3-26-181/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-181 Määruse kuupäev

1. veebruar 2026 Kohtunik Kadri Vool Kohtuasi Oleg Poltraki (Poltrak) kaebus kahju hüvitamiseks seoses lukustatud kambris viibimisega RESOLUTSIOON
2. Tagastada Oleg Poltraki kaebus.
3. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
5. Tartu Vangla kinnipeetav Oleg Poltrak esitas
6. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitas, et tutvus Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendiga Schmidt ja Šmigol vs Eesti, kus kohus tuvastas, et kinnipeetavat ei saa hoida vanglas lukukambris. Kaebajale teadaolevalt määras EIK hüvitise, mistõttu ei pea kaebaja uuesti kohtusse pöörduma. On olemas süsteem, et kaebaja võib hüvitise kiiresti kätte saada. Kaebaja viibis eelkohtumenetlusel ajavahemikul 2012 –
7. a Tallinna Vanglas (see oli lukukambri süsteem). Tartu Vanglas oli kaebaja ka mitu korda lukukambris. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse võimaldada kaebajale esindaja.
8. Vastusena kohtunõudele teatas Tallinna Vangla
9. jaanuaril 2026, et kaebaja ei ole alates
10. aasta juulikuust esitanud Tallinna Vanglale ühtegi pöördumist, sh kahjunõuet.
11. Tartu Vangla selgitas oma
12. veebruari
13. a vastuses, et kaebaja on seoses lukukambris viibimisega esitanud Tartu Vanglale
14. juunil 2020 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/117-1, mille kaebaja võttis
15. juunil 2020 tagasi, ja
16. juulil 2024 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/467-1, mille kinnipeetav võttis tagasi
17. septembril
18. Vangla otsuseid ei koostanud.
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
20. Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tallinna Vanglalt ja Tartu Vanglalt kahju hüvitamist selle eest, et kaebaja viibis lukustatud kambris.
21. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
22. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
23. Et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlust ning Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlused võttis kaebaja tagasi, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtueelse menetluse läbimise kohustus on kinnipeetaval ka juhul, kui talle on teatavaks saanud teiste isikute suhtes tehtud EIK lahendid.
24. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus O. Poltraki kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
25. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
26. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
27. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud ka riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
28. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
29. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kohus lisab, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 2
30. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3