1-19-2204/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2204 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.I (isikukood XXX ), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsusega tunnistati V.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1, § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus on
9. detsember 2018 ja lõpp
10. aprill
12. Tartu Maakohtu
13. aprilli
14. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
15. Maakohtu määruse kohaselt on V.I-l vabanemise järel võimalik minna elama Tallinnasse oma õele kuulvasse ühetoalisesse korterisse, kus ta elas ka enne vangistust. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivne on ka see, et pärast vabanemist on V.I-l olemas kindel töökoht, ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes ning tal on head suhted lähedastega. Samuti on positiivne tugiisiku olemasolu ning võimalus osaleda vabatahtlikus programmis SÜTIK. Siiski ei kaalu eelnimetatud positiivsed asjaolud üles kinnipeetavat iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, mistõttu ei ole tema vabastamine käesoleval hetkel veel põhjendatud.
16. Kuigi üldjoontes on V.I käitumine olnud rahuldav, on tal siiski üks kehtiv distsiplinaarkaristus vangla kodukorra rikkumise eest. Tegemist ei ole tema esimese vangistusega. V.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on kandmas juba seitsmendat reaalset vangistust. Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib V.I motivatsioon muutusteks olla väline, kuivõrd ta on ka varem olnud nõus kohustuslikke programme läbima. Ta on ka minevikus lubanud pärast vangistust narkomaanidest sõpradega suhtlemisest loobuda, kuid ei ole vastavat lubadust täitnud. Osalus programmis SÜTIK eeldab isiku tahet ja suutlikkust kinni pidada reeglitest ning muutuste nimel pingutada. Kohus ei ole kindel, et V.I seda suudab.
17. Vangla iseloomustusest nähtub, et V.I ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Ta asetab meeleldi vastutuse endast väljapoole ja süüdistab probleemides pigem teisi. V.I ei mõista, miks tema suhted lähedastega on olnud halvad. Vangla iseloomustusest ja isiku ütlustest nähtub, et V.I soov edaspidi kuritegelikust elust loobumiseks on olemas, kuid valmidus muutuste nimel pingutada on veel nõrk.
18. V.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud. See näitab, et isikus on juurdunud õigusvastane käitumismuster. Isiku käitumine on pikalt olnud kriminaalne ning juhitud sõltuvusprobleemidest. Arvestades V.I varasemat pikaajalist kriminaalset käitumist ning vangla tõstatatud kahtlusi, ei saa läbitud rehabiliteerivate tegevuste positiivsele mõjule loota. V.I on minevikus korduvalt lubanud pöörduda seadusekuulekale teele. Siiski ei ole see õnnestunud. Materjalidest nähtuvalt on isiku varasematele katseaegadele antud negatiivne hinnang. See kinnitab isiku suutmatust reeglitest kinni pidada ning suurendab ohuprognoosi. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates seejuures tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühema tähtaja, kui see on vangistusseaduse § 76 lg-s
19. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui kohtule, et ta on muutunud ning motiveeritud oma käitumist muutma. MÄÄRUSKAEBUS
20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V.I , kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Lisaks määruskaebusele saatis süüdimõistetu ringkonnakohtule SA Viljandi Haigla teatise, millest nähtub, et V.I on lisatud sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda.
21. V.I toob määruskaebuses välja, et tal ei ole olnud vangistuse ajal tõsiseid kodukorra rikkumisi. Ta on nõus tegema vanglas kõige raskemat ja vähetasustatavamat tööd. V.I märgib, et on läbinud metadoonprogrammi ja soovib minna Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse. Tal on garantiikiri võimaluse kohta minna tööle OÜ-sse Vadbalt Ehitus Grupp. Samuti on tal elukoht ja tugiisik programmist SÜTIK. V.I plaanib minna 6-9 kuuks Viljandi Haiglasse ravile. Ta on nõus katseajal läbima kõik programmid, mis jäid vanglas eriolukorra tõttu pooleli. V.I lubab järgida kõiki kriminaalhoolduse reegleid ja täita kohtu poolt pandavaid kohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult V.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 2
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on V.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
24. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kõikide määruskaebuses loetletud vabastamise kasuks rääkivate asjaoludega juba arvestanud. Maakohus pidas positiivseks seda, et V.I soovib vabanemise järel sõltuvusraviga edasi tegeleda ning tal on vabaduses nii elu- kui ka töökoht. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata V.I-ni positiivselt iseloomustavatele asjaoludele oleks tema ennetähtaegne vabastamine praegu ennatlik. V.I kannab karistust varguste eest, mille toimepanemiseni on viinud pikaajalised sõltuvusprobleemid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning varem ei ole vanglas läbitud sotsiaalprogrammid ja sõltuvusravi talle mõju avaldanud. Ta on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse reegleid, jätkanud vanglast vabanemise järel alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid.
25. Kuigi V.I on käesoleva karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogramme tagasilanguse vältimiseks ja lubab edaspidi õiguskuulekalt käituda, nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et V.I ei suuda tõenäoliselt kohtule antud lubadusi täita. V.I-l diagnoositud sõltuvus narkootikumidest on olnud pikaajaline ja tõsine. Ta on aastaid regulaarsed tarvitanud erinevaid kangeid narkootikume ja süstinud enne vangistust igapäevaselt fentanüüli. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt nähtub V.I käitumistest ja avaldustest, et ta soovib muutuda, kuid ei oska veel probleeme lahendada ja oma käitumise eest vastutust võtta. Tema tähelepanu- ja keskendumisvõime on lühiajalised ning ta ei suuda seada pikaajalisi eesmärke. Ringkonnakohus nõustub eeltoodule tuginedes maakohtuga, et V.I ei suudaks praegu katseaega edukalt läbida. Selleks, et V.I omandaks oskusi, mis aitaksid tal edaspidi õiguskuulekalt elada, on tal vajalik vanglas karistuse kandmist jätkata.
26. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3