KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-22-1220 Haldusasi E.X ja P

) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlvamaal Kanepi vallas asub riigile kuuluv Erastvere metskond 39 kinnistu (katastritunnus 28501:003:0806), millel paikneb Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmets (pindala 13,9 ha). Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kinnitas 29.04.2022 otsusega selle metsa majandamise kava aastateks 2022–
3. E.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 01.06.2022 kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega kohustada RMK-d viima läbi haldusmenetlus 29.04.2022 metsamajandamiskava muutmiseks ning keelata Keskkonnaametil metsateatiste registreerimine metsaraie teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209) vastavalt nimetatud metsamajandamiskavale ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise menetlusse kaasamata ning haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata.
4. Tallinna Halduskohus jättis 11.05.2023 otsusega rahuldamata RMK taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 2), rahuldas kaebuse osaliselt ja kohustas RMK-d uuesti läbi viima Jõksi järve Ritsike palo metsa majandamise kava aastateks 2022–2031 koostamise menetluse (resolutsiooni p 3) ning mõistis RMK-lt kaebajate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2515 eurot, jättes muud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p-d 4 ja 5). Halduskohus otsustas asendada avaldatavas lahendis T. Põdra nime tähemärgiga ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p-d 6 ja 7).
5. RMK palus Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–4 osas, milles halduskohus jättis RMK taotlused rahuldamata ja rahuldas kaebuse, ning teha uus otsus, millega jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus või jätta kaebus rahuldamata.
6. E.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ palusid vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus menetluskulude osas ja uue otsusega mõista RMK-lt kaebajate kasuks välja menetluskulud 8594 eurot.
7. Ringkonnakohus arutas asja 11.03.2025 kohtuistungil, sh võimalust lõpetada menetlus kompromissiga.
8. E.X, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja RMK esitasid 06.03.2026 ringkonnakohtule kompromissilepingu. Kaebajad ja RMK on pidanud läbirääkimisi, jõudnud kompromissini ja taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ning menetluse lõpetamist. Kompromiss on sõlmitud järgmistel tingimustel: a) kaebajad loobuvad haldusasjas esitatud kaebustest; b) RMK kohustub hüvitama kaebajate õigusabikulud 2200 eurot; c) kompromissis nimetamata osas jäävad poolte 2

§ 43lg 1 ja § 152 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohus võttis menetlusse ja lahendas 11.05.2023 otsuses kohustamisnõude, milles on vastustajaks RMK, ning keelamisnõude, milles oli vastustajaks Keskkonnaamet. Keelamisnõude rahuldamata jätmise ja sellega seotud menetluskulude jaotuse osas ei ole halduskohtu otsust edasi kaevatud. Seega nimetatud osas on halduskohtu otsus jõustunud ning seda osa halduskohtu otsusest ei saa ringkonnakohus enam tühistada. Seetõttu tõlgendab ringkonnakohus 06.03.2026 avaldust selliselt, et see puudutab üksnes kaebajate ja RMK vahelist vaidlust (

§ 2lg 4).

9.

§ 154

lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 155

lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, märkides selles kompromissi tingimused, ning ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi (

§ 152lg 1 p 3 ja § 155 lg 3).

10. Ringkonnakohus leiab, et kompromissi kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Kompromiss ei ole õigusvastane ega piira kolmandate isikute õigusi ning seda on võimalik täita. Taotluses kinnitavad E.X , Päästame Eesti Metsad MTÜ ja RMK, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Seega ei ole ringkonnakohtul vaja rohkem selgitada kompromissi kinnitava määruse jõustumise õiguslikke tagajärgi (

§ 43lg 1 p 2, § 155 lg 6).

11. Eelneva põhjal ning

§ 152lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus T.

Põdra, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja RMK vahelise kompromissi, tühistab Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse kaebajate ja RMK vahelist vaidlust puudutavas osas ning lõpetab selles osas haldusasja menetluse. 12. Pooled on kompromissi sõlmides kokku leppinud, et kokkuleppes nimetamata osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. 13.

§ 104

lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas on kaebajad tasunud kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 120 eurot. Seega tuleb kaebajatele tagastada 60 eurot. Riigilõiv tuleb kanda apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud isiku, s.o MTÜ Kanepi Looduse Kaitseks pangakontole, mille andmed on märgitud maksekorraldusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3