Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi 1-22-1528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2022.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-22-1528 Kohtukoosseis Koh

§ 424

lg 1 järgi Prokurör Joonatan Hallik Süüdistatav C.H , ik: XXX ; elukoht: xxxx; xxxx kodakondsus; emakeel xxxx, xxxx haridusega; töökoht: Xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi

1. Tõkend – ei kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 0809.01.22 s.o kokku 2 päeva. Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kohtuistungile kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada C.H

§ 424lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 (viis) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.01.202209.01.2022 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada C.H-l käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

5.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 05.04.2022.a.

1. Tõkendit ei kohaldatud.
2. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse C.H-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud 64.80 eurot. Menetluskulusid absoluutsummas 1045.80 eurot on süüdistaval võimalik tasuda võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 87.15 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
3. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega C.H-le ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Asitõendid: - Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis teisaldati 08.01.2022 politseiparklasse Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6/1, omanik esitas sõidukist loobumisavalduse ja sõiduk kuulub hävitamisele. - 1 CD-plaat fotodega ja 1 DVD-plaat videosalvestisega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. -2- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: C.H süüdistatakse

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema juhtis tahtlikult 08.01.2022 kella 07.27 ajal Harjumaal, Harku vallas, Tiskre külas, TallinnRannamõisa-Kloogaranna mnt 5. kilomeetril (Rannamõisa tee 42 vastas) mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria/nr ARDM-0066 alkoholisisaldus 0,75 mg/l kohta väljahingatavas õhus, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatakse C.H

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest kohtus süüdistatava karistuseks vangistust 5 kuud.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /08-09.01.22/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 4 kuud 28 päeva vangistust. Prokurör taotles kohtus isik karistuse kandmiselt vabastada järgmiselt:

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui C.H ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma -3- kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt

§ 75lg 2 p 2 kohustada C.H käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Kohtuistungil jäi süüdistatav C.H sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulud kohtueelses menetluses. Menetluskulud kogusummas 1045.80 eurot on kokkuleppe kohaselt C.H-l võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb C.H süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub Kr

MS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-