1-08-2799/63

1-08-2799 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-2799 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.M’i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.M-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 25.04.2012 määrusega jäeti T.M talle Pärnu Maakohtu 09.07.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. T.M on Pärnu Maakohtu 09.07.2009 otsusega tunnistatud süüdi KarS § 114 p 1, 4 ja § 263 p 1, 4 järgi ning teda karistati 9-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Pärnu Maakohtu 02.10.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning tema liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 10.09.2007 ja lõpp 10.09.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 10.03.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, hinnanud vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulanud ära süüdimõistetu, leidis, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Maakohus märkis, et süüdimõistetut on karistatud varguse, avaliku korra raske rikkumise ja mõrva eest. Seega kannab ta käesoleval ajal vangistust muuhulgas I astme kuriteo eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata üle 4 aasta. Kuritegude toimepanemisel on T.M olnud aktiivne kaastäideviija. Kuritegude sooritamisest ei ole teda eemale hoidnud kodu ja lähedaste olemasolu, millest maakohus järeldas, et lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisav, et ära hoida kuritegusid. Samuti on tal kalduvus alkoholijoobes vägivallategude toimepanemisele. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla on teda lugenud ühiskonnale ohtlikuks. Maakohus nõustus sellise seisukohaga, sest T.M on korduvalt käitunud õigusvastaselt ning tal võib alkoholi tarbinuna esineda agressiivset käitumist, samuti on ta teiste poolt mõjutatav ja võimeline ühiskonnas kehtestatud reegleid oma vajaduste rahuldamiseks eirama. Ka vangistuse ajal ei ole ta allunud vanglaametniku korraldustele. Seetõttu polnud maakohus praegu kindel, et süüdimõistetu ei hakka vabanemisel alkoholi tarbinuna ohustama teiste inimeste elu, tervist ja vara. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks, vaatamata sellele, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt, on nõustunud alluma elektroonilisele valvele, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik saada töökoht AS-s Dold Puidutööstus. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on tapnud 2 inimest piinaval viisil ning kellel on olnud probleeme alkoholiga ja on endiselt ohtlik ühiskonnale, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Samuti leidis maakohus sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Maakohus leidis, et perekonna, elu- ja töökoha olemasolu, soov edaspidi elada seaduskuulekalt ja nõustumine elektroonilise valvega ei ole sellised asjaolud, mis välistaksid süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise. Uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks peaks süüdimõistetu enne vangistusest vabastamist läbima individuaalsetes täitmiskavades märgitud sotsiaalprogrammid, mis võiksid oluliselt aidata tal vähendada vägivalda soosivaid hoiakuid ja uue kuriteo toimepanemise riski ning tõsta tema teadlikkust alkoholi tarvitamise kahjulikkusest. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T.M , kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Süüdimõistetu leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. Seejuures märgib ta, et vangistuse näol on kriminaalmenetluses tegemist süüdimõistetu põhiõiguste kõige intensiivsema riivega, mistõttu isikut tohib vangistuses pidada vaid nii kaua, kui see on tema õiguskuulekale käitumisele juhtimiseks vältimatult vajalik. T.M leiab, et tema puhul on nimetatud eesmärk täidetud, mida kinnitab see, et ta ei suhtle enam vanade tuttavatega ning omab kindlat elu- ja töökohta. T.M ei eita oma varasemat kriminaalset minevikku, mis sai tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldumisel määravaks. Samas märgib ta, et tal 2 puudub sisemine hoiak ja kalduvus panna toime uusi kuritegusid. Samuti on ta valmis kohusetundlikult täitma temale katseajaks määratavaid kohustusi. Süüdimõistetu arvates ei tohi jätta tähelepanuta, et tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht. Eelnevat arvestades leiab T.M , et tema suhtes oleks proportsionaalne kohaldada vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole T.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Ringkonnakohus, hinnanud T.M-i puhul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab, et eelkõige ei võimalda T.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada kuriteo toimepanemise asjaolud. T.M kannab vangistust piinaval viisil toime pandud tapmise ning vägivallaga grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest, mille eest mõistetud 9-aastasest vangistusest on T.M käesolevaks ajaks ära kandnud veidi üle poole. Kohtuotsusest nähtub, et T.M peksis koos kaasosalise E. Ehrlichiga ilma põhjuseta kaks kannatanut surnuks ning tekitas kolmele füüsilist valu ja lühiajalisi tervisekahjustusi. Ringkonnakohus, leiab, et T.M näitas toimepandud kuritegudega üles äärmist julmust ning hoolimatust inimelu suhtes, mistõttu kantud karistus ei ole proportsionaalne T.M-i kuritegude asjaoludega ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist. 2.
8. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on toimepandud kuritegu, seda erilisemad peavad karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki silmas pidades olema asjaolud, mis õigustavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid T.M-i kui raske isikuvastase kuriteo sooritanud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
9. Lisaks toimepandud kuriteo asjaoludele ei võimalda ka T.M-i isik ja varasem elukäik teda ringkonnakohtu arvates tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et T.M-i on ka varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas KarS § 263 p 1 ja 4 järgi. Sellest järeldab ringkonnakohus, et T.M-il on kalduvus vägivallategude toimepanemisele. Kuivõrd kuritegusid on T.M valdavalt toime pannud alkoholijoobes, on alkoholi kuritarvitamine tema puhul oluliseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Ehkki T.M on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, puudub ringkonnakohtul veendumus, et see oleks piisav ning T.M ei jätkaks vabanedes alkoholi tarvitamist.
10. Ringkonnakohus hindab positiivselt, et T.M-il on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, mis on vabanedes õiguskuulekal teel püsimise olulised eeldused, kuid leiab, et ainuüksi need asjaolud ei ole käesoleval ajal T.M-i tingimisi ennetähtaegseks 3 vangistusest vabastamiseks piisavad. T.M-il tuleb jätkata karistuse kandmist, et kinnistada seni toimunud positiivseid muutusi oma käitumises ja mõtlemises.
11. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Paavo Randma 4 Tiit Lõhmus