Obsah (5)

§ 64§ 69§ 68§ 692§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8840 (20231702368) Kohtulahend Harju Maakohtu 11.01.2021 otsus B.N süüdistu

§ 64

lg 1 loeti B.N-ile mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskema karistusega ja B.N-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 69

2 lg 1 määrati, et B.N-ile mõistetud karistusest kuulub koheselt kandmisele osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 4 kuud ning ülejäänud osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust asendada KarS § 69 2 lg 4 ja 6 p 1 alusel B.N kirjalikul nõusolekul narkomaanide sõltuvusraviga.

§ 68

lg 1 arvati B.N karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2020.a kuni 27.03.2020.a s.o 2 päeva vangistust ning 06.07.2020.a kuni 07.07.2020.a s.o 2 päeva vangistust s.t kokku 4 päeva vangistust ja koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti B.N-ile 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 arvati B.N karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 15.10.2020.a ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse osa s.o 3 kuu ja 26 päevase vangistuse ärakandmise aja algust arvestati alates B.N kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 15.10.2020.a.

§ 692

lg 5 alusel määrati B.N sõltuvusravi pikkuseks 2 aastat alates raviasutusse paigutamisest. Nimetatud ajal on B.N kohustatud järgima raviasutuse poolt kehtestatud sõltuvusravi nõudeid. B.N peab pärast koheselt kandmisele kuuluva karistuse, s.o 3 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse ärakandmist viivitamatult pöörduma statsionaarsele ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi - ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonda.

§ 692lg 8 kohustati B.N-i järgima ravi ajal Kar

S § 75 lg 1 p 1 - 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75lg 1 p 1- 6 kohaselt kohustati B.N-i järgima katseajal kontrollnõudeid. Kar

S § 75 lg 2 p 1 alusel määrati, et B.N on kohustatud 1 aasta jooksul alates raviasutusse paigutamisest heastama kuriteoga tekitatud kahju.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on B.N kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on B.N kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

1. Kriminaalhooldaja on 09.012023 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu B.N kohta. Ettekandest nähtuvalt on B.N korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralisest ettekande kohaselt suunati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.01.2021 otsus nr 1-20-8840 täitmisele B.N elukohajärgsesse Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda 28.01.
2. Esmakontakt B.N-iga toimus 09.02.2021 Tallinna Vanglas. Vestlus toimus vanglas enne vabanemist põhjusel, et isik pidi viivitamatult pärast vabanemist pöörduma ravile. Kohtumisel tutvus ja allkirjastas B.N „Süüdimõistetu õigused ja kohustused karistuse asendamisel sõltuvusraviga“. B.N vabanes koheselt ärakandmisele kuuluvast vangistusest 10.02.
3. SA Viljandi Haigla teatise kohaselt pöördus isik statsionaarsele teenusele 25.02.
4. Isik ei pöördunud koheselt statsionaarsele ravile SA Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. B.N viibis statsionaarsel teenusel 25.02.2021 – 26.07.
5. 10.09.2021 esitas B.N avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks elukoha vahetuse tõttu ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2021 määrusega nr 1 -20-8840 määrati isik kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse. Kokku on toimunud 23 registreerimist, 1 korral ilmus hooldusalune registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. 2 19.05.2021 ja 10.05.2022 kinnitati B.N juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskavad erinevate tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Jõuti analüüsida kuritegeliku käitumise seoseid sõltuvusainete tarvitamisega, vesteldi alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest, probleemide lahendamise erinevatest võimalustest ning ühiskondlike reeglite täitmise tähtsusest. Kohustuse 1 (ühe) aasta jooksul alates raviasutusse paigutamisest heastada kuriteoga tekitatud kahju, s.t hüvitama kannatanule xxxx xxxcxxxx xxxxxxx xx 21.75 eurot täitis isik 29.09.
6. Kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid on kontrollitud 1 korral, tulemus negatiivne. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 4 korral, millest kahel korral tuvastati isikul alkoholi tarvitamise tunnused. Registreerimisel 15.10.2021 kontrolliti kohustuse täitmist ning isikul tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus B.N väljahingatavas õhus oli 0,105 mg/l. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 28.12.2022 teavitas Politsei- ja Piirivalveamet epolitsei@smit.ee vahendusel, et väljakutse käigus tuvastas patrullpolitseinik D.R hooldusalusel alkoholijoobe 1,45 mg/ väljahingatavas õhus. Kohus on mõistnud B.N süüdi ning andnud talle võimaluse täites käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kanda karistust osaliselt vabaduses. B.N läbis statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse põhiprogrammi raames „Sõltuvuse juhtimise treeningu“, „Tagasilanguse treeningu“ lühiprogrammi ning osales psühholoogilises teraapias, loov-, füsio- ja tööteraapias ning sotsiaalses nõustamises. Isik töötab alates 03.01.2022 xxxxxxxx xxxxx xx töötajana ettevõttes xxxx xxxxxxxxx xx üldtöölisena. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on B.N teadaolevalt rikkunud 2 korral. Ettekande koostaja hinnangul omab B.N motivatsiooni kohustuse rikkumisest järeldused teha ning enda käitumist muuta. Registreerimisel 05.01.2023 lubas isik, et pöördub Alkoholi tarvitamise häirete ravi teenistusse vastuvõtule. Ametnik on arvamusel, et pikema katseaja korral saab B.N enda käitumise muutmisega tõestada, et suudab täita kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada B.N-ile määratud käitumiskontrolli tähtaega 3 kuu võrra. KOHTU PÕHJENDUSED
7. KrMS § 4281 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab kõrvale või loobub talle määratud või mõistetud narkomaanide sõltuvusravist või seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab ravi kohaldaja viivitamata kriminaalhooldajale esildise, milles teavitab kriminaalhooldajat süüdimõistetu ravile allumatusest. KrMS § 428 1 lg 3 kohaselt KrMS § 4281 lõikes 1 sätestatud rikkumise tuvastanud kriminaalhooldaja teeb kohtule erakorralise ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, saadud ravi kestust, kokkuvõtet süüdimõistetu seletusest ning ettepanekut täiendavate kohustuste määramise või ravi katkestamise ja karistuse täitmisele pööramise kohta. Erakorraline ettekanne esitatakse ka juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS § -des 425–426 2 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning 3 kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. KrHS § 31 lg 22 kohaselt kui kriminaalhooldusalune hoidub kõrvale talle määratud narkomaanide sõltuvusravist või seksuaalkurjategijate kompleksravist, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule ettekande, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest ning ettepanekut sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise lõpetamiseks ja vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 692 lg 9 kohaselt kui süüdlane hoiab ravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne ravi tähtaja lõppemist tagasi ravi kohaldamise nõusoleku või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel ravi kõrvalmõjude või muu meditsiinilise näidustuse tõttu, pöörab kohus süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele.
8. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu B.N on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud 15.10.2021 ja 28.12.
9. Harju Maakohtu 11.01.2021 otsusega on B.N-ile liitkaristusena mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 692

