Obsah (10)

§ 40§ 96§ 117§ 98§ 130§ 136§ 120§ 121§ 1361§ 8

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2811 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist taga

) § 136 1 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitetoimingu sooritamiseks pöörates sissenõude rahalisele õigustele, valides meetmena kohtuliku hüpoteegi seadmise Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) V.Y omandisse kuuluvatele kinnistutele: 1) asukohaga A summas 59 988,90 eurot; 2) asukohaga B summas 85 101,68 eurot ja 3) asukohaga C summas 48 170,76 eurot. 1.1 X (registrikood XXX) on äriregistris registreeritud alates 08.06.

1. X juhatuse liikmeks on alates 08.06.2022 V.Y . X põhitegevusalaks äriregistri teabesüsteemi järgi on muu kinnisvaraalane tegevus tasu eest või lepingu alusel. Maksuhalduri menetluses on X maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 26.08.2025 on X-l käibemaksu võlg 87 469,05 eurot, millele lisandub intress. Kehtiv käibemaksuvõlg koosneb 08.2023 ja 11.2024 deklareeritud tasumata käibemaksust kogusummas 45 992,05 eurot ja 11.12.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/063789-3 määratud maksusummast 41 477,00 eurot, mis on 10.2023 käibemaks. Lisaks eelnevale käib X suhtes kontrollimenetlus, mis on alustatud 21.02.2025 korraldusega nr 12.2-3/066101-1, mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu määramine summas 177 262,29 eurot, millele lisandub intress. Määratava maksusumma puhul on tegu maksusummaga, mille X on kohustatud kontrollimenetluse lõppedes tasuma ja millest varjatud kujul eksisteerib vastavalt käibemaks mai 2024 summas 60 049,18 eurot alates 20.06.2024 ja käibemaks august 2024 summas 117 213,11 eurot alates 20.09.
2. V.Y juhatuse liikmeks oleku ajal kujunenud põhivõlg kontrollimenetluse nr 12.2-3/066101 kontekstis on kokku vähemalt 177 262,29 eurot, mis koosneb maksustamisperioodidel mai ja august 2024 deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaksust 177 262,29 eurot ning maksustamisperioodide august 2023, oktoober 2023 ja november 2024 tasumata jäänud käibemaksust 87 469,05 eurot. Selle ja maksuotsusega nr 12.2-3/063789-3 määratud maksusumma jäägi 41 477,00 eurot (10.2023 käibemaks), kokku 218 739,29 eurot nõuab MTA vastutusmenetluse tulemusena V.Y-lt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja. MTA alustab käesoleva taotlusega X juhatuse liikme V.Y suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Sellest tulenevalt võib V.Y solidaarselt X-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest

§ 40

lg 1 ja

§ 96lg 1 tähenduses summas 218 739,29 eurot, millele lisandub intress.

1.2 Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine (taotluse punkt 2). Maksuotsusega nr 12.2-3/063789-3 tuvastas MTA, et X ei olnud korteriomandi Volmre tn 31/338, Haabersti, Tallinn müüki maksustatava käibe hulgas kajastanud. Seega oli X kohustatud deklareerima Volmre tn 31/33-8, Haabersti, Tallinn korteriomandi müügi müügihinnaga 249 000 eurot (koosneb 20% määraga käibest 207 500 eurot ning käibemaks sellelt on 41 500 eurot). Kontrollimenetluse nr 12.2-3/066101 tulemusel on X kohustatud deklareerima korteriomandite Lastekodu tn 31//Odra tn 6-104, Kesklinn, Tallinn ning Vesilennuki tn 16//18//20, Vesilennuki tn 22//24 eluruumi nr 20-19, Põhja-Tallinn müügid oma mai 2024 ning august 2024 käibedeklaratsioonidel. X müüs 15.05.2024 korteriomandi Lastekodu tn 31//Odra tn 6-104, Kesklinn, Tallinn hinnaga 333 000 eurot (koosneb 22% määraga käibest 272 950,82 eurot ning käibemaks sellelt on 60 049,18 eurot) ning 21.08.2024 korteriomandi Vesilennuki tn 16//18//20, Vesilennuki tn 22//24 eluruumi nr 20-19, Põhja-Tallinn hinnaga 650 000 eurot (koosneb 22% määraga käibest 532 786,89 eurot ning käibemaks sellelt on 117 213,11 eurot). Kokkuvõtvalt on MTA seisukohal, et X on jätnud kontrollitaval perioodil (mai 2024 ja august 2024) deklareerimata müügikäivet 805 737,71 eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 177 262,29 eurot. MTA on seisukohal, et X juhatuse liige V.Y on teadlikult jätnud deklareerimata müügikäibe ja käibemaksu, sest tema esitas valeandmetega KMD-d ning tunnistas 06.05.2024 antud seletuses, et tehingud on deklareerimata, kuna äriühingul puudusid rahalised vahendid. Täpne maksusumma kujuneb välja maksumenetluse käigus, kuid maksuhalduri hinnangul on V.Y-lt kindel sissenõutav maksusumma vähemalt 218 739,29 eurot, millele lisandub intress

