Obsah (6)

§ 23§ 24§ 217§ 218§ 2§ 221

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Mati Maksing ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-3115 Kohtuasi X.J-i ja Ju

) § 217 lg 1 järgset kaebust. Seega tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt rahuldamata. 2.2. Tulenevalt

§ 23

lg-st 1 on kohtutäitur kohustatud kontrollima täitedokumendi täidetavust.

§ 24

lg 1 kohaselt ei tohi kohtutäitur teha täitemenetluses toiminguid, kui täitedokument ei ole üksnes formaalselt täidetav. Avaldajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et EÕK määrus ei oleks täidetav. 2.

1. Kuna EÕK määruse kehtivuse ajal on kaevatud olemasolevat juurdepääsuteed läbiv kraav ja paigaldanud liiklusmärk, on rikutud EÕK määrust, mis keelas tee tõkestamise nii füüsiliselt kui keelumärkidega.
2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma 13.02.2025 otsuses esitatud seisukohtade juurde. 3.
3. Avaldaja I ei ole esitanud ühtegi tõendite selle kohta, et EÕK määrus ei oleks täidetav. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur hinnata täitedokumendi sisu. Asjaolu, et kohtutäitur tõdes vaidlustatud otsuses, et kaebusele lisatud tõendid viitavad EÕK määruse rikkumisele, ei tähenda, et kohtutäitur oleks formaliseerituse põhimõtet rikkunud. 3.
4. Avaldaja II ei ole kohtutäiturile

§ 217lg 1 kohast kaebust esitanud, mistõttu ei saanud ta kohtule kaebust esitada.

Isegi, kui

§ 217lg 1 võimaldaks esitada suulise kaebuse, ei ole avaldaja II seda teinud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Maakohus luges 28.03.2025 määrusega õigeks menetlusse võetud nõudeks avaldaja I ja avaldaja II kaebuse Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku 13.02.2025 otsusele täiteasjades nr 008/2024/2493 ja 008/2024/
2. Kohus jättis avaldaja II kaebuse läbi vaatamata ja avaldaja I kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt avaldajate kanda. Kohus määras sissenõudja menetluskulude rahaliseks suuruseks 832,65 eurot ja mõistis selle solidaarselt avaldajatelt välja koos seadusjärgse viivisega. 4.
3. Maakohus tuvastas, et avaldaja I esitas kohtutäiturile kaebuse viimase tegevuse peale ning kohtutäitur jättis 13.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja I kohtule esitatud kaebus on tähtaegne. Avaldaja II ei saa aga

§ 218

lg 1 kohaselt kaebust esitada, sest ta ei esitanud eelnevalt kaebust kohtutäiturile.

§ 217lg 1 ei võimalda kaebuse esitamist suulises vormis.

4.

