← Eesti

2-25-1993/17

Obsah (9)§ 663§ 657§ 238§ 174§ 442§ 463§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-1993 Kohtuasi DeliveryDone

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3131,74 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 3131,74 eurot ületava menetluskulude hüvitise ja sellelt arvestatava viivise. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 17. Hageja esitas määruskaebusega uued tõendid. Arvestades määruskaebuses esitatud väiteid, on täiendavad dokumentaalsed tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde (

§ 238lg 1).

  1. Maakohus rahuldas vaidlustatud määrusega kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4722,01 eurot (käibemaksuga) ja sellelt seadusjärgses määras arvestatud viivise. Määruskaebuse kohaselt saab põhjendatuks pidada kostja ühe lepingulise esindaja kulu kuni 1496 euro (käibemaksuta) ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega osaliselt ja leiab, et maakohus rikkus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel materiaal- ja menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus osaliselt tühistada. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
  2. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu hagejaga selles, et maakohus eksis, kui mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja käibemaksuga. Üksnes asjaolu, et nii kostja kui kostjale õigusteenust osutanud advokaadibüroo on käibemaksukohustuslased, ei välista menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Seejuures kinnitas kostja, et ei saa tulenevalt käibemaksuseaduse § 16 lg 2¹ ja § 29 lg 1 koosmõjust krediidiasutusena õigusabi kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata.

§ 174

lg 10 kohaselt piisab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosalise kinnitusest. 20. Õige on hageja etteheide, et maakohus ei võtnud selget seisukohta, kas praeguses menetluses oli mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Seejuures märkis hageja 3 2-25-1993 juba vastuses kostja menetluskulude nimekirjale, et kulutused mitmele esindajale ei ole põhjendatud. Maakohus viitas vaid sellele, et menetluskulude nimekirjast ei nähtu dubleerivaid toiminguid. Sellega rikkus maakohus

§ 442

lg-st 8 (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) tulenevat põhjendamiskohustust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.

20.1.

§ 175

lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme esindaja võtmist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Asja keerukus võib seostuda vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur (RKTKm 09.11.2009, 3-21-112-09, p 17). Teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib kõne alla tulla eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14; 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui mingeid erilisi põhjendusi mitme esindaja kasutamiseks ei ole, tuleks piirduda esindajakulude väljamõistmisega, mis oleks tehtud ühele esindajale (

komm I

(2017)§ 175, p 3.4.3.5.a). 20.
  1. Mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kostja selgitas kulunimekirjas, et kostja esindajatena tegutsesid paralleelselt kaks advokaati, kuid see ei toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Kostja väite kohaselt tegeles kostjat esindav vandeadvokaat kliendiga vahetu suhtlemisega ning menetlusdokumentide ülevaatamisega, vandeadvokaadi abi valmistas aga ette kostja menetlusdokumentide projektid vandeadvokaadi juhendamise all. 20.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis põhjendaks mitme lepingulise esindaja kasutamist. Seejuures ei nõustu kolleegium kostja ja maakohtuga selles, et mitme esindaja kasutamine ei toonud kaasa õigusabi osutamiseks kulunud aja dubleerimist. Kostja kulunimekirjast nähtub, et hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamise ja kliendiga suhtlemisega tegelesid nii vandeadvokaat kui advokaat. Eeltoodut arvestades peab kohus kostja esindajate tehtud vajalike toimingute osas põhjendatuks ajakulu, mis vastab ühe lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule.
  3. Õige on ka hageja etteheide, et maakohus rikkus kostja menetluskulude hindamisel

§ 175lg-t 1.

21.1.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. 21.

  1. Maakohus ületas diskretsioonipiire kostja lepinguliste esindajate tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Maakohus pidas kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihinda 295 eurot ja advokaadist esindaja tunnihinda 170 eurot mõistlikuks. Tunnihind 295 eurot ületab aga oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt HMKo 4 2-25-1993 16.06.2025, 2-23-13795, p 19; HMKo 04.06.2025, 2-22-15789, p 27; HMKm 2-22-18543, 27.05.2025, p 11n). Arvestades, et põhjendatud on ühe esindaja kasutamine ja kostja kulunimekirja järgi tegi valdava osa toimingutes advokaat, kelle tunnihind oli 170 eurot, loeb kohus põhjendatud esindaja tunnihinnaks 170 eurot. 21.
  2. Osaliselt on õige ka hageja etteheide, et maakohus ületas diskretsioonipiire kostja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. 21.3.
  3. Kostja 14.02.2025 seisukoha koostamise ajakulu ei ole kulunimekirjas toodud ulatuses põhjendatud. Asjaolu, et hageja hinnangul puudus vajadus hagi tagamise taotluse kättetoimetamiseks kostjale, ei ole määrav kostja seisukohale kulunud aja põhjendatuse hindamisel. Kohtul on õigus enne hagi tagamise taotluse lahendamist kostjalt seisukohta küsida, mida kohus praegusel juhul ka tegi. Ringkonnakohus peab kostja 14.02.2025 seisukoha koostamisega seotud toimingute (s.o kulunimekirjas toimingud 10.02.2025 kuni 14.02.2025) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 13 tundi. Kohus arvestab seejuures hagi sisu ja mahtu (17 lehekülge koos 7 lisaga) ning kostja 14.02.2025 seisukoha sisu ja mahtu (13 lehekülge koos 5 lisaga) ning asjaoluga, et hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks ei pidanud kostja esitama sisulist seisukohta hagile, kuid pidi siiski hindama hagiavalduse perspektiivikust. 21.3.
  4. Samuti ei ole tervikuna põhjendatud kostja esindaja ajavahemikul 10.03.2025 kuni 09.04.2025 ja 08.05.2025 tehtud toimingud. Õige ei ole hageja seisukoht, et kliendiga suhtlemise ajakulu ei ole hüvitatav. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid. Samuti on menetlusosalise esindajal õigus ja kohustus tutvuda asja materjali ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Seega on hageja 27.02.2025 hagiavalduse täienduse ja hageja 31.03.2025 seisukohaga (ja selles sisalduva menetlusabi taotlusega) tutvumine ja analüüs iseenesest põhjendatud ja vajalikud toiminguid kostja õiguste kaitsmisel. Küll aga ei ole põhjendatud kostja 10.04.2025 seisukoha koostamise ajakulu, sest kohus ei andnud kostjale tähtaega seisukoha esitamiseks. Eeltoodut arvestades on kostja esindaja toimingud ajavahemikul 10.03.2025 kuni 08.05.2025 põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. 21.3.
  5. Ülejäänud kostja esindaja toimingute (s.o kulunimekirjas toimingud 23.04.2025 ja 17.06.2025) ajakulu 1,1 tundi ei ole hageja vaidlustanud. Kohtu hinnangul on need toimingud põhjendatud ja kooskõlas asja materjaliga.
  6. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja kostja menetluskulud lepingulise esindaja 15,1 tunni eest tunnitasuga 170 eurot, s.o 2567 eurot (15,1 × 170, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 3131,74 eurot (2567 × 22%). Lisaks peab hageja tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi ja kostja taotluse alusel viivist VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

  1. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja 3131,74 eurot ületavas osas, s.o 1590,27 eurot (4722,01 – 3131,74). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  2. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. 5 2-25-1993 (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.