) § 275 lg 1 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija I. M. koostas 27.06.2025.a väärteoasjas nr. 2317,25,004333 Aleksander Akker’i suhtes väärteootsuse ning
lg 1 alusel karistas Aleksander Akker’it
Eelnimetatud otsuse peale esitas Aleksander Akker’i kaitsja Tõnis Loorits kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuses palub kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist ning menetluskulude väljamõistmist riigilt. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteoasja tagastamist Politsei- ja Piirivalveametile menetluse jätkamiseks ja/või nõuetekohase väärteoprotokolli ning väärteotoimiku vormistamiseks. Kaebuse kohaselt tuleb väärteootsus tühistada muuhulgas põhjusel, et kohtuväline menetleja ei arvestanud väärteootsuse koostamisel kaitsja esitatud vastulausega. Samuti ei vasta väärteoprotokoll nõuetele. Kaebuse kohaselt ei ole ka
Väärteomaterjalidest nähtuvalt ei olnud väidetava solvumise aluseks väärteoprotokollis kajastatud asjaolud, vaid sündmus, mida aset ei leidnud ja mis objektiivses reaalsuses kedagi solvata ei saa ning mis kolmandale mõistlikule isikule objektiivselt hinnatuna ka solvanguna tunduda ei saa. Menetlusalusele isikule on läbiviidud süüteomenetlusega tekitatud kahju, mis kuulub väljamõistmisele sõltumata sellest, millisel alusel ja viisil süüteomenetlus lõpetatakse. Kaebuses on märgitud, et vastavasisuline täpsustatud taotlus esitatakse kohtumenetluse käigus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. Ta selgitas, et oli tavaline tööpäeva õhtu, ta käis hobuste karjakopli väravaid üle vaatamas, hakkas tuppa minema ning nägi, et värava taga seisis vilkuritega politseiauto. Kuna ta mõtles, et midagi on juhtunud, siis helistas naisele, et uurida, kas viimane teab midagi. Kuna midagi juhtunud ei olnud, siis politseinikud viipasid teda enda poole ning ta kuulis, et tegemist on öörahu rikkumisega. Kaebuse esitaja naaber on sarikaebaja ning kuna kaebuse esitaja oli väsinud, siis ta näitas kogu selle sündmuse peale keskmist sõrme. Vastusena kaitsjale selgitas kaebuse esitaja, et ta pidas terminiga ,,Fuck you“ ja keskmise sõrme näitamisega silmas, et kuidas selline olukord on võimalik pidades sellise olukorra all silmas öörahu rikkumist, mida ei olnud ja korraga on politsei ukse taga. 2 Kaitsja selgitas kohtuvaidlustes, et vaidlustatud otsuses on tuginetud tõenditele, mida ei ole ei otsuse ega väärteoprotokolli tõendite loetelus. Ühtlasi on rikutud vastulause arvestamise kohustust. Tuleb hinnata, kas objektiivselt vaadatuna sai antud situatsioonis fraas ,,Fuck you“ ja keskmise sõrme näitamine kedagi solvata. Tegemist on käibefraasiga. Kaitsja hinnangul on tunnistajate ütlused kohtumenetluses muutunud võrreldes kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Politseiametnike solvumine ei väljendunud nende tegevuses. Kaitsja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, menetlusekulude väljamõistmist riigilt ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebuse esitajale etteheidetava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus ei kuulu maakohtu pädevusse, vaid see allub halduskohtule. Määratud karistus on proportsionaalne ning puuduvad alused ka rahatrahvi vähendamiseks. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 133 ning VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 sätestab vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.
lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuleb lisaks tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKKo 3-1-1-31-16, p 10). Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning näitas patrullpolitseinikele keskmist sõrme ja ütles ,,Fuck you“. Seda kaebuse esitaja ise ka ei eita (tl 60), kuid kaebuse esitaja ütluste kohaselt väljendas ta antud käitumisega oma arvamust olukorra suhtes (kaebuse esitaja sõnul olematu öörahu rikkumisele politsei väljakutsumine ning patrulli saabumine tema värava taha). Väärteoprotokollis märgitud ülejäänud väljendite osas selgitas kaebuse esitaja, et tegi seda põhjusel, et ta väänati käeraudadega pikali. Käesolevas kohtuasjas leidis tuvastamist, et politsei läks sündmuskohale seoses kutsega öörahu rikkumisele. Seda kinnitasid kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud politseinikud K. O. (tl 65) ja G. K. (tl 68), kui ka tunnistajana ülekuulatud naaber V. J., kes selgitas, et ta kutsus politsei seoses öörahu rikkumisega (tl 104). Niisamuti selgitas kaebuse esitaja, et politseinikud tulid tema elukoha aia taha seoses väidetava öörahu rikkumisega. Antud asjaolu kinnitab üheselt ka kohtuistungil vaadeldud rinnakaamera videosalvestis (U07729 [03.06.2025 22_53_25]). Käesolevas asjas pole vaidlust sellest, et tunnistajate G. K. ja K. O.e näol oli tegemist politseinikega, kes saabusid väljakutsele. Samuti leidis kohtuasjas tõendamist, et kaebuse esitaja kasutas öörahu rikkumise väljaselgitamiseks temaga vestlust alustanud patrullpolitseinike suhtes väärteoprotokollis etteheidetud väljendeid ning näitas keskmist sõrme. Kohtuistungil vaadeldi vahetult patrullpolitseinike rinnakaamerate videosalvestisi, milline on objektiivne tõend, tehiolusid vahetult kajastav ning mille ehtsuses puudub kohtul alus kahelda. Sellest 3 nähtub, et videosalvestis algab momendist, kus vestlus on juba alanud ning politseinikud selgitavad aia tagant aias viibivale kaebuse esitajale, et öörahu algab kell 22:00, misjärel kaebuse esitaja eemaldub, peatub, pöörab politseinike suunas, näitab politseinikele keskmist sõrme ja lausub ,,Fuck you“. Seejärel sisenevad patrullpolitseinikud hoovi, märkides, et neid solvati, kaebuse esitaja jätkab politsei eest ära kõndimist. Politseinikud annavad kaebuse esitajale korduvalt korraldusi seisma jäämiseks, seda selgel häälel, kuid kaebuse esitaja ei reageeri politseinike korraldustele ning jätkab vestlust sõnadega ,,Te olete Vene riigi agendi mõju all“. Politseinik K. O. selgitab taaskordselt, et öörahu algab kell 22:00, kuid kaebuse esitaja vaidleb vastu. Kaebuse esitajal palutakse esitada isikut tõendav dokument, kuid seepeale kaebuse esitaja kutsub patrullpolitseinike ,,mängupolitseiks“ ning vaidleb taaskord öörahu algusajale vastu. Talle selgitatakse taaskordselt öörahu algusaega ning küsitakse uuesti isikut tõendavat dokumenti ning kaebuse esitaja lausub ,,te olete sama head kui Putin“ ning kaebuse esitaja jätkab eemaldumist. Taaskord kohustatakse kaebuse esitajat esitama isikut tõendav dokument, ka selgitatakse, et politsei korraldustele mitteallumisel toimetatakse kaebuse esitaja jaoskonda. Seejärel ilmub vaatevälja kaebuse esitaja abikaasa, kellele kaebuse esitaja lausub ,,see on politsei“. Kuivõrd kaebuse esitaja ei allu politsei korraldustele ning liigub jätkuvalt maja sissepääsu suunas, kasutatakse kaebuse esitaja suhtes sundi, palutakse minna kõhuli, kaebuse esitaja parem käsi pannakse raudu ning ta keeldub vasakut kätt hoolimata mitmest korraldusest selja peale panemast ning karjub ,,käige perse“ (videosalvestis U07729 [03.06.2025 22_53_25]). Kaebuse esitaja jätkab vabanduste leidmist korralduste mittetäitmiseks, käe selja peale panekuks, mistõttu on politsei kohustatud kasutama jõudu kaebuse esitaja käe kättesaamiseks kõhu alt. Kaebuse esitaja lausub väljendeid ,,kuradi nõdrameelsed“. Kaebuse esitaja aidatakse püsti, mispeale liigutakse hoovist välja politseiauto suunas. Teel auto poole selgitatakse taaskordselt, mis põhjusel politsei hoovi sisenes, jõudes auto juurde palutakse kaebuse esitajal rahuneda ning seepeale vastab kaebuse esitaja ,,mina rahunen, aga sina oled mõrtsukas…sa oled täiesti kasutu…te olete niikui Putin, sõidate