva mootorsõiduki liiklusregistrisse kandmist. Tunnistaja U. T. kohaselt ei sõideta taoliste metsaveotraktoritega maanteel, vaid neid transporditakse millegi (treileri või mõne traktori järelkäru) peal. Samuti nähtub tunnistaja E. L. , et traktor xxxxxxxxxxx osalenud liikluses. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt polnud vaja kõnealust traktorit liiklusregistrisse kanda.
37. Täiendavalt on M. K. ja U. T. kooskõlas 11.08.
38. a müügileping, mille kohaselt müüs U.T. Mk Võsahooldus OÜ-le traktori xxxxxxxxxx. Lepingu on müüja poolt allkirjastanud U. T. ja ostja poolt on lepingu allkirjastanud Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M. K. ). Kuigi Mk Võsahooldus OÜ äriregistri väljavõttest nähtuvalt registreeriti Mk Võsahooldus OÜ äriregistris 22.10.2019 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast müügilepingu sõlmimist), selgitas M. K. , et registrikood lisati müügilepingusse hiljem. Ta ostis traktori varem, aga teadis juba ostmise ajal, et traktor saab Mk Võsahooldus OÜ-le. Kohtu hinnangul on need ütlused usaldusväärsed ega tekita kahtlusi traktori omanikus. Nimelt selgitas ka tunnistaja E. L. , kes korraldas treileriga traktori xxxxxxxxxxx U. T. , et esialgu tegi treileriettevõtte arve Egeri talule ja seejärel xxxxxxxxxxx arve Mk Võsahooldus OÜ-le. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt tehti enne Mk Võsahooldus OÜ äriregistris registreerimist seoses traktoriga xxxxxxxxxxx tehingut, mis hiljem puudutasid Mk Võsahooldus OÜ-d. Arvestades, et kõik asjaosalised (s.o U. T. , M. K. E. L. ) kinnitavad vastavate omavaheliste kokkulepete olemasolu, pole alust kahelda, et traktor xxxxxxxxxxx Mk Võsahooldus OÜ-le.
39. Vastuseks kaitsja väitele, et traktori xxxxxxxxxxx pole tõendatud, märgib kohus sedagi, et AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Järelikult erinevalt kaitsja veendumusest ei pea vallasasja valdaja oma omandiõigust tõendama, vaid vastupidi  seaduse järgi eeldatakse vallasasja valdaja omandiõigust ja selle eelduse kummutamiseks tuleb esitada vastupidised tõendid. Praeguses asjas pole tõendatud, et traktor xxxxxxxxxxx kellelegi teisele kui Mk Võsahooldus OÜ-le.
40. Tuginedes ülal analüüsitud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastab kohus, et H. . püüdis 29.02.2020 kella 22:30 paiku koos tuvastamata isikuga ära võtta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx Mk Võsahooldus OÜ-le kuuluva metsaveotraktori xxxxxxxxxxx haaratsit koos pöördpeaga. Selleks lõikasid nad katki voolikud ja eemaldasid tapi ning vedasid haaratsi koos pöördpeaga kelguga tee äärde, kuid vargus jäi lõpule viimata mööda sõitnud isikute sekkumise tõttu.
41. Asudes andma H. Kingu eelkirjeldatud teole karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et

§ 199

lg 2 p 7 sätestab kuriteona grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 25

lg 4 kohaselt algab kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. 32. Kuna praeguses asjas ei jõutud haaratsit xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx viia, pole

§ 199lg 2 p 7 koosseisu objektiivsed tunnused täidetud ja kõne alla tuleb H.

Kingu vastutusele võtmine

§ 199lg 2 p 7  § 25 lg 4 järgi varguse katse eest.

Eeltoodud seisukohta ei kummuta ka asjaolu, et pole täpselt teada, mida H.K . sündmuskohal tegi ja mida tegi temaga koos tegutsenud tuvastamata isik. Arvestades, et sündmuskohale mindi ühiselt H. Kingu sõidukiga, 10 millelt oli eelnevalt äravõetud numbrimärgid, ning kaasa võeti kelk ja lõiketangid, tegid teo toimepanijad ettevalmistusi ja planeerisid haaratsi eemaldamist ette. See viitab kooskõlastatud teoplaanile. Samuti tegutsesid H.K . ja teine tuvastamata isik mõlemad sündmuskohal ja seega valitsesid ühiselt toimepandavat tegu.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt pole määrava tähtsusega, mida täpselt keegi kaastäideviijatest sündmuskohal tegi, sest ühine ja kooskõlastatud tegu omistatakse neile kõigile. Järelikult vastab H. Kingu tegu kaastäideviimise tunnustele. 33. Pidades silmas, et H. K. ja tuvastamata isik läksid xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx ja pimedal ajal, eemaldasid enne sündmuskohale minekut autolt numbrimärgid, võtsid kaasa kelgu ja lõiketangid ning katkestasid oma tegevuse ja jätsid haaratsi kraavi niipea, kui neist möödus tunnistajate K. S. ning K ja M. K. , on ilmne, et teo toimepanijad olid oma tegevuse ebaseaduslikkusest teadlikud, tegutsesid tahtlikult ja nende teoplaan oli üheskoos panna toime haaratsi vargus. Seega on täidetud

§ 199lg 2 p 7  § 25 lg 4 subjektiivsed tunnused.

