S § 215 lg. 2 p. 1 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada S.E KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ning karistada teda 8 /kaheksa/ kuulise vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 8 /kaheksa/ kuud vangistust. KarS § 65 lg.
1 alusel mõista liitkaristus 09.09.2010.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt mõistetud karistusega ja 05.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, lugedes käesolev kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o. 09.09.2010.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt mõistetud karistusega – vangistusega 4 /neli/ aastat ja 4 /neli/ kuud ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 /neli/ aastat ja 4 /neli/ kuud vangistust. Lugeda karistusaja alguseks samast otsusest tulenevalt 24.01.2010.a.. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista S.E `ilt tsiviilhagi K.V (K.V) kasuks summas 134 (sada kolmkümmend neli) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti. Tsiviilhagi tasuda K.V arveldusarvele xxxxxx SEB pangas. Asitõendid: - haamer ja valgest metallist võti BULAT, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kviitungid ja CD plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, säilitada peale kohtotsuse jõustumist kriminaalasja juures. Välja mõista S.E ’lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ning 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 0,45 (nelikümmend viis) euro senti, mis Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.E , kriminaalasi 1 – 13 – 3047, koopiakulud“. Välja mõista S.E ’lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.E , kriminaalasi 1 – 13 – 3047, õigusabikulud.“ Välja mõista S.E ’lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel tasu DNA ekspertiisi eest summas 1026 (üks tuhat kakskümmend kuus) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot ja 50 (viiskümmend) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “S.E , kriminaalasi 1 – 13 – 3047, ekspertiisitasu.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU S.E on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi ja asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuna, taas ajavahemikul 16.10.2009.a. kella 22:00 kuni 17.10.2009.a. kella 09:30 paiku Tallinnas Saue tn 9 maja juurest võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks K.V-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr xxxxxx, maksumusega 10 000 krooni. S.E murdis enda võtmega lahti kaasistuja poolse ukseluku ning käivitas sõiduki juhtmetest. Seejärel tema võttis auto peale X.G ja koos sõideti Tallinnast Tartusse ning 17.10.2009.a. täpsemalt tuvastamata ajal jättis sõiduki Tallinnas Narva mnt 148 vastas asuvale tühermaale maha. Seega võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega isiku poolt, kes on varem toimepannud vargusi ja asja omavolilise kasutamise, pani S.E toime KarS § 215 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, taas ajavahemikul 16.10.2009.a. kella 22:00 kuni 17.10.2009.a. Tallinnas või Tartus, täpsemalt tuvastamata kohas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas K.V-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr xxxxxx, seest ja küljest järgmised esemed: mõlemad küljepeeglid kogumaksumusega 19.17 eurot, ühe numbrimärgi maksumusega 9,59 eurot, armatuurlaualt ja uste seest 4 originaalkõlarit kogumaksumusega 19.17eurot, tulekustuti maksumusega 9,59 eurot, karpides varuosad kogumaksumusega 38,34 eurot, kokku vara summas 95.86 eurot. Kuna nimetatud sõiduk vajas remonti, kaasnesid sellega kannatanule kulutused summas 38.34 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 134.20 eurot ja taotleb selle väljamõistmist süüdlaselt. Seega, pani S.E , varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna taas toime võõra vallasasja äravõtmise selle omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi. Vastavalt KrMS § 245 alusel 27.03.2013.a. süüdistatav S.E , viimase kaitsja Margus Viira ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 215 lg. 2 p. 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist eest vangistusega 6 kuud ning KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist eest vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg. 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud KarS § 65 lg 1; 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 09.09.2010.a. Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja poolt mõistetud karistusega ja 05.11.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, lugedes käesolev kergem karistus kaetuks raskemaga, so 09.09.2010.a. Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja poolt mõistetud karistusega – vangistusega 4 aastat 4 kuud ning lugeda karistusaja alguseks samast otsusest tulenevalt 24.01.2010.a. Süüdistatav S.E tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 215 lg. 2 p.
2 p. 9 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav S.E selgitas, et 27.03.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli, tema (S.E ) ja tema kaitsja Margus Viira kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. 3 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli selgitas samuti, et ta jääb 27.03.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde S.E `ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava S.E `i poolt KarS § 215 lg. 2 p.
2 p. 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava S.E `i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg. 2 p.
2 p. 9 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava S.E selgituse ja ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.E temale esitatud süüdistuses KarS § 215 lg. 2 p.
2 p. 9 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.E `i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus märgib, et Harju Maakohtu Viljandi kohtumaja 09.09.2010.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-108296 on S.E ’lt juba väljamõistetud sundraha II astme kuriteo eest, mille tõttu temalt enam sundraha välja mõista ei saa, kuna süüdistuses märgitud samaliigiline kuriteo episood on toime pandud peale 09.09.2010.a. otsuses nimetatud varguste episoode ja kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (Riigikohtu lahend 3-1-1-24-11). KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on ekspertiisitasu ja tasu riigi õigusabi osutamise eest käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.E `il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et S.E `ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata ekspertiisitasu hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.