KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-7863 Tsiv

§ 162lg 1 ja § 173 lg 3).

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on tasunud hagejale tema kahjunõudest 607,29 eurot, teinud maakohtus kompromissiettepaneku ja nõustunud ka ringkonnakohtu kompromissiettepanekuga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 645

lg 1 alusel seoses hageja nõudest osalise loobumisega ja § 657 lg 1 p 2 alusel seoses materiaalõiguse väära kohaldamisega tühistada osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata euro 271,11 euro ja sellelt arvestatud viiviste nõudes. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

Seoses sellega muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. 8. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt hageja taotluse apellatsioonkaebustest osaliselt loobumiseks. Hageja on oma 09.02.2026 taotluses loobunud nõudest 607,29 euro ulatuses ja palunud põhinõude rahuldada 271,11 euro ulatuses. 8.1.

§ 644

lg 1 järgi võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitatakse apellatsioonkaebusest loobumise avaldus ringkonnakohtule. Hageja taotlus on seetõttu lubatav ja ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebusest osalise loobumised vastu. Vastavalt

§ 644

lg-le 5 lõpetab ringkonnakohus menetluse osas, milles hageja apellatsioonkaebusest loobus. 8.2. Kolleegium selgitab, et

§ 644

lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta. 4

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata.

1. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud hageja kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel. lg 1 ja Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 4.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
2. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei saanud hagi osaliselt rahuldada ega teha ka diskretsiooniotsust menetluskulude hindamisel, kui selleks puudusid materiaalõiguslikud alused. Kuna hageja ei esitanud hagile VÕS § 139 lg 1 või § 140 lg 1 kohaseid vastuväiteid ja võttis hagi õigeks, tulnuks hagi täies ulatuses rahuldada. Samas ei saa maakohtule ette heita tagaseljaotsuse tegemata jätmist või kohtuistungi pidamist kompromissi saavutamiseks.

§ 407

lg-st 1 tulenevalt ei ole kohus kohustatud tagaseljaotsust tegema ja

§ 4

lg 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.

1. Kostja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 130), et ta on 878,40 euro suurusest põhivõlast tasunud 15.08.2024, s.o maakohtu menetluse ajal 293 eurot. Lisaks ei vaidle pooled, et kostja tasus apellatsioonimenetluse ajal 11.01.2025 põhivõlast 314,29 eurot, seega on tasumata (878,40-293-314,29) 271,11 eurot.
2. Arvestades hageja apellatsioonkaebusest loobumist ülejäänud osas mõistab ringkonnakohus kostjalt välja põhivõla 271,11 eurot. Sellega seoses tuleb viivis põhivõlalt 878,40 eurolt välja mõista ajavahemiku 18.05.-15.08.2024 eest 26,72 euro ulatuses, viivis põhivõlalt (878,40-293) 585,40 eurolt ajavahemiku 16.08.2024-11.01.2025 eest 29,01 eurot ja viivis põhivõlalt (585,40314,29) 271,11 eurolt ajavahemiku 12.01.2025-07.03.2026 eest 32,93 eurot, kokku (26,72+29,01+32,93) 88,66 eurot ja edasi põhivõlalt 271,11 eurolt kuni selle tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 271,11 eurot.
3. Maakohtu menetluskulude jaotusele kostja makstu mõju ei avalda, sest kuigi maakohus oleks pidanud rahuldama hageja nõude arvestades kostja menetluse jooksul tasutud 293 euroga, rahuldas kostja hageja nõude osaliselt peale hagi menetlusse võtmist. Kuna hageja on vastavas osas nõudest loobunud, jäävad maakohtu menetluskulud

§ 168lg 4 alusel täies ulatuses kostja kanda.

15. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Lisaks maakohtu menetluses kostja poolt 293 euro tasumisele mõistis maakohus kostjalt välja põhivõla 520 euro ulatuses (ilma kostja makset arvestamata). Seega saanuks hageja apellatsioonimenetluses nõuda kostjalt lisaks maakohtu väljamõistetule ja kostja tasutule põhivõlana (878,40-520-293) 65,40 eurot. Hageja taotles aga apellatsioonkaebuses oma hagi täielikku rahuldamist ja kostjalt lisaks maakohtu väljamõistetule (878,40-520) 358,40 väljamõistmist. Arvestades ringkonnakohtu otsuse ajaks sissenõutavaks muutunud viivistega 88,66 eurot ja põhivõlaga 65,40 eurot on apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatuseks 42,99 eurot. Kuna kostja tasus 314,29 eurot apellatsioonimenetluse ajal, siis sellega ringkonnakohus analoogselt eelmises punktis märgitule 5

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

17.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 6