§ 117lg-s 1 sätestatud määras.

1.3 X varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. X-l registriandmete kohaselt puuduvad sõidukid ja kinnistud. X omab väärtpaberi kontot

1. Väikelaevaregistri andmetel on X vastutava kasutajana kirjas väikelaev flipper 900ST (reg.märk XXX). Selle kasutamise õigus tuleneb ASga LHV Pank sõlmitud kapitalirendilepingust, millest tulenevad rahalised õigused AS LHV Pank vastu on MTA 10.03.2025 sissenõudmismenetluse raames arestinud ning teavitanud sellest laeva omanikku LHV Pank AS-i. Auto24.ee andmetel võib olla antud väikelaeva hind olla ca 210 000 2 eurot. AS LHV Pank vastuse kohaselt oli X väikelaeva kapitalirendilepingu põhiosa jääk seisuga 10.03.2025 129 089,22 eurot ja lepingu lõppemise tähtaeg 15.07.
2. Seega ei ole võimalik tänase seisuga nimetatud kapitalirendilepingust tulenevaid võimalikke nõudeid realiseerida (vähemalt seni, kuni X lepingust tulenevaid nõudeid täidab), kuid kui oleks, siis oleks realiseerimisväärtus tänase seisuga ~80 000 eurot (210 000-130 000), mis on oluliselt väiksem, kui X olemasolev ja kestva kontrollimenetluse tulemusena potentsiaalselt võlgnetav kogusummas 264 731,34 eurot, millele lisandub intress (võimalik ei ole rahuldada juba olemasolevat põhivõlga 87 469,05 eurot ja sellele lisanduvat intressi). 14.01.2025 ning 31.01.2025 arestiti äriühingu pangakontod, mille tulemusel laekus 23 eurot. 10.03.2025 esitas V.Y taotluse maksuvõla ajatamiseks, kus ta täpsustas, et ettevõte tasub oma kohustused läbi omaniku laenu. 20.03.2025 edastati täpsustav kiri äriühingule ning sooviti saada tagatist ja paluti esitada bilanss ning kasumiaruanne. Äriühing ei täitnud seda palvet ning 08.04.2025 edastas MTA otsuse ajatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. 10.04.2025 edastas MTA äriühingule e-kirja, kus teda teavitati, et jäeti rahuldamata ajatamise taotlus ning minnakse edasi võla sissenõudmise menetlusega. 30.05.2025 kirjas teavitati äriühingut, et endiselt on vastamata kirjale ning juhiti tähelepanu sellele, et lubati tasuda ära 15 000 eurot. Lisaks teavitas MTA, et kui varadest ei jätku maksuhalduri nõuete rahuldamiseks, tuleb esitada pankrotiavaldus. 05.06.2025 saatis V.Y , e-kirja, kus teavitas, et äriühing ei ole maksejõuetu ning on teinud hindamisakte, selleks et taotleda ajatamist. Lisaks teavitas, et saab tasuda maksuvõlast ca 30 000 eurot juuli jooksul. Käesolevaks ajaks ei ole X lubatud makset teinud. X esitatud 12.2024-06.2025 KMD-d ei viita majandustegevusele (käivet ei ole deklareeritud alates 12.2024 KMD-st). Lisaks ei ole sundtäitmisetoimingute alusel õnnestunud olemasolevat maksuvõlga sisse nõuda. Töötamise registri andmetel on X-l üks töötaja Y.Y, kelle kanne peatati 23.01.2024 emapuhkuseks, hetkel saab isik sotsiaalkindlustusametist emapalka. X pangakonto (LHV Pank AS) jääk seisuga 31.01.2025 oli 0,00 eurot. X ei ole esitanud
3. majandusaasta aruannet. Kõik eeltoodu viitab X majandustegevuse lõpetamisele ja sellele, et X-l puuduvad kogu maksuvõla ulatust katvad varad ja majandustegevus ning juba olemasoleva võla sissenõudmise ebaõnnestumine annab alust eeldada, et äriühingult ei ole võimalik määratavat maksusummat sisse nõuda. 1.4 Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine. X-le tõenäoliselt määratav maksusumma on 177 262,29 eurot, millele lisandub intress. Määratav maksusumma on kujunenud V.Y X juhatuse liikmeks oleku ajal, sest V.Y oli äriühingu juhatuse liikmeks alates 08.06.2022 ehk maksuvõla kujunemise perioodil on V.Y ainus äriühingu juhatuse liige. Taotluse punktis 2 kirjeldatud maksusumma kujunes maksustamisperioodidel mai ja august 2024 ning
4. a mai kuu kohta on kohustus KMD deklaratsioon esitada
5. juuniks
6. Seega 20.06.2024 ja 20.09.2024, kui jäeti teadlikult mai ja august 2024 KMD-del deklareerimata Lastekodu tn 31//Odra tn 6-104, Kesklinn, Tallinn ja Vesilennuki tn 22//24 eluruumi nr 20-19, Põhja-Tallinn müügi käibed ja sellelt käibemaks 177 262,29 eurot (117 213,11 + 60049,18), oli V.Y ainus juhatuse liige ning esitas ka kõik käibedeklaratsioonid, sh ka valeandmetega mai ja august KMD. Lisaks oli V.Y ainsaks X juhatuse liikmeks maksuotsusega nr 12.2-3/063789-3 määratud maksusumma kujunemise ajal. V.Y ei parandanud ka pärast MTA-ga 06.05.2025 vestlust KMD-sid ega deklareerinud maksukohustust, millest ta on teadlik. Eelnevast ja taotluse punktis 2 väljatoodud asjaoludest tulenevalt (sh asjaolust, et V.Y on tunnistanud, et on 05.2024 ja 08.2024 käibemaksu jätnud tahtlikult deklareerimata ja tasumata) oli V.Y kursis asjaoluga, et X esitas valeandmetega maksudeklaratsioonid. MTA jõuab tõenäoliselt vastutusmenetluse tulemusena järeldusele, et V.Y vastutab äriühingu ainsa seadusliku esindajana süüliselt maksukohustuse rikkumise eest. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse võimalikuks tulemuseks on V.Y solidaarne vastutus X maksuvõla tasumise eest

§ 40lg 1 tähenduses.