1. Avaldaja I kaebus jääb rahuldamata, kuna täitemenetluse alustamine oli õiguspärane ja selle lõpetamiseks puudub alus. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalsetele nõuetele või 3 2-25-3115 mitte. Kohtutäitur ei kontrolli täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Harju Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-11457 ja sissenõudja avaldus. Esialgse õiguskaitse määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Avaldajad ei esitanud täitemenetluses ühtegi tõendit selle kohta, et EÕK määrus ei oleks täidetav. Seega oli kohtutäiturile esitatud formaalsetele nõuetele vastav täitedokument ja ta oli kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse algatama. Kohtutäitur ei hinda menetluse algatamisel seda, kas täitedokumendi rikkumine toimus ja see ei oma tähtsust ka siinse kaebuse lahendamisel. 4.
2. Arvestades vaidluse asjaolusid ja avalduse rahuldamata jätmist, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 2 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Määruskaebus
3. Avaldajad esitasid ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta sissenõudja kanda või alternatiivselt solidaarselt sissenõudja ja kohtutäituri kanda. 5.
4. Kaebuse kohaselt tõendasid avaldajad, et kohtutäitur alustas täitemenetlused alusetult. Avaldajad ei ole EÕK määrust rikkunud. Avaldajad esitasid oma arusaama juurdepääsu tee ajaloolise asukoha kohta. 5.
5. Kohtutäitur käitus avaldaja II suhtes pahausklikult. Kohtutäitur ja sissenõudja lepinguline esindaja ähvardasid avaldajat II täiteasja arutamisel. Avaldaja II esitas kohtutäiturile sealsamas suulise kaebuse, sest kohtutäitur keeldus kirjalikku kaebust vastu võtmast. 5.
6. Kohus jättis arvestamata, et EÕK määruses ei ole juurdepääsu tee täpne asukoht määratletud. Kohus ei arvestanud ka avaldajate seadusest tulevaid õigusi teed ise kasutada ja käsutada enda vara enda tahte ja omandiõiguse kohaselt. Samuti ei võtnud kohus arvesse maaomaniku seadusest tulenevat kohustust tagada temale kuuluval teeomandil liiklusohutus. 5.
7. Arusaamatuks jääb, mille alusel otsustas kohus jätta menetluskulud avaldajate kanda. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
8. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlevad määruskaebusele vastu. Muuhulgas tõi kohtutäitur esile, et avaldaja II väide, nagu viimane oleks täiteasja arutamisel midagi kirjalikku ette valmistanud, ei vasta tõele. Sarnaselt on väär väide nagu oleks kohtutäitur sundinud sissenõudja kasuks tähtajatule servituudilepingule allkirja andma. Kirjeldatu ei saaks olla ka õiguslikult võimalik.
9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle TsMS § 663 lg 5 rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10. Kohtutäituri asendaja Piret Altosaar teatas 17.12.2025, et seoses kohtutäituri Mati Kadaku surmaga määras Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatus 12.12.2025 otsusega Tallinna kohtutäituri täitmata ametikohale kohtutäituri asendajaks alates 12.12.2025 kohtutäituri abi Piret Altosaare. 4 2-25-3115 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
12. Avaldajad ja sissenõudja esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. Uued tõendid on esitatud määruskaebusega (dtl 202–206), sissenõudja 05.05.2025 seisukohaga määruskaebusele (dtl 177–190) ja avaldaja I 22.05.2025 seisukohaga sissenõudja seisukohale (dtl 212–224). Iseenesest võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus keeldub avaldajate ja sissenõudja tõendite vastuvõtmisest, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Tõenditega soovitakse tõendada väiteid, mis on seotud EÕK määruse rikkumise küsimusega, samuti juurdepääsutee asukohta puudutava sisulise vaidlusega. Siinses menetluses ei anna kohus hinnangut sellele, kas avaldajad EÕK määrust rikkusid ega ka sellele, milline oli ajalooline juurdepääsu tee sissenõudja kinnisasjadele. Määruskaebuse lisana 1 esitatud pakkumine nr P-100000 (dtl 202) on esitatud juba maakohtu menetluses (dtl 29). Tõendi korduvaks esitamiseks vajadus puudub (vt ka TsMS § 339 lg 2). Eeltoodut arvestades eemaldab ringkonnakohus tõendid asja materjali hulgast ega arvesta nendega lahendi tegemisel.
13. Maakohus jättis avaldaja II kaebuse õigesti läbi vaatamata, kuna ta ei esitanud kohtutäiturile

§ 217lg 1 järgset kaebust, s.t jättis kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata.

Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata avaldaja I kaebuse, sest täitemenetluse alustamise eeldused olid täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata.

1. Ringkonnakohus vastab esmalt määruskaebuse väidetele, mis puudutavad avaldaja II kaebuse läbi vaatamata jätmist. 12.
2. Avaldaja II väited selle kohta, et ta esitas kohtutäiturile kaebuse 10.01.2025 suuliselt, on tõendamata. Kohtutäitur kinnitas nii maakohtule kui ka vastuses määruskaebusele, et avaldaja II ei ole kohtutäiturile kaebust esitanud. Asjaolu, et kohtutäitur ja sissenõudja esitasid avaldaja II kaebusele seisukoha, ei viita nende vastuolulisele käitumisele. Mõlemad selgitasid kohtule, et avaldaja II ei ole kohtutäiturile kaebust esitanud. Seega on õige maakohtu järeldus, et isegi kui