34. Kuna H.K . ja tuvastamata isik eemaldasid vastavalt oma teoplaanile lõiketangidega metsaveotraktori küljest haaratsi ja asusid seda kelguga autoni vedama, et haarats xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ära viia (s.o jätta haaratsi omanik haaratsist kestvalt ilma), alustasid nad ka vahetult varguse toimepanemist

§ 25lg 4 mõttes.

H.K . ja tuvastamata isik tegutsesid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgiga ning vargus jäi lõpule viimata vaid seetõttu, et tunnistajad K. S. ning K ja M. K. sündmuskohast mööda, märkasid teo toimepanijaid ning sekkusid. Arvestades eelnevat, on täidetud ka

§ 199lg 2 p 7  § 25 lg 4 objektiivsed tunnused.

H.K . ja tuvastamata isik olid vahetult alustanud varguse toimepanemist.

1. Kohtu hinnangul on tõendatud ka, et haaratsi (s.o varguse katse objekti) väärtus oli üle 200 euro. Nimelt ütles M. K. haaratsi hinnad algavad alates 1000 eurost. Samuti on Riigikohus järjekindlalt selgitanud, et varguse koosseisu tuvastamiseks pole alati vaja kindlaks teha varastatud esemete täpset väärtust, piisab sellest, kui on tuvastatud, et varastatud esemete väärtus ületas teo toimepanemise ajal 20 miinimumpäevamäära. See omakorda eeldab, et varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära oleks tõendatud või üldtuntud. Arvestades, et haarats on raskest metallist ja kaalub tunnistaja E. L. kohaselt ca 200 kg, loeb kohus ka üldtuntuks, et niivõrd raske metallist eseme väärtus on üle 200 euro. Kokkuvõtlikult on H. Kingu tegu koosseisupärane.
2. Kuna H. Kingu puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb ta

§ 199lg 2 p 7  § 25 lg 4 järgi süüdi tunnistada.

Karistus 37.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 199lg 2 sätestab karistusena rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

1. Asudes analüüsima H. Kingu süü suurust, märgib kohus, et H. Kingu tegu jäi katsestaadiumisse ja praeguses asjas pole tõendatud varguse katse objektiks olnud haaratsi täpne väärtus. Seega pole H. Kingu süü kuigi suur ja jääb alla keskmise. 11
2. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Kohus nõustub kaitsjaga, et esineb

§ 57lg 1 p-s 7 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o H.

. oli talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal kõrges eas isik. Riigikohus on selgitanud, et kõrges eas isik ei tähenda rauka ja kõrges eas isikuks peetakse vanaduspensioniealisi inimesi (vt RKKK 05.11.

1. a otsus nr 3-1-1-93-12, p 9.2). H. Kingu pensionitunnistuse kohaselt on talle alates 01.10.2015 määratud vanaduspension (tl 94).
2. Kaitsja märkis, et H. Kingul on ka raske puue, kuid kohtu hinnangul ei kergenda see asjaolu H. Kingu karistust.

§ 57

lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada kergendava asjaoluna ka sama paragrahvi

1. lõikes loetlemata asjaolusid. Kuigi H. Kingu pensionitunnistusest nähtuvalt on H. Kingul alates 17.07.2012 (sh talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal 29.02.2020) raske puue (tl 95), ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et raske puue mõjutas kuidagi H. . kuritegu toimepanema. Järelikult pole põhjust H. . ainuüksi raske puude tõttu karistuse mõistmisel teistest leebemalt kohelda.
2. Kuna H. Kingu karistusregistri väljavõtte kohaselt pole tal kehtivaid kriminaalkaristusi (tl 84), ei vaja ta edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks väga karmi kohtlemist. Samuti ei nõua üldpreventiivsed kaalutlused praeguses asjas raske karistuse mõistmist. Pidades silmas eelnevat kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et H. Kingule pole vaja vältimatult mõista karistuseks vangistust, vaid teda on võimalik karistada

§ 199lg-s 2 sätestatud kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega.

Kuna H. Kingu karistusregistri väljavõtte kohaselt on H. . tasunud oma rahalised kohustused alati tähtaegselt ja kohtule pole esitatud tõendeid H. Kingu varatuse kohta, pole praegu alust arvata, et H. . pole võimeline rahalist karistust tasuma. 42.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Tulenevalt

§ 44

lg-st 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot. Teatisest H. Kingu keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et H. Kingu

1. a keskmine päevasissetulek, millest on maha arvatud tulumaks, oli 8,37 eurot (tl 88). Seega tuleb võtta H. Kingule rahalise karistuse mõistmisel aluseks miinimumpäevamäär 10 eurot.
2. Pidades silmas, et H. Kingu süü on alla keskmise, karistust raskendavaid asjaolusid pole, esineb

§ 57lg 1 p-s 7 sätestatud karistust kergendav asjaolu ja et H.