1.5 TSD lisa 1 andmetel on V.Y-le tehtud

1. a väljamakseid kokku (bruto) 21 123,91 eurot (keskmiselt 1760,33 eurot kuus) ja
2. a perioodil jaanuar-juuni kokku (bruto) 9035,53 3 eurot (keskmiselt 1505,92 eurot kuus), millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Peamine väljamaksete tegija oli V.Y omandisse kuuluv äriühing Z, millel on esitamata
3. majandusaasta aruanne. Lisaks on töötasuna laekuv raha likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada, mistõttu võib V.Y rahaline seisukord veelgi halveneda. Kuigi V.Y töötamise registri andmetel töötab, siis ainuke tööleping on tal -ga. V.Y on
4. a kohta esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerinud tasutud eluasemelaenu (ostmine) intresse summas 36 499,51 eurot, mis viitab pangalaenule. Kuna ei ole teada V.Y igakuiste isiklike kulutuste (sh eluasemekulud ja laenumaksed) suurus ja sissetulekust ning kuludest järele jääva võimaliku vaba raha piisavus või olemasolu vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mis on tõenäoliselt 218 739,29 (177 262,29 + 41 477,00) eurot ja intress, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. MTA hinnangul iseloomustab taotluse p-des 2 ja 4 välja toodud V.Y tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse liikmena pole ta taganud ettevõtte poolt maksuseaduse täitmist, tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Arvestades V.Y varasemat käitumist ja koostöö eiramist on üsnagi tõenäoline, et sarnaselt võib V.Y suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust on maksuhaldur seisukohal, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib V.Y tegevuse tõttu haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. 1.5 Käesolevas asjas algab maksukohustuste aegumistähtaeg 20.11.2023, kuna vanim V.Y-lt potentsiaalselt sissenõutav deklareerimata ja tasumata maksukohustus pärineb oktoobrist
5. Seega, isegi kui kohaldada

§ 98lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 2026.

aasta novembris. Arvestades eeltoodut maksusumma määramise tähtaeg käesoleval juhul möödunud ei ole. 1.6 V.Y-le kuuluvad ainuomandina järgmised kinnistud: 1) registriosa numbriga XXX asukohaga C kinnistu suurusega 1036 m2, millel asub suvila, aiamaja suurusega 33 m

1. Maa maksustamishind on kinnistusraamatu järgi 22 626 eurot; 2) registriosa numbriga XXX asukohaga B kinnistu suurusega 1033 m2, millel asub suvila, aiamaja suurusega 58,3 m
2. Maa maksustamishind on kinnistusraamatu järgi 22 561 eurot. Kinnistule on seatud 04.10.2012 aastal hüpoteek A.A kasuks summas 40 000 eurot. Maksuhaldurile pole teada, kas hüpoteek tagab tänase päeva seisuga reaalset nõuet; 3) registriosa numbriga XXX, A, milles asub eluruum suurusega 109,7 m