teerulliga üle… te olete nõdrameelne“. Kaebuse esitajal palutakse edasi liikuda, kuid kaebuse esitaja keeldub ning lausub ,,Eesti politsei Putini käsilased ja Te olete ju need“. Seejärel jätkub vestlus politsei sõiduki juures, kus kaebuse esitaja muuhulgas lausub …,,te olete seltsimees Ivanovist, kes mind KGB-s ülekuulas….meil ei ole ju Putinit vaja, meil on ju oma Putinid siin olemas“. Videosalvestiselt nähtub üheselt, et kaebuse esitaja ei allunud mitte ühelegi korraldusele, mida politseinikud talle andsid ja ta püüdis politseist eemalduda neid korduvalt solvates. Seejuures olid politseinikud äärmiselt kannatlikud ning tasakaalukad, korraldusi anti selgehäälselt, arusaadavalt, korduvalt ja kannatlikult. Kaebuse esitaja selgitas kohtus, et ta ei saanud aru, et tegemist on politseiga, kuid videosalvestiselt nähtub, et politsei kannab ametivormi ning kaebuse esitaja lausus hoovis oma abikaasale sõnad ,,see on politsei“. Niisamuti selgitas ta kohtus, et ta näitas keskmist sõrme ja lausus ,,Fuck you“, kuna oli häiritud asjaolust, et öörahu rikkumist ei olnud, kuid politsei tuli vilkuritega värava taha. Niisamuti kinnitas kohtuistungil tunnistaja G. K., et ta tutvustas ka, et nad on Lääne-Harju politseijaoskonnast ning nad olid politseivärvides patrullsõidukiga (tl 70). Seega ei pea kohus usaldusväärseks kaebuse esitaja väidet, et ta ei saanud aru, et tegemist on politseiga. Eeltoodust tulenevalt leidis tõendamist, et K. O.e ja G. K. näol oli tegemist avalikku korda kaitsvate võimuesindajatega, kes täitsid oma ametikohustusi. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine). Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid (Sootak J., Pikamäe P. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5 vlj. Tallinn: Juura 2021. § 115, komm 7). 4 Kaebuse kohaselt ei saa ,,fuck you“ ütlemine kedagi solvata arvestades toimunut ning kaebuse esitaja eesmärk ei olnud kellegi solvamine. Kaitsjale jäi mõistmatuks, mis ning millisel ajahetkel tunnistajaid solvas ning videosalvestistest ei nähtu, et tunnistajad oleksid solvunud. Kohus selgitab, et solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Arvestades seda, et termin solvamine on määratlemata õigusmõiste, saab selle sisustaja olla lõppkokkuvõttes kohtupraktika. Selleks aga, et hinnata mingit sõna või tegu solvavana, peab kuriteo asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud (Sootak J., Pikamäe P. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5 vlj. Tallinn: Juura 2021. § 275, komm 3.2). Kohus eelnevalt selgitas, et kohtus leidis tõendamist, et kaebuse esitaja esmalt näitab politseiametnikele keskmist sõrme ning seejärel ütleb ,,fuck you“. On üldteada, et keskmise sõrme näitamisega väljendatakse adressaadi suhtes põlgust, solvangut või ka agressiivsust ning keskmine sõrm on ajalooliselt fallose sümbol, ka on fraasi ,,fuck you“ näol antud konteksti arvestades ilmselgelt tegemist solvanguga. Ka kinnitasid tunnistajad K. O. ja G. K., et eelnimetatu solvas neid (tl 67-68, 70). Kohus on seisukohal, et keskmise sõrme näitamise ja fraasi ,,fuck you“ kasutamise eesmärk oli ilmselgelt avaliku korda kaitsvate võimuesindajate solvamine. Niisamuti kinnitasid mõlemad politseinikud, et ka edasised väärteoprotokollis kajastatud väljendid solvasid neid ning solvati ka üldiselt Eesti politseid. Seega, lisaks tunnistaja poolt antud selgitustele, et nad tundsid end solvatuna, selgitab kohus, et arvestada tuleb ka maailmapoliitilist olukorda ning väljendid, mis käivad Eesti politsei kohta ning puudutavad politsei seotust Venemaa ja/või Putiniga, on ilmselgelt solvavad. Eeltoodust tulenevalt leidis tuvastamist, et kaebuse esitaja solvas avalikku korda kaitsvaid võimuesindajaid seoses nende ametikohustuste täitmisega ning solvamine riivas võimuesindaja au ja väärikust. Seega on kohtu hinnangul
