VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad 2-24-145906 11. märts 2026, Narva Tamar

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad.

§ 475lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses 3

§ 613

lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 7. Avaldus on esitatud korteriühistu poolt sama korteriühistu korteriomaniku vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 477

lg 4 täpsustab, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seejuures ei pea ärakuulamine toimuma kohtuistungil ning kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha.

§ 615

lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Menetlusosalised ei taotlenud enda ärakuulamist kohtuistungil. Kohus leiab, et menetlusosaliste poolt kirjalikult esitatud seisukohad on piisavad nende ärakuulamiseks

§ 477lg 4 tähenduses.

Kohus määras menetlusosalistele korduvalt tähtaja seisukohtade kohtule esitamiseks ning tegi menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja esitada kohtule kompromissi kohtule kinnitamiseks, et lõpetada tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste kuludega. Menetlusosalised ei saavutanud kompromissi ja esitasid kohtule oma lõplikud seisukohad. Nõudest loobumine

1. Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles loobub põhinõudest summas 457,67 eurot. Puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud. Avaldaja loobub ka lisanduvate viiviste väljamõistmise nõudest perioodi eest 01.04.2025 – 07.04.
2. Puudutatud isik on nõudest loobumisega nõus.
3. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt

§ 429

lg 1 võtab kohus osaline avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse puudutatud isiku vastu põhinõudes summas 457,67 eurot ning lisanduvates viivistes ajavahemiku eest 01.04.2025 kuni 07.04.2025. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Avalduse lahendamine 4

§ 477lg 5).

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 7).

1. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et puudutatud isik on korteriomandi asukohaga XXX Narva omanik ja korteriühistu liige (väljavõte kinnistusraamatust dtl 38 – 39).
2. Korteriühistu nõue põhineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, mille kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 3 annab õiguse keelduda kulude kandmisest, kui nende nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik ei vaidlustanud kulude suurust ega põhjendatust. Ta on avaldaja nõude täies ulatuses tasunud.
3. KrtS § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4. Avaldaja esitas arvestuse kogunenud viivisevõlgnevuse kohta (dtl 102–103), millest nähtub viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood ja tasumata jäänud summad. Puudutatud isik on korduvalt viivitanud arvete tasumisega. Arvete tasumise tähtajaks oli iga kuu viimane päev, kuid puudutatud isik tasus arved järgneva kuu jooksul. Avaldaja arvestas viivist määras 0,022% päevas. Viivise määr vastab kuni 31.12.2022 kehtinud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale (8% aastas) ning alates 01.01.2023 on see madalam kui seaduses sätestatud viivisemäär. Seisuga 01.04.2025 on viivist arvestatud summas 49,92 eurot.
5. Puudutatud isiku vastuväited, et viivise nõudmiseks peab olema eelnev taotlus ning et avaldaja ei saa viivist nõuda põhjusel, et ta ei ole kohtueelselt püüdnud asja lahendada, ei ole asjakohased.
6. Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist. Viivise nõue on põhjendatud KrtS § 42 lg 1, mis lubab korteriühistul nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja ei nõua viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kõrgemas määras. Kohus nõustub esitatud viivisearvestusega. Puudutatud isik omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. MENETLUSKULUD 5

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 18.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja loobus põhinõudest puudutatud isiku vastu põhjusel, et puudutatud isik on menetluse käigus avaldaja nõude rahuldanud. Seega nõudest osaliselt loobumisega seotud menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. 19. Kohus rahuldas avaldaja viivise nõude, ning leiab, et

§ 172

lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. 20. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 6