3. Kinnistu on ehitatud
4. a. Eluruumile on seatud 02.03.2023 aastal hüpoteek AS Citadele banka kasuks summas 1 095 965,00 eurot. Maa-ameti 2024 kuni
5. a hinnastatistika XXX aleviku kohta näitab, et keskmine suvila ruutmeetri hind oli 1459,72 eurot. V.Y omandis oleva registriosa XXX müügihind võiks MTA hinnangul seega olla 48 170,76 eurot (33 x 1459,72) ning registriosa XXX müügihind võiks olla 85 101,68 eurot (58,3 x 1459,72). Maa-ameti 2024 kuni
6. a hinnastatistika XXX, kesklinna linnaosa, Tallinn kohta näitab, et keskmine korteriomandi ruutmeeri hind oli 4139,82 eurot. Seega V.Y omanduses oleva registriosa XXX müügihind võiks MTA hinnangul olla 454 138,25 eurot (109,7 x 4139,82). Eelnevast tulenevalt hindab MTA antud kinnistute koguväärtuseks 587 410,69 eurot (48 170,76 + 85 101,68 + 454 138,25). V.Y registervarana on kirjas väikelaevaregistris kirjas JET SEA-DOO GTX LTD 300, esmase registreerimisaastaga 19.04.2023 ning registreerimise aeg 06.08.
7. Käesoleval hetkel on sama registreerimisaastaga väikelaev auto24.ee-s müügil hinnaga 23 990 eurot. V.Y omab kahte väärtpaberikontot 99101855903 ning
8. Väärtpaberikonto 99101855903 on tühi. Väärtpaberikonto 99103966599 alusel omab V.Y Z osa väärtusega 1225 eurot ning G osa 4 väärtusega 2500 eurot ning X osa väärtusega 2500 eurot. Lisaks omas ka H võlakirju seisuga 31.10.
9. H on kustutatud äriühing. Kuna äriühingute osade hind ja väärtus võib kiiresti oluliselt väheneda ning äriühingud võivad minna pankrotti, siis maksuvõla suurust arvestades ei ole osakute osas täitetoimingute tegemine otstarbekas. V.Y registervarana on veel kirjas kolm sõidukit, milledest sõidukile BMW L3e numbrimärk XXXXXX on seatud registerpant Inbank AS poolt 19 500 eurot. Sõiduk Citroen Ami registreerimismärgiga XXXX turuhind on ca 9000 eurot. Sõidukite hind on ajas muutuv ja väärtus võib kiiresti oluliselt väheneda ning sõidukid võivad päevapealt muutuda ka täiesti väärtusetuks, mistõttu maksuvõla suurust arvestades ei ole sõidukite osas täitetoimingute tegemine otstarbekas. Täitetoimingu valikul võtab MTA esiteks aluseks X ja AS LHV Pank vahel sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevate võimalike nõuete hüpoteetilise realiseerimise väärtuse tänase päeva seisuga, mis oleks MTA hinnangul 80 000 eurot, kuigi pole sugugi kindel, kas X-l üldse tekib tulevikus AS LHV Pank vastu kapitalirendilepingust tulenevat nõuet. Seega, isegi kui võtta aluseks taotluse p-s 2 toodud koguvõlg summas 264 731,34 eurot, millest on lahutatud hüpoteetiline nõude väärtus AS LHV Pank vastu 80 000 eurot, esineks vajadus sundtäitmiseks minimaalselt summas 184 731,34 eurot (arvestamata põhinõudele lisanduvat intressi). MTA on seisukohal, et

