Obsah (8)

§ 146§ 142§ 143§ 147§ 135§ 144§ 160§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-150709 Tsiviilasi PARKIT OÜ hagi T. K. va

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

13.

§ 142

lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

1. Hageja viivisnõue tuleneb VÕS § 113 lg 1 ja sissenõudmiskulu VÕS § 113 1 lg-st
2. Viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

§ 146

lg 1 ja § 147 lg 1 järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 15.

§147

lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. 3 16. Hageja väljastas leppetrahvi sõidukile registreerimisnumbriga XXX 30.09.2019 ning selle maksetähtaeg oli 14.10.2019. Seega muutus leppetrahv sissenõutavaks 15.10.2019 (

§ 135

ja § 136 lg-d 1 ja 6).

§ 146lg-s 1 nimetatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes seega 15.10.2022.

Nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Seega näeb kõrvalkulude hüvitamise nõude maksimaalse aegumistähtaja ette

§ 144

, mille kohaselt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue hiljemalt koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Seega möödub hageja nõuete aegumistähtaeg nii leppetrahvi, viivise kui ka sissenõudmiskulude puhul 15.10.

2. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kohus tuvastas eelpool, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumise kohustuse täitmist 15.10.
3. Sellega hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg.

§ 160

lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud muuhulgas avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. TsMS § 362 lg 1 järgi on esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 27.12.2022, on hagi esitatud kohtule pärast aegumistähtaja möödumist ning hageja nõue oli aegunud juba enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. 18. Riigikohus on parkimislepingu rikkumisel kohaldatava leppetrahvi kontekstis selgitanud, et „tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Tähtaeg lõpeb

§ 135lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel.

Tähtpäeva saabumine määratakse

§ 136lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev

§ 136lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Kolleegiumi varasema seisukoha järgi on aastates arvutatava aegumistähtaja puhul aegumistähtaja viimase aasta „vastavaks kuuks ja päevaks“

§ 136

lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastav päev (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p-d 29 ja 33). Seega tuleb aastates arvutatava aegumistähtaja puhul lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks

§ 136

lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva, mitte

§ 147

lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva.“ RKTKo nr 2-21-141014, p 11.2). Seega ei ole õige hageja viide

§ 147lg-le 3 ja kostjalt nõutav 30.09.2019 leppetrahv on aegunud.

Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, tuleb hagi kostja vastu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks asjas tekkinud menetluskulusid, kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra ja neid hagejalt välja ei mõista.
2. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4