1-08-2799/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-2799 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. septembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.W (A.W) kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.W kaitsja Kaja Kiilo määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 96,00 eurot, sh käibemaks 16,00 eurot, vandeadvokaadi abi Kaja Kiilole tema poolt A.W määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista A.W-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
7. A.W-l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus „A.W 1-08-2799 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama Asjaolud
9. Pärnu Maakohtu 09.07.2009 otsusega tunnistati A.W süüdi KarS §-de 114 p 1, 4 ja 263 p 1, 4 järgi ning teda karistati 9-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Pärnu Maakohtu 02.10.2008 otsusega karistusena mõistetud ja kandmata kuuekuuline vangistus, lugedes kergema karistuse kaetuks antud asjas mõistetud karistusega ning A.W liitkaristuseks mõisteti 9-aastane vangistus. Käesoleval ajal kannab A.W 10.09.2007 ja lõpp 10.09.
10. karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega (jõustus 05.06.2012 Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2012 määrusega) jäeti A.W vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus leidis, et süüdimõistetu A.W ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1.Süüdimõistetu oli esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, millest tulenevalt oli olemas formaalne alus KarS § 76 lg 2 p 2 tingimisi ennetähtaegse vabastamise analüüsimiseks. Kuid arvestades kuriteo asjaolusid (A.W tappis piinaval viisil grupis koos teise isikuga kaks inimest), ei pidanud kohus põhjendatuks süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada. Pärnu Maakohtu 09.07.2009 otsuse sisust nähtuvalt peksis A.W koos kaasosalisega ilma põhjuseta surnuks kaks inimest ja tekitas kolmele kannatanule füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi. A.W näitas oma äärmist julmust ja hoolimatust inimelu suhtes. Kohus ei pidanud põhjendatuks sellise raske isikuvastase kuriteo toime pannud isiku vabastamist ligi 3 aastat enne karistusaja lõppu, kuna ärakantud karistusaeg ei olnud proportsionaalne kuriteo raskusega. Kohus märkis sealjuures, et ka Pärnu Maakohtu 02.10.2008 otsuse sisust nähtuvalt pani A.W toime vägivalla kasutamisega seotud avaliku korra rikkumise, mille käigus peksis ta koos kaasosalistega avalikes kohtades rusikate ja jalgadega mitut isikut. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
12. A.W kaitsja ei nõustunud maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning taotles maakohtu määruse tühistamist tuginedes järgnevale. 3.
13. Arvestades A.W kuritegude toimepanemisele eelnenut, isiku hoiakuid ning laitmatut käitumist vangistuse ajal, leidis kaitsja, et A.W tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine on põhjendamatu. 3.
14. Süüdimõistetule määratud 9 aastasest karistusajast on isik kandnud ära 2/
15. Kaitsja oli seisukohal, et viibitud aeg vangistuses on olnud piisavalt pikk mõjutamaks A.W hoiakuid ja edasist elu. Kuna A.W oli kuritegude toimepanemise ajal kõigest 19-aastane, kelle sotsiaalne küpsus oli veel saavutamata, siis leidis kaitsja, et on eriti oluline teda toetada normaalsesse ellu naasmisel. Sealjuures tuginedes uuringutele, mis on tõestanud, et pärast pikaajalise vangistuse ärakandmist on vabanenud isikul äärmiselt raske toime tulla. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A.W vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A.W tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna -2- kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et A.W kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja A.W tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et A.W tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine on põhjendamatu kuna kuritegude toimepanemisele eelnenud ajal oli süüdimõistetu õiguskuulekas kodanik ning et vangistuse ajal on süüdimõistetu käitunud korrektselt. Asjaolu, et isik käitus enne ja pärast teo toimepanemist korrektselt on kindlasti arvestatavad faktorid isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, küll aga pole need siiski sedavõrd olulised, et ainuüksi eeltoodud asjaolude pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Kolleegiumi hinnangul grupiviisiliselt toimepandud I ja II astme kuritegude äärmusliku vägivalla rasked asjaolud ja mõistetud vangistusest ärakantud karistusaeg 2/3, ei oleks ennetähtaegsel vabastamisel käesoleval juhul vastavuses toimepandud kuritegudega ja isiku süüga. Seega välistavad käesoleval hetkel A.W poolt toimepandud kuritegude tagajärjed ning nende toimepanemise viis ennetähtaegse vabastamise. Lisaks leiab kohus, et käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise lubamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning annaks ühiskonnale vale signaali. Kolleegium rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A.W vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtu arvates kaitsja poolt märgitud uuring, mille kohaselt pärast pikaajalise vangistuse ärakandmist on vabanenud isikul äärmiselt raske toime tulla pärast vabanemist, ei anna alust süüdimõistetu vabastamiseks, kuna see ei ole ilmselgelt kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele positsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
18. On positiivne, et süüdimõistetu on vanglas analüüsinud oma senist käitumist ja tahtnud kujundada uusi hoiakuid, osalenud sotsiaalprogrammides ning tegelenud oma haridustaseme tõstmisega, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks elukoht ja toetav perekond. Samas leiab kohus, et see ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (tapmine on ühiskondlikult enim taunitud kuritegu, mis on suunatud kõrgema hüve – teise inimese elu vastu. A.W kuriteo tagajärjel kaotas elu kaks inimest, lisaks hulk inimesi oli häiritud vägivallategudest). Kohtu hinnangul tuleb A.W karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning õiguskuuleka käitumise harjumuse omandamisega edasi tegeleda.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et A.W tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
20. A.W kaitsja vandeadvokaadi abi K. Kiilo on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotlus A.W riigi õigusabi andmisele kulunud aja osas põhjendatud. Seega on kaitsja tasuna taotletud summa 96,00 eurot vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaadi abi K. Kiilo Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt -3- väljamaksmisele kaitsja tasu summas 96,00 eurot A.W määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu A.W-lt välja. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Paavo Randma