Obsah (10)

§ 164§ 436§ 232§ 657§ 654§ 651§ 456§ 238§ 652§ 49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. veebruar 2026 2-24-10224 Tsiviilasja

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Aluseid

§ 164

lg 3 kohaldamiseks ei esine.

§ 164

lg 1 2 kohaldamine ei ole põhjendatud, arvestades et hagi on esitatud enne kui lahendati vanemate ja laste vaheline suhtluskord ning hagi esitamine oli õigustatud. Perioodi osas, mil suhtluskorda ei olnud määratud, kuulub hagi rahuldamisele. Hagi on olnud menetluses ka pärast suhtluskorra määramist, kuid selle aja jooksul ei ole aktiivselt menetlustoiminguid tehtud, selle perioodi eest menetluskulusid ei lisandunud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagid osaliselt rahuldas, mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise perioodi
2. juuli 2024 –
3. august 2024 eest 287 eurot 72 senti ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagid täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Maakohus on jätnud asjas olulised tõendid hindamata ning kohaldanud ebaõigesti nii materiaal- kui ka menetlusõigust. Vastavad rikkumised on kaasa toonud ebaõige lahendi. Kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks, tuleb kohtutel PKS § 101 lg 6 järgi elatise vähendamisel hinnata, kui palju veedab laps kohustatud vanemaga koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus. Maakohus ei ole seda arvestanud. Kostjal ei olnud perioodil
4. juuli 2024 –
5. august 2024 võimalik lastega kohtuda laste ema kiusliku käitumise tõttu. Kohtupraktikas ei tohi olla aktsepteeritud olukord, kus teadliku ja eesmärgipärase käitumise tagajärjel lõigatakse laste isa lastest ära ning seda premeeritakse hiljem elatise väljamõistmisega. Eelistada tuleb võimalust lapsi vahetult ülal pidada. Maakohus on vääralt kohaldanud PKS § 101 lg-t 6, kuna on elatise väljamõistmisel arvestanud kitsalt perioodil
6. juuli 2024 –
7. august 2024 laste isaga veedetud aega, mitte aasta keskmist. Maakohus ei tuvastanud täpselt, et mitu päeva juulis 2024 lapsed isaga veetsid. Juulis 2024 veetsid lapsed isaga 6 kalendripäeva (
8. juuli –
9. juuli ja
10. juuli –
11. juuli ning alates augustist 2024 veedavad lapsed isaga esialgse õiguskaitse määruse kohaselt keskmiselt 15 ööpäeva kuus. PKS § 101 lg 6 kohaldamisel tuleks hinnata aasta keskmist, mitte kitsalt üksnes
12. aasta juulikuud. Alates augustist 2024 on lapsed igal kuul 50% ööpäevadest isaga. Maakohtul on jäänud see keskmise arvutamisel analüüsimata. Aasta keskmine on 14-15 ööpäeva vahel. Seega on maakohus ekslikult välja mõistnud elatise
13. a juuli eest. Maakohus on jätnud tõendid hindamata ja olulised asjaolud arvestamata. Kostja maksis laste emale juulis 2024 elatist. Kostja on
14. augusti
15. a menetlusdokumendi lisaks nr 7 oleva maksekorraldusega tõendanud, et kostja tegi laste emale
16. juulil 2024 ülekande 473 eurot 33 senti selgitusega „lasteraha“. See raha oli mõeldud laste ülalpidamiseks. Maakohus jättis selle asjaolu põhjendamatult arvestamata. Maakohus on sellega rikkunud

§ 436lg-t 1, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.

Isegi kui kostja oleks juulis 2024 pidanud tasuma kummalegi lapsele elatist 282 eurot 72 senti, s.o kokku 565 eurot 44 senti, tulnuks sellest maha arvestada juulis 4 2024 lastele tasutud 473 eurot 33 senti. Sellisel juhul oleks maksimaalne väljamõistetav summa kokku 92 eurot 11 senti, ühe lapse kohta 46 eurot 5 senti. Maakohus on sellega rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet (

§ 232lg 1).

