← Eesti

2-25-14226/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-14226 Kohtuasi P.V hagi Maardu Põhikooli vastu töövaidluses (töövaidluskomisjonis töövaidlusasi nr 4-1/638/25) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a hagi osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise määrus Kaebuse esitaja ja liik P.V määruskaebus Menetlusosaline ringkonnakohtus Hageja: P.V (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata P.V tähtaja ennistamise taotluse.
  7. Jätta Harju Maakohtu
  8. septembri
  9. a määrus muutmata osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast P.V hagi Maardu Põhikooli vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse ja hüvitise nõudes.
  10. Jätta P.V määruskaebus rahuldamata.
  11. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud P.V kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 1 ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 68 lg 4). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-25-14226 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. P.V (hageja) esitas 30.08.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Maardu Põhikooli (kostja, tööandja) vastu, milles palus: 1) ennistada hageja töövaidlusavalduse esitamise tähtaeg; 2) tuvastada hageja töölepingu 28.03.2024 ülesütlemise tühisus; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 16 500 eurot (11 kuud × 1500 eurot) ja mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 1.
  13. Hagiavalduse kohaselt teatas tööandja 28.03.2025 hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest, sest töötaja ametikoht kaotati Maardu Linnavalitsuse korraldusega nr
  14. Hiljem selgus, et sama sisuga ametikoht taastati uue nimetusega ning täideti juba
  15. aasta sügisel. Alles 19.05.2025 esitas koolipidaja töövaidluskomisjoni nõudmisel salastatud dokumendid, millest ilmnes, et hageja ametikoht taastati 26 päeva pärast koondamist uue nimetuse ning kõrgema töötasuga. 1.
  16. Hagejat eksitati, mistõttu puudus tal võimalus töölepingu ülesütlemist õigeaegselt vaidlustada. Hageja taotles tähtaja ennistamist. Hageja sai rikkumisest teada alles 19.05.
  17. Varasemad kuulujutud või kaudne info ei olnud piisav, et esitada õiguslikult põhjendatud kaebus. Maakohtu määrus ja põhjendused
  18. Maakohus jättis hageja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise väljamõistmise nõude osas. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude jättis kohus käiguta ja määras tähtaja selle puuduste kõrvaldamiseks. 2.
  19. Määruse kohaselt tuvastas maakohus, et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 28.03.
  20. Avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuli töövaidluskomisjonile või kohtule esitada hiljemalt seega 29.04.2024 (töölepinguseadus (TLS) § 105 lg 1). 2.
  21. Ei ole usutav, et hageja sai avalduse aluseks olevatest asjaoludest teada alles 19.05.
  22. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjoni juba 25.04.
  23. Hagiavalduse kohaselt sai hageja juba detsembris 2024 teada, et teised majandusjuhid jätkavad oma ametikohal ja Maardu Põhikooli koosseisu on arvatavasti lisatud uus sarnaste ülesannetega ametikoht. Hageja pöördus 10.12.2024 Maardu linnapea poole ja juhtis tähelepanu, et hageja koondamine ei olnud õiglane. Seega sai hageja nõude aluseks olevatest asjaoludest teada hiljemalt
  24. aasta detsembris. 2.
  25. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile ligikaudu neli kuud pärast linnapeaga suhtlemist ja linnaelanikelt täiendava informatsiooni saamist. Seega on möödunud TsMS § 67 lg-s 21 nimetatud 14-päevane tähtaeg. Lisaks välistab tähtaja ennistamise TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud kuuekuuline piirang tähtaja ennistamise taotlemiseks. Kuus kuud mööda lastud tähtaja lõppemisest möödus
  26. aasta oktoobri lõpus. 2.
  27. Kuna hageja tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, on töölepingu ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2). Seega ei ole hagiga võimalik saavutada taotletavat eesmärki, s.o töölepingu tühisuse tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist. 2 2-25-14226 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  28. Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata tähtaja ennistamise taotluse. Hageja palub teha uue määruse, millega ennistada tähtaeg ja kohustada maakohut hagi menetlusse võtma ja see sisuliselt läbi vaatama. 3.
  29. Kaebuse kohaselt on ekslik kohtu arusaam nagu oleks hageja saanud töölepingu õigusvastase lõpetamise asjaoludest teada juba
  30. aasta detsembris. Tegemist oli vaid kuulujuttudega, mida ei olnud võimalik kohtus tõendada. Alles pärast töövaidluskomisjoni menetlust ja dokumentide esitamist said tegelikud asjaolud hagejale teatavaks. Seega sai hageja oma õiguste rikkumisest teada 19.05.