§ 130

lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine V.Y kinnistutele kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. MTA peab otstarbekaks ja põhjendatuks hüpoteegi seadmist V.Y-le kuuluvatele kinnistutele registriosadele numbriga XXX, XXX ja XXX selliselt, et oleks tagatud V.Y-lt potentsiaalse vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg, millest on lahutatud X-le kuuluva võimaliku nõude väärtus AS LHV Pank vastu, seega summa 184 731,34 eurot ja lisanduvad eeldatavad sundtäitmise kulud 8530,00 eurot (5500,00 + 30,00 + 3000,00), kokku summa 193 261,34 eurot. Seega MTA taotleb anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks summas 193 261,34 eurot V.Y omandis olevatele kinnistutele järgnevalt: 1) registriosale nr XXX summas 48 170,76 eurot; 2) registriosale nr XXX summas 85 101,68 eurot; 3) registriosale nr XXX summas 59 988,90 eurot. 1.7 Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur V.Y vastu suunatud täitetoimingud, kui V.Y on esitanud tagatise

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Vastutusotsusega võib maksuhaldur esitada nõude V.Y vastu tasuda X võlgnevus, mis on vähemalt summas 218 739,29 eurot, kuid nagu taotluse p-s 8.5 märgitud, võtab MTA hetkel aluseks minimaalse summa, mille sundtäitmiseks esineks vajadus summas 184 731,34 eurot. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 121

). Antud juhul võib kohtutäituri tasuks kujuneda ligikaudu 8530 eurot (30 + 5500 + 3000), millele lisandub käibemaks 2047,20 eurot (tasud kokku 10 577,20 eurot). Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 193 261,34 eurot. Tagatise esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud. Kui V.Y soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 184 731,34 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p 2).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Lisaks märgitule tuleb vastavalt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrusele nr 3-3-1-15-12 (p 50) hinnata, kas esineb kasvõi üks

§ 96

lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistaks vastutusotsuse tegemise; kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; ega maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; ega juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime ei ole lõppenud; kas on esitatud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 5.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 6. Kohus leiab, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