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja taotluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjal on ka kolmas laps K. Y.M, kelle suhtes on suhtluskord lepitud kokku selliselt, et tema viibib ühe nädala isa juures ning teise nädala lapse ema juures. Mõistes välja elatise juulikuu eest 2024. aastal sellises määras, paneks see lisakulu põhjendamatult halvemasse seisu kostja kolmanda lapse, kellel on samuti vahelduv elukoht. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 164lg 12.

Kostja palub jätta kõik menetluskulud

§ 164lg 12 alusel laste ema kanda.

Kui kohus leiab, et kõigi menetluskulude laste ema kanda jätmine ei ole põhjendatud, on see põhjendatud vähemalt proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Laste ema on käitunud pahatahtlikult.

1. Hagejad paluvad jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses toodud seisukohad ei anna alust muuta maakohtu otsust. Apellatsioonkaebusest ei nähtu selgelt, milliseid õigusnorme on kohus lahendit tehes rikkunud. Kostja on esitanud vastuolulisi seisukohti, süüdistades kohut selles (kaebuse p 10), et kohus ei selgitanud välja aega, kui palju lapsed olid kohustatud vanemaga. Samas kostja kinnitab kaebuse p-s 12, et ta ei kohtunud lastega juulis
2. Kohtumenetluse raames on leidnud korduvalt kinnitust, et lapsed elasid perioodil
3. juuli 2024 –
4. august 2024 ainult emaga. Vanemate omavahelise keeruka suhtluse tõttu ei tohi kannatada lapsed, kelle õiguste kaitseks pidi ema pöörduma kohtusse. Hagejad ei nõustu kostja seisukohaga kaebuse p-s 14, et isa ei pea ülalpidamist andma, kui emaga suhted on keerulised. Selline lähenemine on vastuolus ülalpidamise andmise põhimõttega. Isal oli teada ema pangakonto number, kuhu oleks saanud lastele elatist tasuda. Laste ema pidi enda ja laste elu ning turvalisuse pärast lastega lahkuma pere ühisest elukohast. Tegemist ei olnud pahatahtliku käitumisega. Prokuratuur lõpetas
5. augustil 2025 menetluse kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX ja kohustas kostjat osalema vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Artur Usk poolt läbiviidaval nõustamisel ja järgima tema suuniseid. Hagejad ei nõustu, et perioodi
6. juuli 2024 –
7. august 2024 elatist tuleks vähendada nullini ja maakohtu otsus tühistada. Selleks puudub õiguslik alus. Laste ema sai 473 eurot 33 senti K. Y.M-ilt, mitte kostjalt. Maksekorraldusest ei nähtu, et see on lastele elatis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse perioodi
9. juuli 2024 –
10. august 2024 eest välja mõistetud elatise suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse (

§ 657

lg 1 p 2), millega mõistab kostjalt nimetatud perioodi eest hageja I kasuks välja elatise 168 eurot 56 senti ja hageja II kasuks välja elatise 178 eurot 55 senti. Ringkonnakohus jätab apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes

§ 654

lg-st 2 2, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus hagid osaliselt rahuldas, mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise perioodi
2. juuli 2024 –
3. august 2024 eest 287 5 eurot 72 senti ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas (

§ 651lg 1).

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagid elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohtu otsus on vaidlustama osas jõustunud (

§ 456lg 1).

1. Seoses kostja väitega, et kostja tasus juulis 2024 hagejatele elatist 473 eurot 33 senti, esitasid hagejad koos
2. jaanuari
3. a vastusega maksekorralduse koopia (dtl 217). Hagejad märgivad, et hagejate ema sai nimetatud summa K. Y.M-ilt, mitte kostjalt, ning maksekorraldusest ei nähtu, et see oleks elatis lastele. Ringkonnakohus jätab maksekorralduse koopia

§ 238

lg 1 p 1 alusel asja materjalide juurde võtmata, kuna tõendil ei ole asjas tähtsust. Asjas ei ole vaidluse all, kelle kontolt kõnealune makse tehti. Maksja ja makse saaja, makse kuupäev ja selgitus nähtuvad juba kostja