  31. 3.
  32. Tähtaja möödumine ei olnud tahtlik, vaid tingitud objektiivsetest põhjustest, mis sõltusid tööandja tegevusest.
  33. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
  35. Maakohus jättis õigesti hageja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja hagiavalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel, koosmõjus §-ga 659, neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.
  36. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja sai nõude aluseks olevatest asjaoludest teada hiljemalt
  37. aasta detsembris. Hageja väide, et ta sai töölepingu õigusvastase lõpetamise asjaoludest teada alles 19.05.2025 töövaidluskomisjoni menetluse käigus, on vastuolus hageja teiste väidetega. Hageja tõi esile, et
  38. aasta kevadel andis koolipidaja direktorile suulise käsu eemaldada hageja tema ametikohalt. Pärast töölepingu ülesütlemisavalduse saamist kohtus hageja 29.04.2024 Maardu linnapeaga.
  39. aasta detsembris sai hageja linnaelanikelt teada, et Maardu Põhikooli koosseisu on arvatavasti lisatud uus hageja endise ametikohaga sarnane koht. Seejärel pöördus hageja 10.12.2024 uuesti Maardu linnapea poole (dtl 30). Kui hagejal ei oleks olnud kahtlust töölepingu ülesütlemisavalduse õiguspärasuses, ei oleks hageja Maardu linnapea poole uuesti pöördunud ega juhtinud tähelepanu, et koondamine ei olnud õiglane. Väide, et hageja ei saanud vaid kuulujuttude pinnalt töölepingu ülesütlemist vaidlustada, ei ole õige, sest avalduse töövaidluskomisjonile esitas hageja juba 25.04.2025, s.o enne 19.05.2025, mil ta väidetavalt oma õiguste rikkumisest teada sai. 6.
  40. Kuna hageja sai nõude aluseks olevatest asjaoludest teada
  41. aasta detsembris, leidis maakohus põhjendault, et töövaidluskomisjoni pöördumise ajaks, s.o 25.04.2025, oli möödunud TLS § 105 lg-s 1 nimetatud 30 kalendripäeva pikkune tähtaeg. Selleks ajaks olid möödunud ka TsMS § 67 lg-s 2 nimetatud tähtajad töövaidluskomisjoni pöördumiseks tähtaja ennistamiseks. Seejuures on õiguskirjanduses selgitatud, et viidatud sättes nimetatud kuue kuuline tähtaeg ei ole ennistatav. Küll aga võib erandjuhtudel olla maksimumtähtaja kohaldamine välistatud, kui näiteks vastaspool mõjutab oma pahatahtliku käitumisega 3 2-25-14226 ennistamist taotlevat menetlusosalist kuuekuulist tähtaega mööda laskma (TsMS I komm

(2017)§ 67, p 3.3.2.c; RKTKm 18.04.2012, 3-2-1-34-12, p 12). Praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid esitatud. Isegi, kui eeldada, et tööandja käitumine oli pahatahtlik, oleks hageja pidanud tähtaja ennistamise taotluse esitama hiljemalt 14-päeva jooksul alates ajast, kui ta sai teada, et vastaspool oli pahatahtlik (takistuse äralangemisest). Selliseks ajaks saab esitatud asjaolusid arvestades lugeda
  1. aasta detsembrit (määruse p 6.1).
  2. Kuna tähtaja ennistamiseks puudub alus, ei ole seadusest tuleneva tähtaja möödumise tõttu hagiga võimalik saavutada taotletavat eesmärki, s.o töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamine ja tööandjalt hüvitise väljamõistmine. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
  3. Lõpetuseks märgib kolleegium, et riigilõivuseaduse § 59 lg 20 kohaselt tasutakse menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Riigilõiv tuleb TsMS § 147 lg 1 esimese lause järgi maksta lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Hageja riigilõivu ei tasunud. Kuna tähtaja ennistamise avaldus ei olnud tähtaegne, siis ei saanud maakohus seda sisuliselt läbi vaadata, mistõttu on lõppastmes õige ka maakohtu järeldus, et tasumisele kuulunud riigilõiv tulnuks hagejale tagastada (TsMS § 150 lg 1 p 3).
  4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.