2-26-435/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2026, Paide Tsiviilasja number 2-26-435 Kohtuasi YY hagi XX vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja YY (isikukood XXX), lepinguline esindaja YY esindajad Kostja XX (isikukood XXX) Kohtuistung 18.02.2026 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada YY ja XX-i abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x x ning, mille kohta on väljastatud dokument numbriga x. Menetluskulude jaotus
3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4. Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
5. 07.01.2026 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel xx.xx.xxxx registreeritud abielu. Kostja on viimased umbes kolm aastat viibinud kinnipidamisasutustes ning kannab 6,5-aastast vanglakaristust rahvusvahelise narkovahenduse kuriteo eest. Abielu viimased aastad on möödunud kostja vangistuses, mille jooksul poolte suhted on oluliselt halvenenud. Hageja on pidanud üksi lapsi kasvatama ja majapidamist ülal pidama. Kooselu vältel esines pidevaid erimeelsusi, hageja pidi alluma kostja nõudmistele, loobuma töötamisest ning taluma vaimset ja mõnel juhul ka füüsilist vägivalda. Lapsed on pidanud taluma isa karjumist ja pingelist õhkkonda; vanemal lapsel on tekkinud psüühilised probleemid ja õpiraskused ning ta käib psühholoogi juures. Pärast iseseisvalt toimetulekut on hageja jõudnud arusaamisele, et abielu ei ole toimiv ning laste huvides on parem lahus elada. Kostja on lahutuse soovile reageerinud ähvardustega viia lapsed Soome või nõudnud hagejalt koos lastega kodust lahkumist. Lapsed elavad praegu hagejaga. Pooltel on varalahususe varasuhe ja ühisvara puudub. Hageja hinnangul on abielusuhted pöördumatult lõppenud ning abielu tuleb lahutada, et viia tegelik elukorraldus vastavusse õigusliku olukorraga ja võimaldada hagejal oma eluga edasi minna. Poolte ühised lapsed xx.xx.xxxx sündinud CC ja xx.xx.xxxx sündinud MM elavad emaga. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes
6. Kostja soovib abielulisi suhteid taastada ning palub menetluse peatamist ja poolte suunamist lepitusse. Kostja leiab, et hageja perekond mõjutab ja manipuleerib hagejat eesmärgiga saavutada abielu lahutamine. Kohtuotsuse põhjendused
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on hageja seletusega leidnud tõendamist, et poolte abielusuhted on lõppenud ning hageja ei soovi neid taastada. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on kindlal veendumusel, et abieluliste suhete jätkamine on võimatu, viitab see püsivale elukorralduse muutusele hageja elus. Tegemist on lõppenud suhtega ning on ilmne, et hageja seisukoht ei ole ajendatud hetkemotsioonist ega mööduvatest põhjustest, vaid hageja on oma elu juba muutnud ja korraldanud viisil, mis kinnitab kaalutletud ja kindlat otsust. Kohus veendus istungil, et hageja ei soovi abielu säilitada ega otsida kostjaga lepitust. Lisaks on pooltel olnud leppimiseks aega. Hageja on varem esitanud kohtule abielulahutuse hagi (esimene juba 2024), mis on küll tagasi võetud, kuid see kinnitab abielusuhete pikaajalist kriisi. Kohus on seisukohal, et kedagi ei saa sundida olema abielus, kui ta seda ei soovi. Kui üks abikaasa selgelt ei soovi abielu jätkata ja kooselu ei ole võimalik taastada, tuleb lugeda abielu lõppenuks.
8. Seega tuleb lahutada hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x x ning, mille kohta on väljastatud dokument numbriga x. 2 Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
9. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ Nele Seping kohtunik 3