1. augusti
2. a menetlusdokumendi lisast
3. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15). Ringkonnakohus palus kostjal täpsustada, kas kostjale maksti
4. a juulis lapsetoetust hagejate eest ja lasterikka pere toetust. Kostja esitas
5. veebruaril 2026 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt Sotsiaalkindlustusamet maksis kostjale
6. juulil 2024 peretoetusi kokku 710 eurot, sh lapsetoetused kolme lapse eest 260 eurot ja lasterikka pere toetus 450 eurot, millest samal päeval kanti 473 eurot 33 senti hagejate ema kontole. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (dtl 224). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnorme rikkudes jätnud välja selgitamata
7. a juulis peretoetuste maksmist puudutavad asjaolud, mis olid vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kostja menetluses esitatud väited peretoetuste maksmise ja hagejate emale edasi kandmise osas olid vastuolulised. Kostja märkis vastuses hagile, et sai kuni
8. juunini 2024 lasterikka pere toetust, millest kandis igal kuul 2/3 hagejate emale. Kohtuistungi helisalvestiselt on kuulda, kuidas kostja selgitas, et pärast lahku minekut (
9. juuni 2024) kandis ta ühe kuu veel osa peretoetusi hagejate emale edasi. Kostja vastusest ja sellele lisatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et viimane peretoetuste ülekanne tehti
10. juulil 2024 (dtl 122, 102). Ringkonnakohus võtab kostja esitatud tõendi

§ 652lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde.

1. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtub, et asjas toimus
2. oktoobril 2025 kohtuistung.

§ 49lg 1 kohaselt kohtuistung protokollitakse.