Kingul pole kehtivaid kriminaalkaristusi, tuleb kohtu arvates H. . karistada rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 180 päevamäära ehk 1800 eurot. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti H. . kahtlustatavana kinni 02.-03.03.2020 (tl 82-83), s.o 2 päeva.

§ 68lg 1 alusel tuleb see aeg arvata karistuse hulka.

Kuna 1-le eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, tuleb H. Kingu rahalisest karistusest lugeda kantuks 6 päevamäära (s.o 60 eurot) ja H. . peab tasuma veel 174 päevamäära (s.o 1740 eurot). 44. H. . on vanaduspensionär ning käesoleva otsusega rahuldatakse ka kannatanu tsiviilhagi ja mõistetakse H. riigi kasuks välja sundraha. Selleks, et võimaldada H. Kingul oma rahalisi väljaminekuid paremini planeerida, määrab kohus

§ 66

lg 1 alusel rahalise karistuse tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi 12

1. Mk Võsahooldus OÜ nõuab tsiviilhagis kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju seisneb selles, et H.K . eemaldas metsaveotraktori xxxxxxxxxxx haaratsi äravõtmise käigus tapi maksumusega 250 eurot ja lõhkus ära voolikud maksumusega 160 eurot. Kokku tekitas H.K . Mk Võsahooldus OÜ-le varalist kahju 410 eurot. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi põhjendatud.
2. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Praeguses asjas tuvastas kohus, et H.K . üritas 29.02.2020 grupis koos tuvastamata isikuga ära võtta Mk Võsahooldus OÜ-le kuuluva haaratsi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning lõikas selleks katki voolikud, millega oli haarats metsaveotraktori külge kinnitatud. Samuti selgitas Mk Võsahooldus OÜ juhatuse liige M. K. traktor küljest oli kadunud tapp. Mk Võsahooldus OÜ-le ACM Service OÜ poolt tehtud hinnapakkumise kohaselt maksavad tapp koos määrdekanalitega, hüdrovoolikud ja distantsseibid xxxxxxxxxxx kokku 456,30 eurot (tl 64).
3. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt tekitas H. . Mk Võsahooldus OÜ-le voolikute katki lõikamisega ja tapi eemaldamisega varalist kahju. Arvestades, et H.K . tegutses Mk Võsahooldus OÜ nõusolekuta, rikkus ta järelikult voolikute katki lõikamisega ja tapi eemaldamisega Mk Võsahooldus OÜ omandit. Selline kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd eeldatakse.
4. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kohtu hinnangul on uute voolikute, tapi ja distantsseibide ostmiseks tehtavad kulud mõistlikud selleks, et taastada H. Kingu õigusvastasele tegevusele eelnenud olukord.
5. Nagu öeldud, taotletakse tsiviilhagis H. 410 euro väljamõistmist. Eelnevast tulenevalt on H. . kohustatud hüvitama Mk Võsahooldus OÜ-le 410 eurot. Kohus rahuldab Mk Võsahooldus OÜ tsiviilhagi täielikult ja mõistab H. Mk Võsahooldus OÜ kasuks välja 410 eurot varalise kahju katteks. Kriminaalmenetluse kulud
6. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
7. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kuna H. . tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 7  § 25 lg 4 järgi, mis on teise astme kuritegu, on sundraha suurus 981 eurot (1,5 x 654 = 981).

1. H. Kingu valitud kaitsja esitas kohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt H. Kingu kasuks välja kaitsjatasu 2758 eurot. Kaitsja tunnitasu on 88 eurot (käibemaksuta), v.a viimasel arvel, mil kaitsja tunnitasu on 92 eurot (käibemaksuta). Kaitsja kulutas kogu kriminaalmenetluse vältel H. Kingu huvide kaitsmiseks kokku 31 tundi ja 15 minutit, sealhulgas osales H. Kingu 13 kahtlustatavana ülekuulamisel, tegi uurijale päringuid ja esitas taotlusi, konsulteeris korduvalt H. Kinguga, tutvus kriminaalasja materjaliga, koostas kaitseakti ja osales kohtuistungitel. Menetluskulu tõendavad kohtule esitatud arved (tl 114-125).
2. Kohtu hinnangul on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Samuti on arvetel märgitud toimingud H. Kingu huvide kaitsmiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Kuna kohus tunnistas H. Kingu süüdi, tuleb aga valitud kaitsjale makstud tasu 2758 eurot jätta KrMS § 180 lg 1 esimese lause alusel H. Kingu enda kanda.
3. Nagu öeldud, mõistab kohus H .K. menetluskuluna välja sundraha 981 eurot. Pidades silmas, et H.K. . on vanaduspensionär ning et käesoleva otsusega mõisteti H. Kingule ka rahaline karistus ja rahuldati kannatanu tsiviilhagi, möönab kohus, et sundraha korraga tasumine võib käia H. Kingule üle jõu. Võimaldamaks H. Kingul oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulu tasumise ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 14