KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-19-3592 Kohtuasi O.T

) redaktsiooni. Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14.2.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2020.a aruande järgi töötas võlgnik perioodil 28.08.2018–20.03.2020 W AS-is masinõmblejana ja perioodil 23.03.2020– 27.10.2020 N OÜ-s aednikuna. 29.01.2021 esitas võlgnik Eesti Töötukassa otsuse töötuskindlustushüvitise määramise kohta, millest nähtub, et alates 28.10.2020 on võlgnik töötuna arvele võetud. 10.03.2022 esitatud aruandes selgitas võlgnik, et asus 22.02.2021 tööle ettevõttesse T OÜ aedniku ametikohale tähtajatu töölepinguga. Kuna suvel 10.07.2021 juhtus võlgnikul õnnetus (murdis parema käe pöidlaluu), oli ta kaks kuud käevigastuse tõttu töövõimetu. Töövõimetuse perioodil haigestus puukentsefaliiti, mis põhjustas kesknärvisüsteemi häireid. Käe funktsoonide nõrgenemise tõttu ei saanud võlgnik tagasi tööle asuda, töösuhe lõpetati augusti lõpus. Võlgnik võttis ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 31.08.

1. Võlgnikul tuvastati osaline töövõime, perioodiga 05.10.2021-04.10.
2. Eesti 3 Töötukassas alates 31.08.2021 maksti võlgnikule töötutoetust (perioodil 07.09.2021– 14.11.2021 sai võlgnik töötutoetust päevamääraga 9,42 eurot kalendrikuus ja perioodil 15.11.2021–04.10.2022 oli võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus päevamääraga 8,62 eurot kalendrikuus). Töötamise registri väljavõttest nähtub, et võlgnik töötas perioodil 22.02.2021– 30.08.2021 T OÜ-s aednikuna, perioodil 17.03.2022–17.03.2022 G OÜ-s, perioodil 20.03.2022–25.09.2022 S AS-is, perioodil 05.10.2022–28.10.2022 xxx, perioodil 05.11.2022–26.11.2022 S AS-is, perioodil 29.11.2022–01.03.2023 J OÜ-s, perioodil 10.12.2022–30.12.2022 S AS-is. 16.12.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et 2023.a sündis tema kolmas laps, mistõttu on sissetulekuks vanemahüvitis. Sis ja Js töötas osalise tööajaga, kuna ta on osalise töövõimega. Kohus andis 16.12.2024 toimunud ärakuulamisel võlgnikule tähtaja puuduolevate aruannete esitamiseks ja konto väljavõtete esitamiseks hiljemalt 17.01.
3. Võlgnik esitas 15.01.2025 lubatud aruanded. Samuti esitas Eesti Töötukassa otsused töötuna või tööotsijana arvel oleku aja kohta perioodidel 28.10.2020–21.02.2021, perioodil 03.01.2023–18.01.2023, perioodil 06.05.2024–21.10.2024 ja alates 08.01.
4. Kohus leidis, et käesoleval juhul on tuvastatud võlgniku osaline töövõime. Samuti see, et võlgnik on olnud tööotsijana Töötukassas arvel. Võlgnik on töötanud erinevatel ametikohtadel üksnes lühikest aega, kuid selle õigustuseks või vabanduseks on ta toonud alaealised lapsed ja osalise töövõime. Kõiki andmeid kogumis hinnates on kahtlus, kas võlgnik on teinud endast maksimumi, et mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda (nt ei ole võlgnik esitanud andmeid või asjaolusid tööle kandideerimiste kohta). Samas otsesed tõendid seda ei kinnita. Seega ei ole võimalik võlgnikule ette heita

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist.