lg 1 määrati, et B.N-ile mõistetud karistusest kuulub koheselt kandmisele osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 4 kuud ning ülejäänud osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust asendada KarS § 692 lg 4 ja 6 p 1 alusel B.N kirjalikul nõusolekul narkomaanide sõltuvusraviga.

§ 692

lg 5 alusel määrati sõltuvusravi pikkuseks 2 aastat alates raviasutusse paigutamisest. SA Viljandi Haigla 26.07.2021 väljastatud tõendi nr 44 kohaselt viibis B.N SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel alates 25.02.2021 kuni 26.07.

1. B.N läbis statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse põhiprogrammi raames „Sõltuvuse juhtimise treeningu“, „Tagasilangus treeningu“ lühiprogrammi ning osales järgmistes tegevustes: psühholoogiline individuaalne- ning grupiteraapia, loovteraapia, füsioteraapia, tööteraapia, sotsiaalne nõustamine. B.N-il on õigus jätkata ambulatoorsel rehabilitatsiooniteenusel ehk järelteenusel katseajaga. B.N-i iseloomustab positiivselt, et ta on läbinud statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse põhiprogrammi, on osalenud erinevatel järelteenustel ning määratud tähtaja jooksul heastanud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. B.N-il on olemas töökoht ja ta on avaldanud tahet oma käitumist muuta. Ravist kõrvalehoidumisele ning kontrollnõuete järgimata jätmisele või kohustuste täitmata jätmisele reageerimise õigusjärelmiteks on süüdlase hoiatamine kriminaalhooldusametniku poolt või kohtu poolt talle täiendavate kohustuste määramine, täiendavalt elektroonilisele valvele allutamine või mõistetud vangistuse täitmisele pööramine kui kõige raskem rikkumisele järgnev õigusjärelm (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, lk 282).
2. Kohtul on võimalik kujundada esitatud taotluse osas otsustus üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Arvestades asjaolu, et kontrollnõuete järgimata jätmise või kohustuste täitmata jätmise korral puudub kohtul võimalus käitumiskontrolli tähtaja pikendamiseks, kuna vastavat võimalust KarS § 692 lg 9 ei sätesta, on põhjendatud jätta kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus rahuldamata. 4
3. Määruse edastamine ja edasikaebe kord. Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
4. peatüki §-des 383 –
5. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5