Tsiviilasja toimikus on kohtuistungi helisalvestis, kuid puudub kohtuistungi protokoll.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et perioodi
2. juuli 2024 –
3. august 2024 eest saaks jätta elatise välja mõistmata seetõttu, et laste ema väidetavalt ei võimaldanud kostjal lastega kohtuda, kuigi laste isa seda väga soovis, ja lapsi vahetult üleval pidada. Tegemist on vanemate vaheliste suhetega, mis ei mõjuta laste õigust saada ülalpidamist.
4. PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohaldanud PKS § 101 lg-t 6 ebaõigesti, kui on arvestanud laste elatise maksmiseks kohustatud vanema juures viibimise aja arvestamisel eraldi perioodi enne ja pärast esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra kehtestamist. Seega maakohus ei pidanud perioodi
5. juuli 2024 –
6. august 2024 eest elatist välja mõistes arvestama kalendriaasta jooksul keskmiselt isa juures viibitud aega. 6 Maakohus mõistis perioodi
7. juuli 2024 –
8. august 2024 eest välja elatise ühe kuu (
9. a juuli) eest arvutatud miinimumsummas. Maakohus tuvastas, et isa kohtus lastega
10. a juulis kahel korral nädalavahetustel (s.o kohtumise päevi oli maksimaalselt kuus päeva). Apellatsioonkaebusest nähtuvalt kostja ei vaidlusta ning kostja märkis ka vastuses hagile (dtl 119), et veetis lastega
11. a juulis kuus kalendripäeva. Seega ei ole alust PKS § 101 lg 6 alusel elatise vähendamiseks.
12. Kostja tugineb ka sellele, et ta tasus
13. a juulis lastele elatist. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et ta tegi laste emale
14. juulil 2024 ülekande 473 eurot 33 senti selgitusega „lasteraha“. Kostja selgitas vastuseks ringkonnakohtu järelepärimisele, et sai
15. juulil 2024 peretoetusi kokku 710 eurot, sh lapsetoetused kolme lapse eest 260 eurot ja lasterikka pere toetus 450 eurot, millest samal päeval kanti 473 eurot 33 senti hagejate ema kontole. Hagejate
16. jaanuari
17. a vastusest nähtuvalt hagejad vaidlevad vastu selle summa arvestamisele elatise tasumisena. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). Maakohus arvestas otsuse tegemisel (otsuse p 9) ebaõigesti, et juulis sai kogu lapsetoetuse ema, mistõttu maakohus lahutas PKS § 101 lg 5 kohaselt elatise summast maha poole hagejatele makstavast lapsetoetusest. Maakohus märkis ebaõigesti, et lasterikka pere toetust sel kuul ei makstud ja seda elatise arvutamisel arvesse ei võetud. Kostja täpsustas ja esitas ringkonnakohtule tõendi, et sel kuul sai lapsetoetused kostja ja kostjale maksti ka lasterikka pere toetust, mida arvestades peaks PKS § 101 alusel arvutatud elatis olema suurem kui maakohtu välja mõistetud 287 eurot 72 senti. Eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et hagejate emale kantud summa oleks võimalik lahutada maakohtu poolt välja mõistetud elatisest ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja üksnes 46 eurot 5 senti. Ringkonnakohus ei nõustu ka hagejatega, et hagejate emale kantud summat ei ole üldse võimalik elatise tasumisena arvesse võtta. Kostja on tuginenud menetluses sellele ja esitanud tõendid selle kohta, et kostja kandis ka siis, kui elati veel perena koos, igakuiselt hagejate emale osa peretoetustest (dtl 122, 97 jj). Esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et ülekandeid tehti ka varem kostja kolmanda lapse pangakontolt. Vaidlusaluse makse tegemise ajal elasid hagejad koos emaga kostjast eraldi. Makse selgitus „lasteraha“ viitab sellele, et tegemist on laste ülalpidamiseks mõeldud rahaga. Hagejate ema ei ole väitnud, et makse oleks tehtud mõnel muul eesmärgil. Kaksikutest hagejad on kostja teine ja kolmas laps. Ringkonnakohus arvestab lapsetoetuse suuruseks hageja I eest 80 eurot ja hageja II eest 100 eurot (PHS § 17 lg 3). Kostjal on kolm last ja kostjale makstud lasterikka pere toetuse suurus oli 450 eurot (PHS § 21 lg 2; dtl 223). Hageja I elatise suurus pidanuks olema 405 eurot 22 senti (272 eurot 76 senti (baassumma seisuga
18. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti ((kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
19. aprill 2024) + 40 eurot (50% lapsetoetusest) + 37 eurot 50 senti (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust). Hageja II elatise suurus pidanuks olema 415 eurot 22 senti (272 eurot 76 senti (baassumma seisuga
20. aprill 2024) + 54 eurot 96 senti ((kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga
21. aprill 2024) + 50 eurot (50% lapsetoetusest) + 37 eurot 50 senti (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust). 7 Kostja pidi seega tasuma
22. a juulis hagejatele elatist kokku 820 eurot 44 senti. Arvestades kostja tasutud 473 eurot 33 senti võrdsetes osades kummagi hageja elatise katteks, tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista 168 eurot 56 senti (405,22 - 236,66) ja hageja II kasuks välja mõista 178 eurot 55 senti (415,22 - 236,67), s.o kokku 347 eurot 11 senti.
23. Kostja väitel jättis maakohus tähelepanuta kostja taotluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
24. a juuli eest elatise väljamõistmine sellises määras paneks põhjendamatult halvemasse seisu kostja kolmanda lapse K. Y.M-i , kellel on samuti vahelduv elukoht. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summat võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause kohaselt olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tal puuduvad vahendid, et lastele eespool märgitud ulatuses ülalpidamist anda. Üksnes kolmanda lapse olemasolu, kellel on sarnaselt hagejatega vahelduv elukoht, ei anna alust asuda seisukohale, et elatise väljamõistmise korral osutub kostja kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad.
25. Kostja vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kostja leiab, et menetluskulud tuleks jätta

§ 164lg 12 alusel hagejate ema kanda.

Hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

§ 164lg 1 järgi kumbki pool oma menetluskulud reeglina ise.

Kohus võib alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud

§ 164

lg 1 2 alusel täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 164lg 1 2 kohaldamine ei ole põhjendatud.

Maakohus jättis menetluskulud õigesti

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

15. Arvestades et ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, jäävad ka apellatsiooniastme menetluskulud poolte enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8