§ 217

lg 1 järgne kaebus oleks võimalik esitada ka suuliselt, ei ole avaldaja II tõendanud, et ta oleks sellise esitanud, samuti on tõendamata kaebuse sisu. 12.2. Eelnevat arvestades ei olnud maakohtul ja ei ole ka ringkonnakohtul võimalik tuvastada, et avaldaja II oleks läbinud

§ 217lg 1 järgse kohustusliku kohtueelse menetluse. Avaldaja II kaebus jäi seega õigesti Ts

MS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

1. Maakohus jättis avaldaja I kaebuse õigesti rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna ka selles osas alust jõuda maakohtust erinevale järeldusel. 13.
2. Õige ei ole avaldaja I arusaam, et täitemenetluse algatamiseks puudus alus, sest avaldaja I ei rikkunud EÕK määrust. Maakohus leidis õigesti, et EÕK määruse rikkumine või mitterikkumine ei omanud täitemenetluse algatamisel tähtust. 5 2-25-3115 13.1.1.

§ 23

lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Täitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue on ka tegelikult täitmata. Kui täitemenetluse alustamiseks on olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument, siis on täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning kohtutäituril ei ole alust täitemenetluse alustamisest keelduda (RKTKm 13.01.2016, 3-2-1-162-15, p 15). 13.1.2. Vaidlus puudub selles, et sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse koos EÕK määrusega, mis on

§ 2lg 1 p 1 järgi täitedokument.

Kuna kohtutäitur leidis, et täitedokument on formaalselt täidetav (dtl 84), pidi kohtutäitur täitemenetluse alustama. Kohtutäitur ega ka maakohus ei pidanud kontrollima täitmisavalduses esitatud sissenõudja väiteid ega ka EÕK määruse sisu, nagu ekslikult leiab avaldaja I. Kui avaldaja ei nõustunud EÕK määruse sisuga, oli võimalik esitada EÕK määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule. Kusjuures ka sellisel juhul tuli arvestada, et TsMS § 665 lg 1 kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine vaidlustatud määruse täitmist. Kui avaldaja I ja sissenõudja vahel on aga materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendi täidetavuse üle, tuleb see lahendada

§ 221lg-s 1 sätestatud korras.

13.1.

1. Eeltoodut arvestades ei alustanud kohtutäitur täitemenetlust alusetult. Kuna täitmisteate õiguspärasust ei mõjuta väited selle kohta, et avaldaja I ei ole täitedokumenti (EÕK määrust rikkunud) rikkunud ega selle kohta, et täitedokument ei ole väidetavalt täidetav, ei oma need väited tähtsust ka avaldaja I kaebuse lahendamisel. Seda arvestades ei pidanudki maakohus neid väiteid hindama ja seda ei tee ka ringkonnakohus.
2. Määruskaebus ei ole edukas ka osas, millega avaldajad vaidlustavad menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult TsMS § 172 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda. Kõnealuse sätte teine lause annab kohtule hagita menetluses mitme menetlusosalise osalemisel ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades, et maakohus jättis avaldaja I kaebuse rahuldamata ja avaldaja II kaebuse läbi vaatamata, on maakohtu kulujaotus õiglane ning puudub alus selle muutmiseks. Menetluskulude rahalist suurust ei ole avaldajad määruskaebuses vaidlustanud. Seejuures hindas maakohus sissenõudja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning on oma järeldusi selle kohta ka põhjendanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda.
4. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitas kulunimekirja sissenõudja. Sissenõudja menetluskulu oli lepingulise esindaja kulu 594,75 eurot (käibemaksuga). Lepingulisel esindajal kulus määruskaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 2 tundi ja 30 minutit. Õigusabi osutati tunnihinnaga 195 eurot, millele lisandub käibemaks. Sissenõudja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane.
5. Sissenõudja esindaja tunnihind on arvestades esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades 05.05.2025 seisukoha sisu ja mahtu, sh asjaolu, et see sisaldas ka menetluskulude nimekirja, on selle koostamise ja esitamise ajakulu 2 tundi ja 30 minutit põhjendatud. 6 2-25-3115
6. Seega tuleb avaldajatelt solidaarselt sissenõudja kasuks välja mõista 594,75 eurot (käibemaksuga). Vastavalt taotlusele tuleb avaldajatelt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) 7