14.3.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kogu menetluse ajal neli aruannet (2021, 2022, 2023 ja 2024). Kõik aruanded on esitatud hilinenult ning ka kohtu poolt meelde tuletavatele kirjadele võlgnik koheselt ei reageerinud, vaid esitas aruande enne ärakuulamisele tulemist ja aruandes märgitud lisasid ei esitanud. Kohus on korduvalt ärakuulamistel 02.09.2021,16.03.2022 ja 16.12.2024 selgitanud, kuidas tagasimakseid arvestada ja neid teostada. Samuti selgitanud võlgniku kohustusi menetluses. Sellele vaatamata ei ole võlgnik andnud kohtule tema varalist seisundit puudutavat olulist informatsiooni. Seega ei ole võlgnik võimaldanud hinnata tulude ja sissetulekute tegelikkusele vastamist. Kohtule esitatud aruanded kinnitavad, et võlgnikul oli tegelikkuses võimalik vähemasti kahel viimasel aastal võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik sellest ise teadlik ei olnud, kuna ta lihtsalt ei tegelenud sellega. 14.4.

§ 173lg-d 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kahe aruande järgi (2023 ja 2024 aruande järgi) kogusummas 200 eurot. Alates 01.06.2022 võlgnik tööl ei käinud, tema sisstulekuks oli töövõimetoetus, millele ei saa TMS § 132 kohaselt sissenõuet pöörata. 24.04.2024 tunnistas võlgnik, et esimesel kohustustest vabastamise aastal ei maksnud võlausaldajatele nii palju kui oleks pidanud. Kohus selgitas, et esitatud aruanded tuleb üle vaadata ja summad, mis oleks pidanud väljamaksmisele minema tuleb tagantjärele maksta. Võlgnik esitas korrigeeritud aruanded alles siis kui kohus määras viimase tähtaja andmete esitamiseks, kuid nendest järelduvalt on siiski põhjust arvata, et võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ja kohelnud menetluses võlausaldajaid ebavõrdselt. Esiteks nähtub esitatud aruannetest perioodide 01.01.2023-31.12.2023 ja 01.01.2024-31-12-2024 kohta, et võlausaldajatele on mõlemal aastal tasutud 100 eurot, sh AS-ile Swedbank mõlemal aastal 31,07 eurot). Konto väljavõte ja võlausaldaja sellist tasumist ja ei kinnita. Samade aruannete kohaselt on tehtud väljamaksed 4 AS-ile SEB Pank (mida samuti konto väljavõte ei kinnita), kuid millise nõude osas on kohus juba 02.09.2021 ja 17.03.2022 ärakuulamisel selgitanud, et võlausaldaja loobus sellest ja nimetatud summa tuleb teiste võlausaldajate vahel ära jagada. PlusPlus Capital AS seisukohast nähtuvalt on võlgnik tasunud menetluse kestel 10,05 eurot. Samas 2023 ja 2024 aruannete kohaselt pidanuks võlausaldajale tasuma kokku 6,70 eurot. Seega on võlgnik jätnud kõik väljamaksed teostamata AS-ile Swedbank ja väljamaksete arvestamisel kõikidele võlausaldajatele on tehtud viga, kuna AS SEB Pank nõudest loobumise tõttu pidanuks teiste võlausaldajate osamaksed olema suuremad. Samuti on võlgnik teinud ülemäärase väljamakse PlusPlus Capital AS-ile. Lisaks on põhjendatud PlusPlus Capital AS seisukohas välja toodud asjaolu, et võlgnik on võtnud menetluse kestel endale täiendavaid rahalisi kohustusi. Nimelt nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2023-31.12.2023 ja perioodil 01.01.2024-31.12.2024, et võlgnik on võtnud endale uue kohustuse TKMF Ostulimiidi lepingu näol, kasutades Kaubamaja krediiti ostude sooritamiseks (näiteks 08.12.2023, 08.01.2024 jne). Seega olukorras, kus võlgnik ei leia rahalisi vahendeid selleks, et käesolevas menetluses võlausaldajatele maksta, on põhjendamatu võtta vastu uusi kohustusi, mis praeguses menetluses osalevad võlausaldajad halvemasse olukorda paneb. 14.5. Maakohus leidis, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173

lõigetes 2 ja 3-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole esitanud kohtule vajalikke andmeid enda sissetulekute ja väljaminekute kohta vabatahtlikult. Võlgniku jaoks ei ole antud menetlus ja võlausaldajatele maksimaalne tasumine (mis oleks sissetulekuga vastav) olnud prioriteet. Oluliste andmete esitamata jätmine kogu menetluse kestel teeb äärmiselt keeruliseks hinnata teiste kohustuste nõuetekohast täitmist. Nii on kohus juba eelnevalt välja toonud, et esineb kahtlus, kas võlgnik on täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida (

§ 173lg 1).

