Obsah (6)

§ 449§ 173§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Alo Noormets Anneli Alaveer Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2026, Võru kohtumaja Tsiviilasja number

) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

1. Hageja esitas 12.09.2024 kohtusse hagiavalduse, millega palub, et kohus mõistaks kostjalt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahjuna välja 315 eurot. Hageja väitel püüdis kostja 29.01.2021 Lämmijärvest lutsu kala, mille kohta kehtis kalapüügieeskirja § 33 lg 1 p 7 kohaselt kalapüügikeeld. Hageja on oma kahjunõude õigusliku alusena välja toonud KPS § 73 lg 1 p 4, lg 2, lg 3 ning viimases viidatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedel tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ (edaspidi määrus nr 67). Vastavalt KPS § 73 lg 1 p-le 4 loetakse kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki KPS-s või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal ja keelualal. KPS § 73 lg 2 järgi tuleb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitada ning lõike 3 kohaselt on kahju hüvitamise määrad, samuti kala- 2 ja veetaimevarule tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm kehtestatud määrusega nr
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva kahjunõudega. Ka hageja ise on sellega oma 29.10.2024 menetlusdokumendis nõustunud. Vastavalt TsÜS § 150 lõikele 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
4. Hagiavalduse lisaks 1 olevast 04.02.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist (dtl 7-13) nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud 29.01.2021 sündmuskoha vaatlusel, et kõnealusel kuupäeval kella 23.23-23.43 ajal asus Põlvamaal, xxxxxxxvallas, xxxxxx külas asuval xxxxxxxmetskond 198 maaüksusel, mis piirnebxxxxxxxxxxxxx, maastikusõiduk Yamaha registreerimismärgigaxxxxx, mille kõrval viibis kostja A.H. ja mille lintide vahel asus kott, mille sees oli muu hulgas 9 kalaliigi luts isendit, kellest osa veel liigutasid.
5. Kohus järeldab sellest, et hageja oli (või pidi mõistlikult võttes olema) teadlik tema hagiavalduse esemeks olevast kahjust ja kahju tekitanud isikust juba 29.01.2021 sündmuskoha vaatlusel (või hilisemalt 04.02.2021 sündmuskoha vaatluse protokolli koostamisel), sest protokollist nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud sellel kuupäeval nii kahju tekkimise (s.o keeluajal ja -alal lutsu kala püüdmise, mis on aluseks KPS § 73 lg 1 p-le 4 ja lõikele 2 tuginevale hageja kahjunõudele) kui ka sellise kahju tekitanud isiku, kes kohustub kahju hüvitama. Protokollist nähtuvalt tuvastasid hageja ametnikud juba 29.01.2021 sündmuskoha vaatlusel, et kostja on tõenäoliselt selleks isikuks, kes kahjutekitanud teo toime pani, kuna kostja viibis ainsana sündmuskohal otse mootorsõiduki kõrval. Ka sündmuskoha vaatlusel viibinud tunnistaja Sxxxxx KxxxxxPxxxxxx ütlustest nähtub, et tema ja teine sündmuskoha vaatlusel viibinud hageja ametnik Jxxxx Axxxxx tuvastasid kostja isiku koheselt sündmuskohal, sest kostja oli neile tööalaselt varesemast teada (dtl 31).
6. Seega arvestades TsÜS § 150 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaega, aegus hageja nõue kostja vastu eeltoodust tulenevalt 29.01.2024 (või hiljemalt 04.02.2024). Kuna hageja esitas hagi kostja vastu kohtusse 12.09.2024, siis tuleb hageja haginõue lugeda aegunuks.
7. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt sai hageja kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada alles 11.04.2022 kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti koostamisel. Kõnealuse akti koostamisega võis küll selguda kahju täpsem suurus, kuid viimane ei ole aluseks aegumistähtaja arvutamisele TsÜS § 150 lg 1 alusel. Kohtule ei ole teada, miks hageja koostas kahju arvutamise akti alles 2022.a aprillis, s.o üle aasta hiljem sündmuskoha vaatlusest, kuid leiab, et isegi pärast kahju arvutamise akti koostamist oli hagejal piisavalt aega, et esitada aegumistähtaja jooksul (s.o hiljemalt 28.01.2024) kostja vastu kohtusse hagi.
8. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis teeb kohus

§ 449

lg 3 III lausest lähtuvalt lõppotsuse, millega jätab hagi kostja vastu rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle.

§ 449

lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud 3 pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 14.

§ 174lg 1 1.

lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§ 174

lõikele 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

15. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2 ja 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

16. Kohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 4