6.1 Riigikohus märkis 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 (p 9), et vastutusotsuse näol on

§ 96

lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on mh ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

§ 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. 6.2 Taotlusest nähtuvalt algatas maksuhaldur halduskohtule esitatud taotlusega V.Y suhtes maksumenetluse, mille eesmärk on

§-de 40 ja 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et maksuhalduri poolt taotluse esitamine on esimene menetlustoiming vastutusmenetluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Maksuhalduri menetluses on X maksuvõla sissenõudmine. Seisuga 26.08.2025 on X-l käibemaksu võlg 87 469,05 eurot, millele lisandub intress. Kehtiv käibemaksuvõlg koosneb 08.2023 ja 11.2024 deklareeritud tasumata käibemaksust 45 992,05 eurot ja 11.12.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/063789-3 määratud maksusummast 41 477 eurot (10.2023 käibemaks). Lisaks on X suhtes käimas 21.02.2025 korraldusega nr 12.2-3/066101-1 alustatud kontrollimenetlus, mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu määramine 177 262,29 eurot, 6 millele lisandub intress. Vastutusmenetluse tulemusena nõuab MTA V.Y-lt 11.12.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/063789-3 määratud maksusumma jäägi 41 477,00 eurot (10.2023 käibemaks) ja maksustamisperioodidel mai ja august 2024 deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaksu 177 262,29 (selles osas maksuotsust ei ole veel äriühingule koostatud), s.o kokku 218 739,29 eurot koos intressiga, kogu ulatuses välja. Kuna

§ 96

lg-tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole iseenesest põhjust välistada äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski pidada tõenäoliseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 8; 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määruse p-s 9 on täiendavalt selgitatud, et otsene õiguslik takistus

§ 136

1 lg 1 kohaldamiseks puudub ka olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel. Maksuhalduril lasub sellise taotluse esitamisel ulatuslikum põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel. Lisaks peab maksuhaldur tavapärasest aktiivsemalt silmas pidama