Küll aga on esinenud sissetulekute ja väljaminekute kohta andmete esitamata jätmist ning eraldamiskohustuse rikkumist (

§ 173lg 2, 3-5).

Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud süüliselt kohustust anda teavet oma sissetulekute ning vara kohta. Seda kinnitavad osaliselt ka võlgniku poolt antud selgitused ärakuulamistel, et ei ole kohusetundlikult tegelenud kohustustest vabastamise menetluse kohustustega ega teinud korrektselt väljamakseid. Samuti on võlgnik rikkunud eraldamiskohustust ja teinud väiksemas ulatuses väljamakseid ning kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Võlgnik oli teadlik enda võlgadest, kohustustest käesolevas menetluses ja ka sellest, et tal tuleb aru anda. Sellele vaatamata ei asunud ta oma kohustusi täitma. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja vabastada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või alternatiivselt teha uue otsuse, millega pikendada kohustustest vabastamise tähtaega. 15.
2. Määruskaebuse kohaselt ei ole pankrotihaldur ega maakohus kontrollinud, kas avaldaja ja võlausaldajate vahelised tarbijakrediidilepingud olid seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodut arvestades on ülekohtune heita võlgnikule ette tema hooletust. Võlgnikul puudub juriidiline haridus ja ta on täitnud kohtu nõudeid, ilmunud ärakuulamistele ja palunud võlanõustajate abi aruannete esitamisel. 15.
3. Võlgnik ei ole mitte kordagi tahtlikult või pahatahtlikult jätnud midagi esitamata ega varjanud oma sissetulekuid. Võlgnik on palunud korduvalt võlanõustajate abi ja tuginenud 5 nende juhistele ja esitanud kohtule nende esitatud aruanded. Võlgnik ei soovi oma osa pankrotimenetluses vähendada, kuid ta tunnistab, et ei saa tänaseni aru, mida ta valesti tegi, et maakohus keeldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste vabastamisest või tähtaja pikendamisest. Võlgnik on olnud lastega kodune, otsinud järjepidevalt tööd, käinud tööl, olnud töötuna arvel, tasunud seadusest tulenevad summad võlausaldajatele. Tänaseks päevaks on võlgnik olukorras, kus võlausaldajate nõuded on kohtu poolt tunnustatud ja tal ei ole võimalik uuesti pöörduda kohtusse, et nõuetele sisuliselt vastu vaielda. Maakohtu kohtumääruse jõustumisel lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetlusega seotud tasud, mis viib ta veel keerulisemasse olukorda, kui ta tänaseks on. 15.
