← Eesti

2-25-18948/10

Obsah (5)§ 440§ 357§ 164§ 630§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-18948 Tsiviilasi X h

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

  1. X (hageja) esitas
  2. novembril 2025 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Abielusuhted katkesid ligikaudu kolm kuud pärast selle algust
  3. aastal. Mõlemad on lahutusega nõus. Kuna kostja on vene kodanik, ei ole võimalik lahutada perekonnaseisuametis.
  4. Kostja nõustus
  5. jaanuari 2026 telefonikõnes lahutusega. Samuti võttis
  6. aprilli 2026 kohtuistungil hagi õigeks ja nõustus lahutusega. KOHTU SEISUKOHT
  7. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440lg 1).

  1. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu on sõlmitud xx.xx.xxxx, XXX PSO (XXX Linna RSN TK).
  2. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. 6.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Pooled kinnitasid istungil toimunud ärakuulamisel, et abielulised suhted on lõppenud ja nad elavad lahus. Hageja selgitas, et pooled elasid koos kokku 6 kuud, millest 3 kuud abielu ajal. Pärast seda on kostja elanud Venemaal ja pooltel ei ole abielulisi suhteid olnud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesolevat menetlust

§ 357lg 1 alusel peatada.

Eelmärgitut arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma abielusuhteid ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. 7.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 8. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

§ 630lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

9. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja pangakontole, mille hageja avaldas kohtuistungil. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.