§ 1361

lg-s 3 sätestatud kohustust lõpetada täitetoiming, kui selle sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud (nt seoses maksuvõla suuruse muutumisega lõplikus maksuotsuses või äriühingu pankrotimenetluses; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 6). Maksuhalduri taotluses toodud asjaolude alusel ei saa välistada, et kontrollimenetluse nr 12.2-3/066101 tulemuseks on maksuotsuse koostamine X-le. Taotluse punktis 2 on tõenäoliselt määratava maksukohustuse kujunemist piisavalt põhjendatud. See, et maksuotsust ei ole veel tehtud, ei takista vastutusmenetluse alustamist taotluses näidatud tõenäoliselt määratava maksukohustuse osas. V.Y oli ainsaks X juhatuse liikmeks maksuotsusega nr 12.2-3/063789-3 määratud maksusumma kujunemise ajal ning ka alles kavandatava maksuotsusega määratava maksusumma kujunemise ajal. Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad. Sellisel juhul seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15). MTA taotluse kohaselt jättis X juhatuse liige V.Y teadlikult tähtajaks deklareerimata mai ja august 2024 KMDl müügikäibe summas 805 737,71 eurot (Lastekodu tn 31//Odra tn 6-104, Kesklinn, Tallinn ja Vesilennuki tn 22//24 eluruumi nr 20-19, Põhja-Tallinn müük) ja sellelt käibemaksu 177 262,29 eurot. Taotlusest nähtuvalt tunnistas isik MTA-ga 06.05.2025 toimunud vestlusel, et 05.2024 ja 08.2024 käibemaks jäeti tahtlikult deklareerimata ja tasumata ning ka pärast seda ei parandatud KMD-sid ega deklareeritud maksukohustust. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et V.Y tegevuse ning X maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Taotluses toodud asjaoludel võib kontrolliperioodil äriühingu juhatuse liikmeks olnud V.Y pidada X maksukohustuse täitmata jätmise eest vastutavaks isikuks. V.Y võib solidaarselt X-ga vastutada maksuotsusega määratud maksukohustuse osas summas 41 477 eurot (10.2023 käibemaks) ning kavandatud maksuotsusega määratava varjatud maksuvõla (mai ja august 2024 deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaks) summas 177 262,29 eurot, s.o kokku 218 739,29 euro tasumise eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 6.3 Taotluse punktis 3 on maksuhaldur ära näidanud, et äriühingul puudub vara, mille arvel oleks võimalik maksunõudeid sisse nõuda ning maksuvõla sissenõudmine ei ole võimalik ka äriühingu majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt. Väikelaevaregistri andmetel on X vastutava kasutajana kirjas väikelaev flipper 900ST (reg.märk XXXXXX). Selle kasutamise õigus tuleneb AS-ga LHV Pank sõlmitud kapitalirendilepingust, millest tulenevad rahalised õigused AS LHV Pank vastu MTA on 10.03.2025 sissenõudmismenetluse raames arestinud. Kapitalirendilepingust 7 tulenevate võimalike nõuete realiseerimisväärtus tänase seisuga oleks hinnanguliselt 80 000 eurot. Kokku on 2025. a vältel laekunud maksuvõla katteks 23 eurot. X esitatud 12.2024-06.2025 KMD-d ei viita majandustegevusele (käivet ei ole deklareeritud alates 12.2024 KMD-st). Töötamise registri andmetel on X-l üks töötaja, kelle kanne peatati 23.01.2024 emapuhkuseks. X pangakonto (LHV Pank AS) jääk seisuga 31.01.2025 oli 0,00 eurot. X ei ole esitanud 2024. majandusaasta aruannet. Kõik eeltoodu viitab MTA hinnangul X majandustegevuse lõpetamisele. 6.4 TSD lisa 1 andmetel on V.Y-le tehtud 2024. a väljamakseid kokku (bruto) 21 123,91 eurot (keskmiselt 1760,33 eurot kuus) ja 2025. a perioodil jaanuar-juuni kokku (bruto) 9035,53 eurot (keskmiselt 1505,92 eurot kuus), millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks. Peamine väljamaksete tegija oli V.Y omandisse kuuluv äriühing Z, millel on esitamata 2024. majandusaasta aruanne. Kohus peab võimalikuks, arvestades V.Y käitumist äriühingu juhatuse liikmena maksumaksja kohustuse täitmata jätmisel, et isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama/rahavoogusid mujale suunama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 6.5 Käesoleval juhul ei esine

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Ka ei ole möödunud

§ 98lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg.

6.6 Kohus peab MTA täitetoimingu valikut põhjendatuks. MTA on taotluse punktis 8.5 selgitanud, et maksuhaldur võib vastutusotsusega esitada nõude V.Y vastu tasuda X võlgnevus vähemalt summas 218 739,29 eurot, kuid MTA võtab hetkel aluseks minimaalse summa, mille sundtäitmiseks esineks vajadus, s.o 184 731,34 eurot (maksuvõlast on lahutatud X-le kuuluva võimaliku nõude hinnanguline väärtus AS LHV Pank vastu, s.o 80 000 eurot) + eeldatavad sundtäitmise kulud 8530,00 eurot. Kokkuvõttes taotleb MTA seega kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks kogusummas 193 261,34 eurot V.Y omandis olevatele kinnistutele järgnevalt: 1) registriosale nr XXX summas 48 170,76 eurot; 2) registriosale nr XXX summas 85 101,68 eurot ja 3) registriosale nr XXX summas 59 988,90 eurot. Kinnistutele hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks. Seega annab kohus loa seada kohtulik hüpoteek V.Y eelpool nimetatud kinnisasjadele maksuhalduri taotletud summas. 7. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt

§ 136

1 lg 2 p-st 3 lõpetatakse V.Y vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 193 261,34 eurot. Juhul, kui V.Y soovib

§-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks 184 731,34 eurot. 8. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8 (allkirjastatud digitaalselt) 9