4. Võlgnik on kõikidele võlausaldajatele tasunud vastavalt protsentidele summad 10.01.2025 kuupäeval ja 13.01.2025 kuupäeval ning 08.01.2025 kuupäeval kirjutas Bondora AS, et on nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlanõustaja koostas viimased aruanded ja ütles, mis summad tuleb võlausaldajatele kanda, ning võlgnik tegi täpselt nii, nagu temale öeldi. Võlgnik helistas 10.01.2025 Swedbank AS-i, et küsida, kuhu tuleb nende osa kanda. Võlgnik sai aja nõustamisele 13.01.2025 kell 10.00 Pärnu esindusse. Klienditeenindaja ütles võlgnikule, et raha tuleb kanda tema enda kontole ja Swedbank AS võtab ise sealt kontolt raha, sest neil eraldi kontot selleks ei ole. Võlgnik tegutses vastavalt juhendamisele ja kandis 13.01.2025 raha enda Swedbank AS-i arveldusarvele. Seda enam on kummalised võlausaldajate seisukohad, nagu nemad ei oleks raha saanud ja võlgnik oleks eelistanud teisi võlausaldajaid ja rikkunud seadust. Võlanõustaja soovituse järgi on SEB osa võlgniku kontol ja ootab kohtu seisukohti, mis antud summaga teha. Kui võlgnik küsis võlanõustajalt, mis SEB summaga teha, oli võlanõustaja seisukoht, et las see summa olla võlgniku arvel ja võlgnik kannab selle edasi, kui kohus selleks käsu annab. 15.
5. TKMF ostulimiit partnerkaardi näol ei ole lepingu sõlmimise initsiatiiv mitte võlgniku poolne, vaid avaldaja elukaaslase poolne. Võlgniku elukaaslane ja noorima lapse isa soovis kindlustada võlgniku ja laste esmavajadused juhul, kui ta ei saa vastata telefonile, et kanda vajadusel võlgnikule ootamatuteks olukordadeks rahalisi vahendeid. Võlgniku elukaaslane kinnitas, et tasumise eest vastutab tema, kui võlgnikul ei peaks selleks vahendeid jaguma. TKMF ostulimiidi lepingu sõlmimise eesmärk oli heatahtlik soov oma pere eest hoolitseda ja võlgnik ei tulnud selle peale, et see oleks üks põhjuseid, miks pankrotimenetlus võlgnevuste vabastamisega ebaõnnestub. 15.
6. Võlgnik leiab, et ta ei ole teadlikult ega tahtlikult rikkunud võlausaldajate huve. Võlgnik on teinud teadmatusest vigu, kuid ei ole kunagi varjanud oma sissetulekuid, ja on soovinud olla osa ühiskonnast, kasvatades lapsi, käies tööl, otsides tööd või olles töötuna arvel. Võlgnikul on kolm alaealist last, kes tuleb üles kasvatada. Võlgnik on teinud täpselt nii, nagu temale on öeldud. Võlgniku eksimused ei ole nii suured, et keelduda kohustustest vabastamist või alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise tähtaega. Menetlusosaliste seisukohad
7. Võlausaldajad Bondora AS, Aktiva Finance Group OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital, IPF Digital AS, Swedbank AS ja Creditstar Estonia AS palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebusele ei vastanud.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning samuti vabastada võlgnik usaldusisiku kohustustest. Võlgniku määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses võlgniku, Swedbank AS-i ja Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud tõendid.
11. Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni
12. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni (

).

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 20.06.2016. a, 3-21-49-16, p 15).

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et

§ 175lg 2 p-s 2 on peetud silmas võlgniku raskelt süülist käitumist.

Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud lahendid). 21. Praegusel juhul jättis maakohus võlgniku kohustusest vabastamata

§ 175

lg 2 p 2 alusel, kuna võlgnik rikkus maakohtu hinnangul süüliselt, vähemalt raskest hooletusest

§ 173

lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust ning

§ 173lg-tes 3–5 sätestatud loovutuskohustust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei kaalunud piisavalt asjaolusid ja jõudis ebaõigele lõppjäreldusele, et võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 22.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Teabe andmise kohustuse rikkumist on kohtupraktikas peetud võlausaldajate huve kahjustavaks juhul, kui võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid

§ 172lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama (vt RKTKm, 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 17).

Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus heitnud võlgnikule ette seda, et ta on esitanud kohustusest vabastamise menetluses aruanded hilinenult ega ole reageerinud koheselt meelde tuletavatele kirjadele. Samuti üldsõnaliselt seda, et võlgnik ei ole esitanud oma varalist seisundit puudutavat olulist informatsiooni. 22.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik 29.01.2021 esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2020-31.12.2020 kohta (I kd, tl 133-157) ning 02.09.2021 tegevusaruande perioodi 01.01.2020–31.12.2020 kohta (I kd, tl 168-169). 10.03.2022 esitas võlgnik tegevusaruande perioodi 01.01.2021–31.12.2021 kohta ning konto väljavõtte sama perioodi kohta (II kd, tl 2-4 57). 10.10.2023 esitas võlgnik aruande perioodi 01.01.2022–31.12.2022 7 kohta (II kd, tl 82-83). 15.01.2025 esitas võlgnik täpsustatud tegevusaruande perioodi 13.12.2019-31.12.2020 kohta, aruande perioodi 01.012023-31.12.2023 kohta, pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2023-31.12.2023 kohta, aruande perioodi 01.01.2024-31.12.2024 kohta ja konto väljavõtte sama perioodi kohta (II kd, tl 138-139; tl 141-168; tl 169-205). Samuti on võlgnik esitanud kohtule Töötukassa otsuseid töötuna arvel oleku ja toetuse maksmise kohta. Maakohus ei ole põhjendanud, millised olulised varalist seisundit puudutavad andmed on võlgnik jätnud menetluses esitamata. Nii esitatud aruannetest kui ka pangakonto väljavõtetest nähtuvad võlgniku sissetulekud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks nõudnud võlgnikult muude andmete esitamist või küsinud täiendavaid selgitusi, millele võlgnik oleks jätnud vastamata. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, et võlgnik oleks oma sissetulekuid või vara varjanud ja sellega võlausaldajate huve kahjustanud. Kuigi võlgnik on esitanud aruanded hilinenult ja pärast meeldetuletamist, on esitatud andmete alusel võimalik hinnata võlgniku kohustuste täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul alust asuda seisukohale, et maakohtu esitatud etteheited saaks olla võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks.
2. Maakohus on leidnud, et võlgnik on rikkunud eraldamiskohustust ning on väljamaksete tegemisel kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt.

§ 173

lg 3 sätestab, et võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti (

§ 173

lg 4).

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 173

lg 5 sätestab, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Seejuures ei pöörata TMS § 132 lg 1 p-de 1, 61 ja 7 järgi sissenõuet riiklikele peretoetustele, töövõimetoetusele ja seadusel põhinevale elatisele. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Maakohus ei ole praegusel juhul tuvastanud, et võlgnik oleks jätnud endale oma sissetulekutest suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. 23.1. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul kuni 22.07.2023 kaks ülalpeetavat ning alates 23.07.2023 kolm ülalpeetavat. 2019. aastal oli palga alammäär 540 eurot, 2020. aastal 584 eurot, 2021. aastal 584 eurot, 2022. aastal 654 eurot, 2023. aastal 725 eurot ja 2024.aastal 820 eurot. Arvestades eeltoodut ning võlgniku ülalpeetavate arvu, oli võlgniku mittearestitava tulu osa

§ 173lg 5 ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi 2019.

aastal 900 eurot kuus (540 eurot + 2 x (1/3 x 540 eurot));

1. aastal 973,34 eurot kuus (584 eurot + 2 x (1/3 x 584 eurot));
2. aastal 973,34 eurot kuus (584 eurot + 2x (1/3 x 584 eurot));
3. aastal 1090 eurot kuus (654 eurot + 2 x (1/3 x 654 eurot); perioodil 01.01.2023-22.07.2023 1208,33 eurot (725 eurot + 2 x (1/3x725) ja perioodil 23.07.2023-31.12.2023 1450 eurot kuus (725+ 3 x (1/3x725)), ning 2024.aastal 1640 eurot kuus (820+3x(1/3x820)) (vt ka RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2). 8 23.
4. Esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgniku igakuine sissetulek ületanud mittearestitavat tulu üksnes 2020.a augusti kuus, mil võlgniku sissetulek oli 996,83 eurot. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik

§ 173

lg-te 4 ja 5 järgi koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 % pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik võlausaldajatele mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust andma kokku ½ (vt TlnRKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2), s.o 11,75 eurot ( ½ 23,49-st eurost). Maakohus on leidnud, et võlgnikul oli võimalik teha väljamakseid 2023.a ja 2024.a aruannete järgi, toomata välja, millise summa on võlgnik jätnud võlausaldajatele loovutamata. Aruannetest nähtuvalt sündis 2023.a juulis võlgniku perre

1. laps ning 2023.a ja
2. aastal on olnud võlgniku sissetulekuks peamiselt peretoetused, vanemahüvitis ja töövõimetoetus. Samuti on ML maksnud võlgniku pangakontole elatist ning võlgnikule on ülekandeid teinud tema elukaaslane TL ja isa Q. Arvestades sissetulekuid, millele ei pöörata TMS § 132 lg 1 p-de 1, 61 ja 7 järgi sissenõuet, ei nähtu 2023.a ja 2024.a aruannetest, et võlgniku sissetulek oleks ületanud määra, millele saab sissenõude pöörata. Olukorras, kus võlgniku sissetulekud, millele saab seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ei ületanud mittearestitava sissetuleku määra, ei saa rääkida loovutuskohustuse rikkumisest.
3. Võlgnik on 2023.a ja 2024.a aruannetes märkinud, et on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 100 eurot, kokku 200 eurot. Maakohus on heitnud ette, et võlgnik on väljamakseid tehes kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt - võlgnik on jätnud väljamaksed teostamata AS-ile Swedbank, väljamaksete arvestamisel kõikidele võlausaldajatele on tehtud viga, kuna AS SEB Pank nõudest loobumise tõttu pidanuks teiste võlausaldajate osamaksed olema suuremad ning võlausaldajale PlusPlus Capital AS on makstud 3,35 eurot rohkem, kui see pidanuks 2023.a ja 2024.a aruannete kohaselt olema. Võttes arvesse, et võlgnikul oli kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid üksnes 2020.a augusti eest, ei anna maakohtu põhjendused alust jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Lisaks ei ole ka õige maakohtu väide, et võlgnik ei ole võlausaldajale Swedbank AS väljamakseid teinud. Võlgnik on määruskaebuses selgitanud, et kandis Swedbank AS-ile võla tasumiseks summa oma isiklikule Swedbank AS arveldusarvele, kuna ta sai sellise juhise võlausaldaja klienditeenindajalt. Swedbank AS on määruskaebusele esitatud vastuses kinnitanud, et seisuga 14.01.2025 debiteeris võlausaldaja nõude tasumiseks võlgniku arvelduskontolt 62,14 eurot. 24.
4. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku kohusustest vabastamata jätmiseks ei anna alust ka asjaolu, et võlgnik on sõlminud TKMF ostulimiidi lepingu ning on kasutanud seda ostude eest tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et mittearestitava sissetuleku osa osas ei saa kohus võlgnikule teha ettekirjutusi selle kasutamise kohta. Asja materjalidest ei nähtu, et nimetatud lepingu sõlmimise tõttu oleks jäänud võlausaldajatele kohustuslikke väljamakseid tegemata.
5. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine oleks olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks

§ 175lg 2 järgi alust.

Eeltoodust arvestades peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotluse ja vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 172

lg 4 kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku, mistõttu tuleb võlgnik usaldusisiku kohustustest vabastada.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 9

1. Ringkonnakohus märgib, et Julianus Inkasso OÜ on menetluses esitanud tõendi, et võlausaldaja Intrum Debt Finance AG on loovutanud oma nõude võlgniku vastu Aktsiaseltsile Intrum Estonia (uue ärinimega Aktsiaselts Julianus Portfolio), mis on ühinenud Julianus Inkasso OÜ-ga. Seega tuleb Intrum Debt Finance AG asemel lugeda võlausaldajaks Julianus Inkasso OÜ. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Võttes arvesse, et menetlus toimus võlgniku huvides, kuid tema taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele, on ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
3. Määruse peale võivad esitada Riigikohtule määruskaebuse võlausaldajad ja võlgnik (

§ 175lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 10