Kaitsja poolt tõstatatud hüpotees, et videosalvestistelt ei nähtu, et politseinikud oleksid solvunud, on absurdne. Kohus selgitab, et tegemist oli ametikohustusi täitvate politseiametnikega, kes pidid oma tööd jätkama olenemata sellest, et neid solvati. Ei ole mõeldav, et ametnikku solvatakse ja sel põhjusel ta katkestab oma tööülesande. Kaitsja väitel oli ka põhjust kahelda tunnistajate (politseinikud) ütluste usaldusväärsuses. Kohus sellega ei nõustu. Need riimusid rinnakaamera videosalvestustega. Asjaolu, et esines üksikuid erisusi detailides varasema küsitluse ja kohtus antu vahel, ei muuda ütlusi mitteusaldusväärseteks. Tuleb arvestada asjaolu, et politseinikel on väljakutseid kogu aeg ja palju ning sündmus leidis aset peaaegu pool aastat tagasi, mistõttu võivadki detailides erisused esineda. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud K. A. vastusena kohtule selgitas, et ta kuulis, kui kaebuse esitajale anti korraldus seisma jäämiseks, esitada dokument, samuti kuulis ta kaebuse esitaja poolt putinistide väljendite karjumist (tl 73), millised on samuti kooskõlas tunnistajate poolt väidetuga. Ka selgitas ta, et öörahu ajal sõideti traktoriga (tl 75-76). Kohus eelnevalt refereeris kaebuse esitaja motiive keskmise sõrme näitamise ja fraasi ,,Fuck you“ kasutamise osas. Ülejäänud väljendite osas märkis kaebuse esitaja, et ta oli hirmunud ja segaduses ning ei osanud enam käituda (tl 63). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimelt nähtub videosalvestiselt, et kaebuse esitaja on kõike muud kui hirmunud. Ta õigustab end ning vaidleb politseiametnikega, mida ei saa võrdsustada hirmunud olekuga. Kohus on seisukohal, et Aleksander Akker pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et tema käitumine nii keskmise sõrme näitamisega kui ka solvavate väljendite kasutamisega solvab politseiametnikke, ta tahtis või vähemalt möönis seda. Ka tuleb arvestada, et tegemist ei olnud ühekordse fraasi kasutamisega vaid solvati mitmete väljendite ja žestiga. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 5 Käesolevas asjas leidis tuvastamist, et kohtuväline menetleja on otsuse koostamisel rikkunud VTMS § 74 lg 1 p 8, kuivõrd kohtuväline menetleja ei arvestanud otsuse koostamisel esitatud vastulausega. Leidis tõendamist, et kaebuse esitaja kaitsja esitas vastulause 19.06.2025.a, s.o tähtaegselt, kuid antud vastulause edastati asutuse siseselt väärteoasja menetlevale uurijale alles 30.06.2025.a, s.o peale otsuse koostamist, mistõttu vastulausega otsuse koostamisel ei arvestatud. Ka heitis kaitsja ette, et väärteoprotokollis ja otsuses ei ole kajastatud tõendite loetelus vormikaamerate videosalvestisi. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud rikkumised ei ole sellised, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise, kuivõrd maakohus arutab väärteoasja algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo) ja kohus arvestab ka esitatud vastulausega, kuivõrd vastulause avaldati kohtuistungil. Mingeid muid rikkumisi kohus ei tuvastanud. Väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu kaebuse esitaja käitumises tuvastatud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteona vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks ning seda põhjusel, et ta käitumine oli ennast õigustav ning ta ei ole senini oma teo keelatusest aru saanud. Järgnevalt peatus kohus karistusel. Karistusseadustiku (
) § 56 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Karistamisel on lähtutud
Karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Aleksander Akkerile määratud karistus on põhjendatud ning vastab süü suurusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja, et kaebuse esitaja süü on alla keskmise. Praegusel juhul, kui karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus sanktsiooni alammääras. Arvestades kaebuse esitaja süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 480 eurot põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja kaitsja Tõnis Loorits esitas kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse kogusummas 5395,80 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23, § 38 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kaebuse esitaja kaitsja esitas kohtule kohtumenetluse käigus korrigeeritud kahju hüvitamise taotluse varalise kahju osas summas 1952,68 eurot ning mittevaralise kahju osas summas 20 000 eurot. Kaitsja oma taotlus viitab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) § 5 lg 2 p-le 1, alternatiivselt § 7 lg-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.